Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ilmajaam kaotab kevadel oma töötajad

Võru ilmajaama maja Vilja tänaval. Foto: Maarius Suviste

Ilmajaamade automatiseerimine on vana nähtus ja juba praegu on Eestis selliseid jaamu, mis peale hooldustööde inimesi rohkem ei näe. Sel kevadel jääb Võru meteoroloogiajaam oma töötajatest ilma, edaspidi jätkub ilmavaatlus täisautomaatika abil.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusosakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et kõiki vaatlusi ei saa veel kvaliteetselt automatiseerida. „Võru ilmajaamas töötab viis inimest, töö toimub vahetustes ööpäev läbi. Kuigi jaam on suures osas automatiseeritud, on siiski veel vaatlusi, mida automaatjaam ei suuda mõõta või ei tee seda spetsialistidega samaväärselt,“ rääkis ta.

„Selliste vaatluste hulka kuuluvad pilveliikide, maapinna seisundi ja atmosfäärinähtuste määramine, jäite-härma ladestuse mõõtmine ning mitmesugused lumikattevaatlused. Seega tuleb täisautomaatsest jaamast mõnevõrra vähem andmeid kui niinimetatud hübriidjaamast. Oluline on ka automaatjaama ja vaatlusväljaku hooldamine, mida siiani on samuti teinud vaatlejad,” selgitas Krabbi.

Sellegipoolest on töötajate koondamisaeg juba paigas. „Nimetatud spetsialistide viimaseks tööpäevaks selles jaamas jääb 30. aprill ning sellest alates jätkab seal tööd vaid automaatika,“ ütles keskkonnaagentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo.

Võrus alustati ilmavaatlusi 1868. aastal, fenoloogilised vaatlused algasid 1949. Samal perioodil paljude teiste punktidega automatiseeriti meteoroloogilised vaatlused 2003. aastal. Siiani püsiv ametlik Eesti kuumarekord on mõõdetud 11. augustil 1992 Võrus, kui õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 35,6 kraadi.

Võrus mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid on peale õhutemperatuuri ka maapinnatemperatuur, pinnasetemperatuur erinevatel sügavustel, pinnasetemperatuur rohukatte all, maapinna seisund, õhuniiskus, õhurõhk, sademed, tuule suund ja kiirus, nähtavuskaugus, atmosfäärinähtused, lumikatte paksus, lumemõõdistamine põllul, jäite-härma ladestuse vaatlused ja päikesepaiste kestus. Pilvede puhul vaadeldakse hulka, liike ja kõrgust.

LõunaLeht uuris ka, millistesse Kagu-Eesti jaamadesse on veel töötajaid jäänud. „Põlvamaal ühtegi meteoroloogiajaama ei ole. Võrumaal on lisaks Võru jaamale ka Tuulemäe sademete mõõtmise jaam, kus tehakse töövõtulepingu alusel talvisel ajal lume paksuse kontrollmõõtmisi. Valgamaal on Valga meteoroloogiajaam, kus on samuti töövõtulepinguga töötaja, kes teeb talvel lumikatte mõõtmisi ning suvisel ajal hooldab seadmeid ja vaatlusväljakut. Otepää sademete mõõtejaam on täisautomaatne,” selgitas Miina Krabbi.

Lisaks on riigi ilmateenistusel Kagu-Eestis hulgaliselt hüdromeetriajaamu: Valgamaal Tõrva, Tõlliste ja Taheva, Põlvamaal Piigaste, Ahja, Räpina ja Korela ning Võrumaal Roosisaare ja Kirumpää.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 16/03/2017 06:41:50

Lisa kommentaar