Loodud on ka Facebooki lehekülg „Hoolime Antslast“.

ASi Lõuna-Eesti Hooldekeskus plaan rajada Antslasse kaks 30-kohalist maja psüühilise erivajadusega inimestele on kaasa toonud teatud antslalaste rahulolematuse, mis on kulmineerunud viimase nädala jooksul.

Eelmise nädala kolmapäeval Antslas peetud koosolek erihooldekodu teemal tõi kohale 70–80 huvilist. Emotsioonid tõusid kohati lakke ning mõni kohaletulnu lubas endale ka bravuursemat kõnepruuki. Kui kuu varem oli erihooldekodu ehk Karjasoo puhkeala detailplaneeringu avalik väljapanek ja 21. märtsil selle avalik arutelu, meelitas see kohale kümme korda vähem inimesi ja ühtegi ettepanekut vallarahvas ei teinud.

Erihooldekodu rajamist on arutatud kõikides vallavolikogu komisjonides ning vallavolikogu on andnud sellele rohelise tule. Millegipärast aga ärkasid erihooldekodu vastased alles nüüd. Loodud on isegi Facebooki lehekülg „Hoolime Antslast“, ent keegi ei tea, kes selle lehe taga on.

Õpetajana töötav Heino Kalvet väitis, et Antsla inimestel puudus igasugune info rajatava erihoolekodu ja selle detailplaneeringu kohta, kuigi info oli saadaval vallalehes. Kalvet ütles, et vallaleht ei jõua igasse postkasti.

Mille vastu täpsemalt ollakse?

Nimelt on riikliku erihoolekande kava järgi riigil kindel plaan, et psüühilise erivajadusega inimesed peavad edaspidi elama hoonetes, kus on maksimaalselt 30 kohta. Praegu elab mõnes sellises hooldekodus koos üle 300 inimese, mida peetakse ebainimlikuks kombinaadiks. Ühtlasi näeb riik ette, et sellised teenuskohad peavad olema planeeritud vähemalt 300 alalise elanikuga asulasse. Erihoolekande taristu investeeringuteks on riik kavandanud aastateks 2014–2023 ligi 56 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa regionaalarengu fondist ehk Euroopa Liidust. Seega erihooldekodu ei ehitata Antslasse valla raha eest.

Lõuna-Eesti hooldekeskuse tegevjuhi Vambola Sipelga sõnul lepiti Antsla vallaga kokku, et Antslasse tuleb kaks erimaja, mõlemasse mahub 30 patsienti ehk kokku peaks Antslasse tulema 60 hooldekohta psüühilise erivajadusega inimestele. Kaks samasugust asutust tuleb ka Türile, kaks Kosele, üks Tähtverre ja üks Veriorale.

Sipelga sõnul pole üheski teises kohas veel selliseid probleeme tekkinud nagu Antslas. Tema sõnul Kosel korraks tekkis probleem, kuid see vaibus ka kohe, kui tehti avalik koosolek. Nüüd ehitus seal juba käib. Sipelga sõnul pole aga teda kutsutud Antslasse sel teemal rääkima ning ükski antslalane pole talle ka helistanud.

„Olen suhelnud vallavanema ja vallavolikogu esimehega, jutuajamised on väga meeldivad olnud,” sõnas Sipelgas. „Meie pole kellegi õue peale kaklema tulnud.”

Sipelga sõnul tasub ühte kohta ehitada kaks hooldekodumaja just seepärast, et siis saab ühendada teatud teenuste, nagu meditsiiniteenuste, huvitegevuse ja toitlustamise pakkumist. Samas aga tegutsevad majad kumbki omaette üksustena. Sipelga sõnul toob uus asutus Antslasse 17-18 töökohta.

Oht turvalisusele?

Osa Antsla inimesi kardab, et psüühilise erivajadusega inimeste tõttu väheneb Antslas turvalisus: ebastabiilsed inimesed võivad hakata kes teab mida korda saatma. Selle kommentaariks ütles Vambola Sipelgas, et suurem hulk patsiente tegutseb vaid hooldekodu territooriumil. N-ö linna peale kõndima pääsevad vaid need, keda lubatakse, kas üksinda või tegevusjuhendaja saatel. Kriminaale Antslasse ei tooda.

Ka Antsla vallavanem Merike Prätz ei näe seoses erihooldekodudega ohtu turvalisusele. „Ma ei näe, et erihooldekodu ehitamine muudaks drastiliselt olukorda,” sõnas ta.

Uute töökohtade tulekut valda Prätz tervitab. Seda enam, et praegu on vallas vastava eriharidusega inimesi, kes ehk tulevikus saavad hakata kodule lähemal tööl käima. Samuti koolitab hooldustöötajaid mitte kaugel asuv Valgamaa kutseõppekeskus.

Kui Antsla vallavolikogul tuli 2016 juulis otsustada, kas anda roheline tuli erihooldekodu tulekule, hääletas vastu kolm volikogu liiget. Poolt hääletas teiste seas Kaire Uiboleht, kes oma magistritöös on teemat uurinud ja aru saanud, et 300 patsiendiga hooldekodud on väikeste kohtade jaoks liiga suured.

„Ma pean õigeks, et nad ei ole suurtes asutustes,” sõnas Uiboleht. „Just need inimesed, kes mingil määral saavad ise endaga hakkama. Kuskil peavad need asutused olema.”

Uibolehtki näeb, et turvalisuse ohud eksisteerivad Antslas juba praegu: on võimalik langeda rünnaku ohvriks, samuti tuleb ette palju kiiruseületamist. Tema sõnul saavad erihooldekodust väljas käia ainult need, kes ennast kontrollivad.

Teistsugused inimesed linnapilti

„Lihtsalt nad võivad välja näha teistsugused,” ütles Uiboleht. „Me lihtsalt ei ole harjunud nende inimestega, nad ei ole siiamaani kuulunud meie maailma. Aga kus nad siis peavad olema? Mind kurvastab selle teema juures, et inimesed ei taha süveneda.”

Uiboleht nentis, et mida iganes ka tehtaks, alati on vastaseid. Nii näiteks leidus vihaseid pahandajaid ka siis, kui aasta tagasi hakati ehitama kergliiklusteed.

Uibolehe hinnangul saab võtmetähtsusega küsimuseks erihooldekodu patsientide lõimimine kogukonda: kas neile on võimalik pakkuda töid ja tegemisi, kas neid kaasatakse linnakoristuses või haljastustöödel jms.

Antsla vallavolikogu liige Kaia Pruuli oli üks neist kolmest, kes hääletas hooldekodu vastu. Ta oleks enda sõnul poolt olnud, kui Antslasse tehtaks üks 30-kohaline maja. 60 psüühilise erivajadusega inimest on tema sõnul aga Antslasse liiga palju ja see ei võimalda luua neile koduseid tingimusi, pigem on tegu juba kombinaadiga. Ühtlasi leiab ta, et eelisjärjekorras võiksid hooldekodusse pääseda omad inimesed.

„Arvan, et kui 30-kohaline hooldekodu teha, peaks see kõiki asjaosalisi rahuldama,” sõnas Pruuli. „Praegu on rahvas vastu, sest siin on niigi palju vanainimesi. Noored on hakanud meile tagasi tulema. Aga kui erivajadusega inimesed tulevad siia, hakkavad nad linnapilti häirima.”

Ettevõtjad on vastu?

Viimase nädala jooksul on kõlama jäänud arusaam, justkui oleks erihooldekodu vastu just Antsla ettevõtjad. Suurima ettevõtte Antsla Inno juhti Ari Lustilat ei õnnestunud puhkusel viibimise tõttu kätte saada, kuid LõunaLehele jõudnud info kohaselt tema vastu ei ole. Samuti puhkusereisil viibiv Antsla tarbijate ühistu juht Roman Provotorov ütles telefonitsi, et temal ei ole mingisugust arvamust sel teemal. ASi Taisto juhataja Taisto-Taimo Kängsepp lausus, et ei ole teemast midagi kuulnud, aga nentis, et miks see ikka neid segama peaks.

OÜ Haugas Transport juhatajat Veiko Haugast on viimasel nädalal nimetatud Antsla ettevõtjate eestkõnelejaks. Haugas lükkas selle väite ümber ja ütles, et tema võtab erihooldekodu teemal sõna vaid enda eest ja eraisikuna.

Eraisikuna on tema seisukoht konkreetne: kuna vallas on vähemalt neli perekonda, kus on erivajadusega pereliige, siis kõigepealt peavad abi saama nemad. Seetõttu peaks tema hinnangul tulema erihooldekodusse ka päevakeskus neile. Samuti tekitab temas küsimuse, miks suleti Vana-Antsla kutsekeskkool, kus said õppida erivajadusega inimesed.

„Kõigepealt peaks alustama sellest, et keda me tahame aidata,” ütles Haugas. „Ma ei ole selle asutuse vastu, kui kõik kohalikud inimesed saavad sealt abi ja kui vald on teinud kirjaliku küsitluse, mis probleemid kellelgi on. Tehke see asutus, kui nad saavad abi.”

Vallavanem Merike Prätz kommenteeris, et need neli, kes vajavad praegu päevahoidu, on väga erineva diagnoosiga inimesed ning just rajatavas erihooldekodus ongi ehk võimalus neile päevahoidu pakkuda ja neile sobivaid teenuseid edasi arendada. Lähiajal hakatakse seda teemat hooldekodu arendajaga arutama.

„Loodava asutusega koostöös on seda lihtsam korraldada,” sõnas Prätz.

Küll aga ei ole võimalik tuua ära Antslasse kolme valla elanikku Jämejala psühhiaatrihaiglast, sest nemad peavad viibima kinnises asutuses.

Haugasest märksa kurjem on end samuti ettevõtjaks nimetav Heino Kalvet. „Minu seisukoht on hästi lihtne: meist, kes me oleme Antslas kaua kohapeal elanud, sõideti sõna otseses mõttes üle,” teatas ta. „Meie ei ole erihooldekoduga absoluutselt nõus. Keegi, kes on omakasu peal väljas, toob selle Antslasse. Me ei saa ennustada, mida nad [patsiendid] seal tegema hakkavad. Mitte ükski inimene ei oota neid siia. Näen asja sellest punktist, et kuskilt keegi võtab ja toob need inimesed siia, talle antakse tasuta maad. Eraettevõtjad Antslas on end lolliks töötanud ja nüüd tuleb kuskilt mingi vennike ja hakkab siin majandama. Kui see asi peaks toimuma, siis meie Antsla vallavalitsusega enam koostööd ei näe.”

Uus tee teeb kurjaks

Ühtlasi häirib teatud antslalasi, et vald ehitab Posti tänavale teelõigu, mis tagab juurdepääsu Karjasoo puhkeala kinnistule ehk erihooldekodu hoonetele.

Vallavanem Merike Prätz ütles, et ka valla üldplaneering näeb ette, et seal on tee. Seda teed soovis ehitada juba eelmine vallavalitsus. Valmis ehitatakse 220 meetri pikkune lõik ning prognoositavalt läheb see koos projekteerimise ja teetammi ehitusega maksma 65 000 eurot.

„Kus on meil tugev ettevõtlus peal, seal me korrastame tee ära,” sõnas Prätz. „See ongi omavalitsuse võimalus ettevõtlust toetada.”

Ta lisas, et ka teiste ettevõtete tarvis on vald teid korrastanud. Näiteks eelmisel aastal sai asfaltkatte Tööstuse tänav. Tänavu aga tehakse teid korda Kobela tööstuspiirkonnas.

Prätzi sõnul annab vald erihooldekodule tasuta maa kasutamise õiguse ning juba mullu juulis andis vald nõusoleku hoonestusõiguse seadmiseks Karjasoo puhkeala kinnistule. Tookord pöördusid Prätzi poole vaid mõned naabrid, kes huvitusid, mis sinna tuleb.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 13/04/2017 09:11:17