Lein ja protest terrorismi vastu kuhjus lillesülemitesse

Mälestuslilli kanti sadade tuhandete õitena populaarse Stockholmi Drottninggatani tänava äärde, kus moslemist terrorist varastatud õlleveoautoga rahva sekka sõites inimesi surmas ja vigastas ning hirmu ja õudu külvas. Fotod: Malle Elvet

Julmad terroriteod, mille taga on moslemid, on jõudnud Eestist 200–450 kilomeetri kaugusele. Vaikseks neljapäevaks olid kuhjunud sajad tuhanded õied ja laius küünaldemeri inimeste meelsuse ja tunnete väljenduseks Rootsi pealinna tähtsaima jalakäijate tänava ja turuplatsi äärde.

Ühel aprillikuu alguse pealelõunal pani Kõrgõzstanist pärit 22-aastane enesetaputerrorist, kes oli elanud Venemaal kuus aastat, Eesti piirist vaid 150 kilomeetri kaugusel Peterburi metroos lõhkema pommi. Terrorirünnakus hukkus 13 ja sai vigastad 51 inimest. Peterburis kuulututati välja kolmepäevane lein.
Vaid neli päeva hiljem, kui lõppes leinaaeg Peterburis, 7. aprilli pealelõunal kihutas usbekk, kes elas Rootsis 2014. aastast, kuid oli riigist väljasaadetavate nimekirjas, Stockholmi tähtsaimal jalakäijate tänaval hirmu ja paanikat külvates varastatud õlleveoautoga sadakond meetrit ja rammis kaubamaja seina. Külmaverelises terrorirünnakus hukkus kolm täiskasvanut ja üks laps, vigastatuid oli 15.
Järgnenud nädalavahetusel kogunes Stockholmis tragöödiapaiga lähedusse Sergeli platsile (turuplats) tuhandeid inimesi väljendama oma protesti ja kurbust toimepandud jõhkra teo suhtes. Hukkunute mälestuseks pandi lilli, küünlaid, plakateid, mänguasju, Rootsi lippe väljakuäärsele trepile ja teelõikudele Drottninggatani ääres kuni terroristi juhitud auto vastu Ahlensi kaubamaja seina kihutamise kohani.
13. aprilliks olid sinna kuhjunud sajad tuhanded õied ja laius küünaldemeri inimeste meelsuse ja tunnete väljenduseks. Kaubamaja katkist seina katvale plaadile kinnitati pidevalt emotsioone väljendavaid sedeleid.
„See on kohutav ja uskumatu, mis siin toimus. Olen pärit Hamburgist, kuid elanud suurema osa elust Stockholmis. Ma pole südalinnas terrorirünnakust saati käinud. Tulin täna, et süüdata mälestusküünal,“ sõnas põlevaid küünlaid silmitsedes pensionieas sakslanna Heidi.
Inimesed liikusid jalakäijate tänaval mõtlikena mitmekesi, väikeste salkadena, ka üksipäini. Suurel osal neist olid peos õied, lilli jagus kümnetesse kuhilatesse. Paberitele lillede keskel ja seinal oli kirjutatud „Tillsammans för Sverige!“ („Üheskoos Rootsi(ga) eest!). „Kärleken vinner altid!“ („Armastus võidab alati!“) oli nii küünaldest laotud kui sedelitel. Lilli asetati vaikides või vaikselt omakeskis juteldes, paljud jäädvustasid mälestushetki filmidele ja piltidele. Väga palju oli tänaval lilleõisi asetavaid lapsi.
Rohkesti liikus rahva seas politseinikke, osa neist ulatas soovijatele lilli. Tavalisest palju rohkem liikus läheduses politseiautosid.
Rohkete kauplustega ääristatud Drottninggatanit pidi jalutatakse ka vanalinna, kuningalossi juurde. Pühade eel oli lossi ümbruses vähe rahvast.

MALLE ELVET, Stockholm

 

Autor: Malle Elvet, Stockholm
Viimati muudetud: 20/04/2017 12:32:09