Küsitlus
Ilm täna
Võru
14°
Põlva
15°
Otepää
14°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
15°
Tõrva
14°
Võru
15°
Põlva
15°
Otepää
14°
Tartu
15°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
15°
Tõrva
15°
Võru
15°
Põlva
16°
Otepää
14°
Tartu
17°
Antsla
15°
Valga
16°
Räpina
16°
Tõrva
16°

Kahe venna perekondade tüli jõudis kohtusse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tartu maakohus mõistis Avo Tamme talle esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses süü tõendamatuse tõttu õigeks. Istungid toimusid Valga kohtumajas. Foto: Janar Kotkas

Kahe teineteise suhtes vaenuliku perekonna suur tüli, kust ei puudunud ka tekitatud verevalumid, punetused ja kriimustused, viis süüdistuseni ja lõpuks kohtusse. Kohus mõistis süüdistatava õigeks, prokurör on otsuse vaidlustanud. Kes oli füüsilise vägivalla initsiaator, seda ei olnud kohtule esitatud tõenditele tuginedes võimalik üheselt tuvastada. Küll aga on kindel, et selle kohtuasja peategelased on vallavanema pere ja vallavanema vend.

2015. aasta 12. oktoobril kell 20.55 sai politsei väljakutse Valgamaale Helme valda talumaja juurde, kus esialgsetel andmetel tekkis varade jagamisel konflikt kolme üksteisele tuttava mehe vahel. Kõik kolm meest pöördusid traumapunkti võimalikke saadud vigastusi tuvastama ja fikseerima.

Politseipatrull käis kohapeal olukorda hindamas ja tülitsejaid maha rahustamas. Selle juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel.

Toona LõunaLeheni jõudnud info kohaselt oli üks asjaosalisi Helme vallavanem Tarmo Tamm. „Vigastused fikseeritud ja kohal käis ka politsei. Ootame, miks ei avalikustata seda toimunud kallaletungi? Tegemist on avaliku elu tegelasega ja see füüsiline arvete klaarimine ei ole esmakordne,” teatas anonüümseks jääda soovinud allikas toona.

Antud hetkel ei saa kommenteerida, politsei tegeleb asjaga. Kindlasti selguvad asjaolud siis, kui politsei on oma töö teinud. Ma ei kommenteeri. Need asjad ei vasta niiviisi tõele,” ütles vallavanem Tamm 2015. aasta novembris LõunaLehele.

Juhtum jõudis kohtusse, nüüdseks on asjaolud selgunud. Hiljuti mõistis Tartu maakohus Avo Tamme, kes on ettevõtja ja Tarmo Tamme lihane vend, süü tõendamatuse tõttu talle esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin, kes taotleb Tartu ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks Avo Tamm süüdi kehalises väärkohtlemises ja mõistetaks talle rahaline karistus. Eelmisel nädalal jõudis toimik ringkonnakohtusse.

Kohus tervikotsuse teksti ajakirjandusele ei edasta, kuna otsus ei ole veel jõustunud. Küll aga saatis kohtu esindaja ülevaate otsuse põhjendustest, millel põhineb ka allpool olev info.

Ründajaid võis olla kaks

Kohus leidis, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et süüdistatav (Avo Tamm) lõi kannatanut (Martin Tamm, vallavanem Tarmo Tamme poeg) tahtlikult rusikaga näkku ehk on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. Seaduse järgi tuleb kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Kohtus uuriti tõenditena kahe teineteise suhtes vaenuliku perekonna vastandlikke ütlusi, samuti dokumentaalseid tõendeid vigastuste, sündmuskoha ja politsei registreeritud juhtumite kohta.

Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused langevad kokku vaid selles, et Avo Tamm sõitis 12. oktoobri 2015 õhtusel ajal Lombi ja Piirimäe talu piiri lähedusse paigutatud killustikuhunniku juurde, kogu olukord kestis 5–10 sekundit ning kannatanu siirdus oma sõidukiga Avo Tamme ja Lombi talu suunas. Kannatanu ja süüdistatava ütlused langevad kokku vaid selles, et Avo Tamm hakkas oma sõidukiga suunduma Lombi talu poole ja talle järgnes oma sõidukiga kannatanu. Lombi talu sissesõidust veidi maad edasi jäid autod esiotsad vastastikku seisma ning kannatanu tuli Avo Tamme sõiduki juurde, süüdistatavale lasti näkku gaasi ja ta murti maha.

Kohus leidis, et tõsiseid kahtlusi süüdistuses toodu tõepärasuses tekitasid ka asjaosalistel tuvastatud vigastused. Avo Tammele tekkinud vigastused ei ole kohtu hinnangul kooskõlas kannatanu versiooniga sündmustest ning toetavad pigem süüdistatava kaitseversiooni. Pipragaasi laskmine süüdistatavale näkku on tuvastatud nii kannatanu ja süüdistatava ütluste kui ka meditsiinidokumentidega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Avo Tamm suutnuks tekitada vigastused endale ise rabelemise käigus, seda nii vigastuste iseloomu kui ka Avo Tamme füüsilist seisundit arvesse võttes. Avo Tammel leiduvad vigastused viitavad sellele, et teda on rünnatud nii vasakult kui ka paremalt poolt ning ründajaid võis olla kaks.

Verevalumid, punetused ja kriimustused

Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal 12. oktoobril 2015 kodust lahkudes seljas dressipluus ja jope. Sügisajale omased paksud riided omakorda pehmendavad lööke. Ei ole võimalik, et selline sinikas sai läbi riiete jääda süüdistatava küljele sellest, et kannatanu üksnes surus põlvega süüdistatava seljale, et viimane maha suruda. Põlv on ümar ning sellise mustri talletumine seljale põlvega surumise järel on võimatu, teatas kohus. Sellise jälje tekkimiseks kannatanu seljale pidi teda tabatama mingi tömbi esemega, millel on jäik ja piisavalt piiritletud muster. Ka pehmest kummist tallaga tossuga löömisel läbi mitme kihi üleriiete ei ole võimalik, et kannatanu kehale talletuks jalatsi serva/talla muster. Jälje jäämiseks süüdistatava kehale pidi sellise jäiga esemega lööma kiiresti ja tugevasti, teatas kohus.

Kohtu hinnangul ei saanud tuvastatud vigastused Avo Tammele tekkida nii, nagu kirjeldab seda kannatanu, ja vigastused toetavad pigem Avo Tamme kaitseversiooni.

Konflikti tagajärjel on tuvastatud ka vigastuse tekkimine kannatanule Martin Tammele. Kohus analüüsis, kas vigastused võisid tõenditest tulenevalt kannatanule tekkida süüdistuses märgitud asjaoludel. Kohus jõudis järeldusele, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav ulatus rooli taga istuvast asendist lööma autost välja, risti üle enda keha, suunaga üles tabavat lööki nii, et tekitada otsmiku- ja põsesarnapiirkonda vigastus 180 cm pikale kannatanule, kes seisis sirge seljaga.

Samuti leidis kohus, et kannatanu versiooni toetavate tunnistajate – venna ja isa – ütlused löögi nägemise ning ka teiste konflikti asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed ning võivad olla kantud soovist saada kriminaalasjas soodsaim tulemus poja või venna jaoks. Kannatanu vigastused on märkimisväärselt kergemad kui Avo Tammel tuvastatud vigastused. Erutus, punetus ja paistetus võisid tekkida ka rüseluse käigus, kui Avo Tamme pikali maha suruti. Seevastu Avo Tammel on mitmes kohas nähtavad verevalumid, punetused ja kriimustused ning terve ülakeha oli valulik.

Kes oli füüsilise vägivalla initsiaator?

Kohtule esitatud tõenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes oli füüsilise vägivalla initsiaator, ning vastata ka küsimusele, kas selleks oli Avo Tamm rusikaga lüües, nagu tuleneb süüdistusest, või sai konflikt alguse gaasi laskmisest kannatanu või tunnistajate poolt, nagu on väitnud süüdistatav kohtule esitatud kaitseversioonis.

Kohtu hinnangul on Avo Tamme kaitseversioon tõsiseltvõetav ning haakub olemuslikult ka kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga (usaldusväärsete tunnistajate ütlused, sündmuskoha skeemid, vigastused).

Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõenditega kummutada Avo Tamme kaitseversiooni selle kohta, et tema konflikti ei alustanud, vennapoega ei löönud ja esimene rünne oli temale endale gaasi laskmine.

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 16/03/2017 06:37:59

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia