Toidupank kogub ja jagab toiduaineid

Aina Onno ja Ove Palo ütlevad, et igasse valda läheb kindlasti kaks kastitäit toiduabi, aga kus abivajajaid enam, sinna isegi neli. Foto: Mari-Anne Leht

Leib-sai, tatar, helbed, purgisupid, konservid, kanamunad, harva jogurt ja puuvili, moos ja kommidki on toiduained, mida hädasolijatele toidupanga kaudu jagatakse.

Veidi üle saja inimese Võrumaal teab une pealt, kus asub Võrus toidupank, nende hulgas on enam kui 60 võrulasest abisaajat, valdade avahooldustöötajad, kes siit toiduabi kohale viivad, lisaks toidupangaga erineval moel seotud ametnikud. Mina ei leia kohta täpsete juhiste abilgi, nii et koordinaator Aina Onno tuleb poolele teele vastu.

Toidupank on AS Wermo ühes nõukogudeaegses töökojas. Kuigi hoones on küte, ei saa siin krõbeda külmaga saabaste ja kampsunita askeldada.

Hea ka, et asutus ei ole kõigi silme all, sest vähe on neid, kes oma abitust ei häbene, ning kaugele ei minda leiba-saia iga päev küsima.

„Meie ei jõuaks kesklinnas või selle lähedal asuva ruumi renti maksta,” ütleb Onno. Ta lisab, et siia saavad suured kaubaautod, millega tuuakse euroabi ning Valio ja Sangaste Linnase tooteid, ukse ette sõita.

Pikk laud, eesriidega kaetud riiulid toiduainetega ja kaks külmikut moodustavad toidupanga mööbli, teisel pool on kapi taga tagasihoidlik töönurk väsinud laua, toolide ja arvutiga.

Pikka lauda on vaja toiduainete pakkimiseks kastidesse. Maakonna tosina valla avahooldustöötajad käivad kolme nädala tagant siit abivajajatele toiduaineid viimas, linlased tulevad ise sama ajavahemiku järel söödavat koju viima, üksikud pered saavad abi üle nädala. Kes juhtub jommis olekuga tulema, saadetakse tühjade kätega tagasi.

Aina Onno ja töötaja Ove Palo ütlevad, et Võru linna toiduabisaajate seas on üle 45-aastasi mehi, noori üksikemasid, noori töötuid mehi jt. Vaid talvisel ajal on paar-kolm pensionäri.

Iga küsija toidukotti ei saa. „Teeme koostööd linna sotsiaaltööosakonnaga, kust saadetakse abivajajad meile. Meil on nimekiri ja esimene kord küsime tulijalt ka dokumenti,” selgitab Onno.

Valdades on toiduabi jagamine täielikult sotsiaaltöötajate vastutusel. Vallad ütlevad toidupanka abi vajavate perede arvu. Selle alusel komplekteerivad Onno ja Palo kastid toiduainetega, mille nad on saanud annetajatelt.

Leib-sai, kuivained ja kanamunad

Silm märkab riiulitel leiba, saia, kotikesi tatra, manna, makaronide, jahu ja helvestega, samuti moosipurke, küpsise- ja vahvlipakke, toiduõli, purgisuppe jne. Eemal on kastid kanamunadega, külmikus piimapakid ja saiakesed.

Jagatav jõuab Võru toidupanka kolmest suuremast poest: Selverist, Rimist ja Säästumarketist. Maxima toidupangale ei anneta ning siiani ei ole seda teinud ka kohaliku tarbijate ühistu ehk Coopi poed, kuigi mõnes maakonnas on Coop toidupangale õla alla pannud.

Selveris käivad toidupanga töötajad kauba järel kolm korda nädalas, Rimis ja Säästumarketis kuuel päeval nädalas.

„Poodidest annetatakse peamiselt leiba, saia, saiakesi, ka magusat, teed ja kohvi, Rimist väikeste plekkidega õunu ja banaane. Mõned talunikud on vahel toonud kartulit, kurki ja peakapsast,” märgib koordinaator.

Onno ja Palo ütlevad, et AS Valio Eestist saavad nad kord kvartalis kümneid pakke jogurtit, samuti keefiripakke, kohupiimakreeme, piima jm. AS Sangaste Linnas on annetanud kaerajahu ja -kliid, AS Eesti Pagar saiakesi.

OÜ Lõuna-Eesti Talumuna asukohaga Peril Põlvamaal on regulaarne annetaja. „Käime Peril kord nädalas, saame kolm suurt kastitäit karpidesse pandud kanamuna, kokku ligi tuhat tükki,” ütleb Palo.

Väiksem kogus kaubast kogutakse neli korda aastas poodides tublide abiliste toel tehtava kogumiskampaania käigus, kus heasoovlikud ostjad panevad kogumiskorvi üldjuhul kuivaineid, kuid nad on korvi pannud ka moosipurke, rosinaid, pähkleid, konserve, toiduõli ja mahlapakke.

Liha ja juustu ei saa

Kuid kõike toidupangast siiski ei saa, sest reeglid kehtivad siingi. Liha, suitsuliha, vorsti, lihapalle, juustu ja torti siit ei saa, sest toidupank ei tohi kergesti riknevaid tooteid vastu võtta.

„Me ei tohi vastu võtta ka tooteid, mille pakendil on sõnapaar „kõblik kuni”, kuna märgitud kuupäeva möödumisel ei kõlba toiduaine enam süüa. Toiduaine, mille pakendil on „parim enne”, võib küll peale märgitud kuupäeva möödumist oma esialgset lõhna ja maitset veidi kaotada, kuid see toiduaine ei ole tervisele ohtlik,” selgitab Onno. Ta täpsustab, et viimaste hulka kuuluvad küpsised, kohv, teepakid ja kuivained.

Kõik toiduabisaajad peavad andma allkirja paberile, mille ülaosal on trükitud tekst: „Eesti Toidupank tegutseb Euroopa Liidu hügieenimääruse kohaselt. Toidupanga toiduabi koosneb ligi 70% realiseerimisaja ületanud toodetest, mis on tervisele ohutu, kuid mille kvaliteet võib pisut langeda. Tooteid vastu võttes kinnitab abisaaja oma allkirjaga, et on sellest teadlik ega kaeba vastuvõetu suhtes.”

Onno ja Palo ütlevad, et toiduabi vastuvõtmine ei ole kohustuslik, kuid keegi pole siiani millestki loobunud. Abikoti kaal jääb 6 ja 12 kilo vahele. Enamik abisaajatest on väga tänulikud.

N-ö elukutselisi abisaajaid on linlaste seas väga vähe. Neid, kes maal toiduabi vajavad, teavad valdade avahooldustöötajad. Viimased kindlasti jaotavad toiduabi seda tõeliselt vajajatele.

Toidupangast midagi n-ö vasakule minna ei saa, sest aasta alguses peavad kõik maakondade esindused saatma Eesti toidupanka aruande, kust mida ja kui palju on nad läinud aastal toiduained saanud ja kui palju kellelegi jaganud.

Mullu jagati Võru toidupanga kaugu ligi 40 tonni toidukaupa, lisaks toidupanga kaudu jagatavad Euroopa Liidu toidupakid, nende kaal võib küündida kuni 16 kiloni inimese kohta. Pakis on tangaineid, suhkrut, konserve, toiduõli jm.

Veidi üle kolme aasta Võrumaal tegutsenud toidupanga kaudu saab praegu abi 550–600 inimest. Toidupanka toetavad Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit ja Eesti metodisti kiriku Võru kogudus.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/02/2017 05:56:01