Korteriühistute renoveerimise konfliktid võivad kesta aastaid ja viia majaelanikud lõplikult tülli. Kreutzwaldi 54a Võrus on näide ühest sellisest majast. Foto: Aksel Lõbu

Korteriühistute renoveerimise konfliktid võivad kesta aastaid ja viia majaelanikud lõplikult tülli. Kreutzwaldi 54a Võrus on näide ühest sellisest majast, kus osa elanikke laob arvukalt etteheiteid ja süüdistusi oma korteriühistu juhatuse aadressil. Juhatus näeb elanike juttu ebakorrektse või mittetäielikuna.

LõunaLeht rääkis paljude eakate majaelanikega, kes kõik soovisid oma muret kurta. Ühistust rääkimine tõi mõnele pisarad silma, teisi vihastas ja pani siunama, ent jättis neid kõiki nõutuks. Pidevalt kordus retooriline küsimus „Mida me peaksime nüüd tegema?“. Kuigi kõigi nimed on toimetusele teada, ei soovinud elanikud nimeliselt esineda, kartes juhatuse poolt tagakiusamist. Nende seas on elanikke, kes on elanud majas selle ehitamisest, 1968. aastast peale.

Pahaste elanike meelest raiskavad paljud ettevõetavad tööd raha. Näiteks on paljud elanikud omal käel lasknud panna korterile kahekordsed pakettaknad, nüüd tuleb need vahetada kolmekordsete vastu. Soojaveetorustiku tegemise asemel eelistaksid nad jätkata oma soetatud soojaveeboileritega. Kortermaja väljapääsudel on praegu korralikud metalluksed, katust on 2014 juba rekonstrueeritud, vanad malmradiaatorid on vastupidavad ja korraliku puhastamise korral toimivad hästi.

Neid hirmutab ka radiaatorite ja küttetorude vahetusest jääv siseviimistluse seisukord, kuigi on kinnitatud, et lõhutud seinad taastatakse ja ka tööde käigus tekkivad avariid kompenseeritakse. Samuti ei pea nad otstarbekaks, et korteriühistu maksab kinni 40 korteri rõdude taastamise.

70 korteriga vana paneelmaja on aastate jooksul saanud jupikaupa remonti ja täiendust. Nüüd võetakse korraga ette suurte probleemide lahendamine.

Põhitööde nimekirjas on rekonstrueerida ja soojustada korterelamu fassaad, korrastada ja rekonstrueerida rõdud, lisada lamekatusele üks kattekiht, vahetada aknad ja välisuksed, osaliselt soojustada keldrilagi, asendada kütte- ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem (lisaks soojaveetorude paigaldus), ehitada ja rekonstrueerida soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, osta ja paigaldada taastuvenergia kasutamiseks vajalikud seadmed ning taastada ehituse tõttu lõhutav siseviimistlus.

Miks on otsustatud suuremahulisi töid korraga teha? Detsembrikuisel koosolekul leidis juhatus, et 15 000-eurose remondifondi ja jupikaupa tegemisega kaugele ei jõua. „Juhatus toetab igati arusaamist, et üksikuid töid tehes väsime ja lõppu ei jõuagi,“ leidis seitsmeliikmeline juhtkond.

Elamu energiatähis on eelmise aasta alguse energiaauditi põhjal E, see ei vasta energiatõhususe miinimumnõudelegi, nagu viitavad korteriühistu juhid. LõunaLeht pöördus elanike konflikti ja remondi kohta selgituste saamiseks korteriühistu juhatuse eestvedaja poole.

Juhatus otsustas vastata kollektiivselt. „Enamikule korteriomanikest sobis kompaktne/terviklik rekonstrueerimine. Elamu on 50 aastat vana. Paljud elanikud on kurtnud aastaid, et korterid on külmad, ventilatsioon on olematu, sagenesid probleemid torustikega jne. 1996.–2014. aastani ongi ühe töö kaupa elamut hooldatud, kuid suuremahuliste tööde tegemiseks raha koguda ei suudeta, maja laguneb. (2015. aastast tänaseni on ühistus tegeldud elamu energiatõhusaks rekonstrueerimise küsimustega). See on väga paljudes ühistutes probleemiks. Sellest tingituna ongi KredExilt saadava toetusraha abil loodud ju võimalus olukorra parendamiseks kortermajades. Paljud inimesed meie elamus pidasid mõistlikuks seda võimalust ka kasutada,“ selgitati vastuses.

Vastuoluline koosolek

Kõige konfliktsemaks küsimuseks osutus detsembrikuine korteriühistu üldkoosolek, kus hääletusele tuli pangalaenu võtmine. Oma poolt- ja vastuhääled anti kirjalikult. Laenu võtmise poolt hääletas 36 ühistu liiget ehk 51%, kellele kuulub 54% kogu kaasomandi osast, vastu hääletas 14 ühistu liiget.

LõunaLehe poole murega pöördunud elanike sõnul, oli surve meeletu ja juhatus ärgitas neid allkirja andma kiirelt. Koosoleku järel selgus, et osa oli ähmi täis läinud ja andnud pooldava allkirja, teadmata selle tähendust. Nelja korteri elanikud mõistsid, et tegelikult tahtsid nad anda hääle laenuvõtmise vastu, aga allkiri oli juba antud. Neli häält oleks muutnud koosoleku tulemust.

Katkend laenuvastaste elanike kirjast juhatusele: „Pinged majaelanike vahel on aetud haripunkti. Viha ja vaenulikkus oma maja elanike vahel on destruktiivne, lammutav, inimsuhteid hävitav. Meie hulgas on nüüd palju inimesi, kes on meeleheitel, lootusetud, tugevas stressis ja võivad iga hetk kokku variseda, sest nad on 3. detsembrist praktiliselt magamata. Juba varem ootasid ja lootsid nad, et sellist otsust vastu ei võeta.“

Koosolek oli nende meelest ebaõiglaselt korraldatud, jäi lõpetamata ja seega oli õigustühine. Veel rõhuvad elanikud sellele, et otsus määrab nende elu 20 aastaks (laenu tagasimakse näol) ja võib ka mõjutada järgmist põlvkonda.

Laenuvastased soovisid korduskoosolekut, et kõik hääled saaksid õigesti antud, aga kuna põhikirja järgi oli üldkoosolek pädev, ei olnud korduskoosoleku korraldamine nõutud. Juhatus kinnitab, et otsus on 3. detsembri üldkoosoleku tulemusena kehtiv ja seda on aktsepteerinud nii pankade, KredExi kui ka Eesti Korteriühistute Liidu juristid.

„Tundub, et toimunut on Teile selgitatud või esitletud ebakorrektselt või mittetäielikult. Korteriomanikud olid teadlikud, et 03.12.2016 toimuv üldkoosolek on otsustava tähtsusega. Teade, kirjad ja informatsioon nende teemade kohta oli kõikidele eelnevalt edastatud. Nagu ühistu põhikiri ette näeb, oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna koosolekule oli tulnud piisav arv ühistu liikmeid,“ selgitas juhatus.

Laenuvastaste elanike kirjeldusega toimunust juhatus ei nõustu. „Koosolekul toimus aktiivne arutelu, küsimustele vastamine, selgitamine, sõnavõtud. Pärast arvamuste, ettekannete ärakuulamist tehti ettepanek, et „poolt” ja „vastu” hääletajad märgivad enda hääled/otsuse kirjalikult (mis on pankade nõue laenu korral), mida ka tehti. Kellegi käskimist hääletada ei ole toimunud, vaid iga inimene hääletas, otsustas kirjalikult ise enda parima arusaama kohaselt. Allkirjastamine/hääletamine toimus vabatahtlikult kõigi liikmete silme all. Kõik on korrektselt vormistatud, ka hääletuse tulemused,“ kinnitas juhatus.

Aktiivsemad elanikud korraldasid ka oma hääletuse, kus lasid 54 korteri esindajail anda oma poolt- ja vastuhääli nii laenuvõtmise kui ka üksikute ehitustööde kohta. Erapooletuks jäi neli korterit. Laenuvastaseid kogunes 39, aga näiteks kanalisatsioonitööde pooldajaid oli 45 ja majaotsade soojustamise pooldajaid 43, seega tegemist ei ole igasuguse ehitustöö vastasusega. Juhatus seda omavolilist küsitlust arvesse ei võtnud.

„Sellest saab vaid järeldada, et need elanikud olid igati informeeritud, milliste tööde tegemist rekonstrueerimise käigus plaanitakse ning selleks on vaja ka laenu võtta. Oluline on aru saada, et taolise (sealjuures vaid osa kortereid hõlmava) küsitluse tulemust ei samastata üldkoosolekul hääletamisega, kuna seadusele tuginevalt on üksnes üldkoosolek koht, kus toimub hääletamine ja otsustamine. Inimesed saavad avaldada oma mõtteid nii suuliselt kui ka kirjalikult (nagu osa korteriomanikke ka tegi) enne üldkoosolekut, kuid siiski ei muuda see tõsiasja, et üldkoosolek on otsuste tegemise koht, kus toimub hääletamine. Seega on korteriühistus ainult üldkoosolekul antud allkirjal õiguslik tähendus,“ ütles juhatus.

Elanikud kirjeldasid ka venekeelsete inimeste diskrimineerimist – kuidas nende sõnavõttude ajal kästi neil vait olla või eesti keeles rääkida. Juhatuse sõnul see ei vasta tõele. „Küsimust saab mõista, nagu ei oleks lubatud venekeelseil elanikel koosolekul rääkida. See on vale. Peab märkima, et ühistu üldkoosolekud on üsna isemoodi. Tihti räägivad pinginaabrid omavahel kõva häälega, mistõttu koosoleku juhataja peab märkusi tegema,“ selgitas juhatus.

Siiski hõigati sellel koosolekul üht vene keeles kõnelejat vaikima juhatuse kirjelduses. „Detsembri üldkoosolekul tõlkis üks esireas istuv korteriomanik teisele vene keelt rääkivale inimesele kõva häälega ehitaja ettekannet. Saali tahaotsa ei kostunud, mis eespool ehitaja rääkis. Selline tõlkimine segas ja häiris tagapool olnud korteriomanikke ja sealt tuligi hiljem vait olemise hõige. Samas need kaks korteriomanikku said sõna ja nad ütlesid oma arvamused. Tuleb silmas pidada ka teisi koosolekul osalejaid, keda selline kõvahäälne jutt segas kuulamast ehitaja selgitusi,“ kirjeldas juhatus.

Miljoniga maja korda

Tööde kogumaksumuseks kujuneb ligi miljon eurot, millest 40% tuleb KredExi toetusena ja ülejäänu pangalaenuna. Eesmärk on saada hoone C-energiaklassi. Korteriühistu võttis hinnapakkumise 13 firmalt, vastuse sai kuuelt ja valikusse jäi kolm. „Peatöövõtja on valitud selle järgi, et talle on plaanitavad tööd jõukohased, varasemalt kortermajadele tehtud tööde, usaldusväärsuse ja palju muu järgi. Kindel tööbrigaad, teatud töid teevad pikaajalised koostööfirmad,“ on juhatus selgitanud. Valituks osutunud firma pakkumine oli ka soodsaim.

Ka ehitusele eelnevate ja sellega samal ajal käivate tööde, nagu näiteks energiaauditi jaoks võeti pakkumisi erinevatest firmadest. Peaprojekteerija valiti tehnilise konsultandi varasema koostöö hinnangu põhjal. Tehniline konsultant võeti Võrust, madalaima hinnaga. Madalaima hinnaga sai temast ka omanikujärelevalve teostaja. Sama korteriühistu ehitustööde järelevalvet on ta varemgi teinud ja laenuvastased väidavad, et näiteks katuse puhul lasi ta läbi vigase töö.

„Ehitustööde omanikujärelevalvet teostav isik on atesteeritud ja pädev. Teile antud info katuse osas ei ole korrektne. Katusetöö ei olnud vigane, vaid probleemi põhjustas kanalisatsioonitoru leke ühe korteri seina taga, mille avastamine oli keeruline,“ kõlas juhatuse vastuväide.

Suurte summade puhul suureneb aga raha valesti kasutamise oht. Tööde kvaliteedi tagab ka KredExi toetusega kaasnev valvas pilk. „Vastavalt kehtivatele nõuetele on tööde tegemisel ette nähtud omanikujärelevalve. Lisaks võivad igal ajal töid kontrollida KredExi vastavate erialade spetsialistid. Töödele on ka tagatud 5-aastane garantii,“ selgitas juhatus.

Rahulolematud on need elanikud, kes on oma raha eest juba kahekordsed pakettaknad paigaldanud ja ei mõista kolmekordsete vajadust. KredExi 40 protsendi toetuse saamine eeldab (teatud eranditega) kolmekordsete akende paigaldamist. Juhatus koos spetsialistidega kaalus ka seniste uute akende välja vahetamata jätmist, aga sel juhul pidanuks elamu seintele panema päikesepaneelid. Konsultant ja audiitor ning juhatuse liikmed otsustasid, et pikaaegne ja otsesem kasu tuleks kolmekordsete pakettakende ettepanekust.

LõunaLehega suhelnud majaelanikud on korduvalt vihjanud ka juhatuse isiklikule omakasule, viidates tagantkiirustamisele sobivate firmade otsimisel ja tööde korraldamisel. Üks elanik julges ka seda otse väita. Milline on juhatuse omakasu?

„Kui küsimus on mõeldud juhatuse liikmele, on see täiesti kohatu. Seega saavad rekonstrueerimisest kasu kõik majaelanikud elamistingimuste (soojem korter, parem ventilatsioon, jne) parendamise kaudu. Juhatusel muu isiklik kasu puudub,“ kinnitati vastuseks.

Pangalaenu saamise eelduseks on korteriühistus võlglaste puudumine. Varem oli majas mitu elanikku, kelle võlad elanike väitel ulatusid tuhandete eurodeni. Raha polnud neilt juba pikemat aega võimalik kätte saada ja elanikud ei taha uskuda, et ühtäkki võlgnikke pole. „Korteriühistu juhatus tegeleb võlgnikega, nagu Eesti Vabariigis kehtivad seadused ette näevad. Selles osas on meie töö olnud tulemuslik,“ jääb juhatus napisõnaliseks.

Mis saab vaesematest?

Pensionäridest avaldasid tulevase hakkamasaamise pärast muret eriti need, kes elavad üksi. Pension ei võimalda neil igakuiseid makseid ühistule eriti suurendada. Pikaajalise laenuga on neil ka praktiline mure, et nad tõenäoliselt selle tasumise lõpuni ei ela. Aga korteri pärandudes muutub see koormaks ka lastele, kes praegu tasuvad oma eluasemelaene.

Mõni on püüdnud ka korterit ruttu vahetada või müüa, et pääseda laenukoormast, aga korterihuvilisi pea polnud. „Eks linna peal teatakse juba, mis selles majas toimub,“ vihjavad nad selle peale. Pensionärid ütlevad, et majas valitseb suhtumine, et see pole teiste asi, kui nad maksta ei jõua.

Juhatus möönis ka eelmisel aastal laenuvõtmise vastuhäältele viidates, et ilmselt jäi selgitustööd väheks. „Miks nii palju hääli oli tervikrenoveerimise vastu, on kindlasti see, et juhatus ei jõudnud nii lühikese ajaga (kuni selgusid hinnad ehitusele ja ka pangalaenu tingimused) korteriomanikele küllalt selgeks teha, et renoveerimine on vajalik, kommunaalteenuste hinnatõus ei ole nii suur ning pangalaen on selliste mahukate tööde juures paratamatus,“ tõdeti siis.

Juhatuse arvestuse järgi ei tohiks maksete suurenemine nii drastiline olla, et inimesi kodudest välja ajada. „Mõistame elanike muret, seda on ka koosolekutel avaldatud. Sellise mõtte avaldajad ei võta arvesse, et elamu soojustamine, avatäidete vahetamine, küttesüsteemi rekonstrueerimine toob kaasa talvisel ajal küttekulude vähenemise. Väiksem küttekulu katab makstavat laenuosa, kuid samas on siis korterites siiski soojem, ventilatsioon on parem jne. Suvekuudel on küll arve laenuosa tõttu suurem, kuid on korduvalt selgitatud, et remondifond on selle võrra aga väiksem. Sedamoodi toimib see ka teistes rekonstrueeritud korterelamutes,“ selgitas juhtorgan lehele.

Eakamatele tehti jaanuaris ka mitteametlik selgituskoosolek. Nende kommentaar selle peale oli, et nad ei taha sama jutu kordamist, vaid oma otsustusõigust tagasi saada. Elanike pahameel ei ole lahtunud, juhatuse esimehele on nad öelnud, et ta peaks tagasi astuma, ning plaane ja samme on tehtud ka juhatuse umbusaldamiseks, uusi liikmeidki on nad valmis mõelnud. Hetkel kulgevad renoveerimise ettevalmistused plaanipäraselt edasi.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 09/02/2017 10:28:24