Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Palgata jäänud töömehed andsid endise tööandja kohtusse

Hetk enne eelistungit: ühel pool Harry ja tema esindaja jurist Marek Ranne ning teisel pool OÜ Wetorex pankrotihaldur Karin Antsov. Foto: Maarius Suviste

Pikka aega vintsutatud neli meest lõid seljad sirgu ja andsid endise tööandja kohtusse, nõudes esitatud hagiga saamata töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitist. „Kokku 5000 euro ringis,” ütles üks endine töötaja enne istungi algust, mida tema nõuab. Kohtumajja jõudis paraku kolm meest, kuna üht tabas tõsine terviserike.

Eelmisel nädalal toimus Põlva kohtumajas eelistung, kus peategelasteks olid kohalikud mehed ja kohalik firma. Neli meest, Harry, Tõnu, Jüri ja Anton, andsid kohtusse hagi osaühingu Wetorex vastu saamata töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudes. Praegu on käimas firma pankrotimenetlus.

Ettevõtte kodulehelt on lugeda, et Wetorex on ehitanud Eestis katlamajasid ja soojusvõrke alates aastast 1998. Selle aja jooksul on ehitatud paljude erinevate kütteliikidega töötavaid katlamajasid. Soomes on Põlva firma tegutsenud 2005. aastast.

Neljakesi läksime kõigepealt töövaidluskomisjoni,” ütles Jüri enne kohtuistungi algust. Meestel on saamata mitme kuu palk ja kasutamata puhkuse hüvitis. Näiteks Jüril on tema enda sõnul jäänud saamata 5000 euro ringis.

Esindaja kohtus: klient tahab õiglust

Kohtule esialgu esitatud nõuete sisu oli OÜ Wetorexi pankroti väljakuulutamise eelselt saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis. Wetorexi pankrot kuulutati välja Tartu maakohtu 6. novembri 2015 määrusega, teatas kohtu kõneisik Krista Tamm.

Kuna nõuete sisuks oli pankrotieelne võlgnevus, saab need esitada pankrotiseaduse järgi üksnes pankrotihaldurile. Nõuded ongi esitatud pankrotihaldurile ja viimane on need edastanud töötukassale, teatas kohus.

Nimelt sätestab pankrotiseadus, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu ja selle kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Seega taotles kohtu teatel pankrotihaldur Karin Antsov nõuete läbi vaatamata jätmist.

Üks mees, Harry, võttis endale juristi appi, et kogu juriidika rägastikus õigesti orienteeruda.

Klient ei taha rikastuda, vaid et tema õigusi on riivatud ja ta tahab õiglust jalule,” ütles Harry volitatud esindaja jurist Marek Ranne kohtus.

Tööandja on käitunud töötaja suhtes vastutustundetult,” ütles Ranne pärast istungit LõunaLehele. Ta lisas, et tuvastushagi raames soovib Harry, et kohus tuvastaks OÜ Wetorexi lõpetatud töölepingu tühisuse ja lõpetaks poolte vahel sõlmitud töölepingu kohtu poolt OÜ Wetorex pankrotiga.

OÜ Wetorex (pankrotis) tegi Harry teadmata (tagaselja) töötamise registris märke, et tööleping on OÜ Wetorex ja Harry vahel lõpetatud poolte kokkuleppel. Harry sai OÜ Wetorex poolsest „tagaselja“ teost teada alles töövaidluskomisjoni istungil 20.10.2015, kui arutati tema poolt OÜ Wetorex vastu esitatud nõudest saamata jäänud töötasu ja põhipuhkuse hüvitise kohta. Tegelikkuses ei toimunud OÜ Wetorex ja Harry vahel töölepingu lõpetamist. Samuti ei teavitanud OÜ Wetorex Harryt oma kavatsusest töösuhet lõpetada,” rääkis jurist Marek Ranne.

Töövaidluskomisjon rahuldas täielikult Harry nõude OÜ Wetorex (pankrotis) vastu. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustas OÜ Wetorex pankrotihaldur. Harry ja OÜ Wetorex vahel tekkis probleem juba 2015. aasta juunist, kui OÜ Wetorex ei kindlustanud Harryle töölepinguga kokkulepitud tööd ja jättis talle tasumata kokkulepitud töötasu,” ütles Ranne.

Ta lisas, et töölepingu seaduse (TLS) järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Täna toimub vaidlus selles, millal lõppes Harry ja OÜ Wetorex vahel sõlmitud tööleping. Meie oleme seisukohal, et tööleping lõppes OÜ Wetorex pankroti väljakuulutamisega. TLSi 5. peatükis on sätestatud nõuded ja tingimused, millal saab töölepingu lõpetada, mistõttu neid nõudeid järgimata ei ole õiguspärane lugeda töölepingut lõppenuks. Töötamise registrisse kande tegemine iseenesest ei ole õigusliku tähendusega, vaid kande tegemise aluseks saab olla kehtiv toiming (TLSi sätestatud alustel töölepingu lõpetamine), mille vorm on seaduses kindlaks määratud,” on jurist Marek Ranne kindel.

Anti aega kompromissiks

Pankrotihaldur Karin Antsov ütles pärast istungit LõunaLehele, et töötajate esitatud nõuded ei pruugi olla põhjendatud, sest osaliselt on esitatud töötasu nõue, sealjuures ka töötukassale, aja eest, kui isikud olid juba teises kohas tööl.

Minu hinnangul ei ole selline käitumine õige ja kohtuistungil ka põhjendasin, miks ma pankrotihaldurina ei saanud töövaidluskomisjoni otsusega nõustuda. Mina ei saa anda hinnangut sellele, kuidas näeb seda olukorda töötukassa, seega ei saa ma kahjuks ka vastata küsimusele, kas kohtusse pöördunud isikud saavad oma nõuded täies ulatuses rahuldatud,” rääkis ta.

Üks endine töötaja ütles LõunaLehele, et ta pidi ju otsima endale teise töökoha ja saama sissetulekut, kuna elada on vaja, süüa on vaja osta, kõikvõimalikke arveid on vaja maksta.

Antsov lisas, et tema tegutseb OÜ Wetorex pankrotihaldurina 2005. aasta 6. novembrist ja esindab OÜd Wetorex seadusest tulenevalt ning tema ei ole lõpetanud Harryga töölepingut. „Seega mina saan anda täpselt nii palju selgitusi, kui mulle on teada,” märkis ta.

Pankrotis Wetorexi endise töötaja Harry asjus andis kohus aega kompromissläbirääkimisteks 21. märtsini.

Loodame siiralt, et meie jõuame peagi meid rahuldava otsuseni, milleks on saamata jäänud töö- ja puhkusetasude ja koondamisega seotud hüvitise kätte saamine,” ütles Harry esindaja Marek Ranne.

Eelmisel reedel tegi kohus kolmes asjas lahendid teatavaks.

Mida kohus ütles?

Tartu maakohus jättis 3. märtsi määrustega Antoni, Jüri ja Tõnu hagid pankrotis OÜ Wetorexi vastu saamata töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõuetes läbi vaatamata seoses Tartu maakohtu 6. novembri 2015 kohtumäärusega, millega kuulutati välja Wetorexi pankrot.

2015. aasta oktoobris rahuldati kõigi kolme avaldused ja mõisteti nende kasuks Wetorexilt välja saamata jäänud töötasud ja kasutamata puhkuse hüvitised. Wetorexi pankrotihaldur pöördus pärast Wetorexi pankroti väljakuulutamist 6. novembril 2015 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel kohtu poole töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras, teatas kohtu kõneisik Krista Tamm.

15. detsembril 2016 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et pankrotiseaduse järgi võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõuded võlgniku vastu samas seaduses sätestatud korras. Pankrotiseaduse järgi jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

Meeste nõuete sisuks on enne pankroti väljakuulutamist tekkinud võlgnevus, mistõttu nad saavad esitada nõuded töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks pankrotiseaduses sätestatud korras ehk nõudeavalduse esitamisega pankrotihaldurile. Mehed on seda teinud ja pankrotihaldur on edastanud nõudeavaldused töötukassale.

Kuigi hagiavaldus on esitatud pärast Wetorexi pankroti väljakuulutamist, on hagejate (endised töötajad) nõuete menetlus alanud enne pankroti väljakuulutamist ja kohus ei ole asjade kohta otsust teinud. Seetõttu esineb alus hagide läbi vaatamata jätmiseks, teatas kohus.

Endised töötajad ei esitanud 28. veebruaril toimunud kohtuistungitel vastuväiteid nende esitatud nõuete hagimenetluses läbi vaatamata jätmiseks. 3. märtsi määrus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

- - -

LISALUGU

Mida oleks teistel sellest loost õppida?

Jurist Marek Ranne soovitab nii töötajatel kui ka tööandjatel enne töölepingu lõpetamist tutvuda põhjalikult töölepingu seaduses töölepingu lõpetamisele kehtestatud nõuetega, et mitte eksida ja sellest tulenevalt kanda hiljem suuri kulutusi, mis võivad tekkida vaidlustega. „Kui ise ei oska, ärge häbenege pöördumast spetsialisti poole,” märkis ta.

Ranne rääkis LõunaLehele, et tema varasemas praktikas ei ole tulnud ette juhtumit, kus tööandja oleks esitanud töötamise registrile teadlikult valeandmeid töösuhte lõpetamise kohta, mida tegelikkuses ei ole aset leidnud. Küll aga on olnud juhtumeid, kus tööandja on lõpetanud töösuhte valedele alustele tuginedes.

Igal konfliktil on mitu osalist,” märkis ta. „Oma üliõpilastest magistrantidele räägin alati, et osapooled peavad omavahel rohkem rääkima, et seeläbi kõrvaldada üksteise valesti mõistmine ja tekkinud erimeelsused. Samuti on oluline teada oma õigusi ja kohustusi. Kohustusi aga teatakse kõige vähem, mis on ka olnud peamised konflikti põhjused osapoolte vahel. Kutsun siinjuures nii tööandjaid kui töötajaid mõistlikkusele. Kui teadmisi napib, siis ei tasu hakata jooksma umbropsu, pöörduge spetsialisti poole, nagu antud olukorras tegi Harry. See oli ka ainuõige otsus tekkinud olukorras. Selliselt hoiate kokku aega, vaeva ja raha ning ei tekita teisele poolele mõttetut kahju, mida endal tuleb hakata hüvitama.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 09/03/2017 09:29:14

Lisa kommentaar