Esimene gaasibuss on peale saamas võrukeelseid kirju. „Aigu om” sobib hästi ka praeguse vaidluse iseloomustuseks. Foto: erakogu

Varsti juba kaks aastat on Võrumaal teemaks olnud gaasibusside tulek maakonnaliinidele, gaasitankla rajamine ning vaidlus hanke võitja ja tingimuste üle, mis jätkub kohtus. Tankla valmimise tähtaja lubadused on varem edasi lükkunud, kuid nüüd tundub, et uuest aastast saavad Hansa Liinide gaasibussid Võrumaal lõpuks tööle asuda.

Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter kinnitas LõunaLehele tankla nüüdset valmimist. „Tankla valmib tempos, mis lubab olla veendunud, et uued gaasibussid saavad alustada reisijate teenindamist 1. jaanuarist 2017,” ütles ta.

Uued maakonnaliinide gaasibussid hakkavad sõitma kunstnik Epp Margna loodud Võrumaa tunnusmärgi ja võrukeelsete sõnumite kleebistega. Hansa Bussiliinide ASi gaasibussid ootavad oma aega Viljandis. Praegu on võrukeelse tunnuskujundusega vaid üks buss.

Samal ajal käivad endine Võrumaa vedaja, hankevõidust ilma jäänud AS Sebe, ning Võru maavalitsus hanke ja lepingute seaduspärasuse küsimustes siiani Tartu halduskohtu ja ringkonnakohtu vahet.

Millest tekkis sasipundar?

Ärileht kirjutas eelmisel nädalal, et maavalitsus tekitas riigile suure kahju, sest ei nõudnud liiniveohanke võitjalt Hansa Bussiliinidelt maakonnaliinide teenindamist lepingujärgsetel tingimustel ning skeemitas. Lehe andmeil küsis Võru maavanem Andres Kõiv maanteeametilt juurde 120 000 eurot, et maksta vedajale lisaraha sellel ja eelmisel kuul Võrumaa liinidel sõitmise eest. Seda kõike kevadel hanke järel tekkinud küsitavuste tõttu maavalitsuse toimimises.

Kõiv vastas sellele avalikult, et selline esitlus lähtub AS Sebe ärihuvist ja eesmärgist mõjutada ringkonnakohtus 1. detsembriks valmivat uut kohtuotsust. Maakondade bussihangete puhul on tõepoolest tavapärane praktika, et hanke vaidlustavad ettevõtted, kes valituks ei osutunud, ja seda liini on ka Sebe järginud.

Praegune pundar tekkis maavanema sõnul gaasitankla ehitamise edasilükkumisest, mis ei võimaldanud gaasibusside kasutuselevõttu kohe, nagu nägid ette hanke nõudmised.

„Veel vahetult enne esmase hankelepingu allakirjutamist võitnud pakkujaga palusin ma MKMis (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ‒ toim) kokku kutsuda koosoleku, et veenduda tankla õigeaegses valmimises. Sel koosolekul lepiti kokku ka täiendav tegevuskava. Tankla õigeaegne valmimine eeldas operatiivset tegutsemist MKMi ja KIKi (Keskkonnainvesteeringute Keskus ‒ toim) poolt, et avada meede tankla rajamise toetamiseks. See, et meetme avanemine oluliselt venima jäi, tuli hiljem halva üllatusena, mille eest tuleb riigil ka vastutada,” põhjendas Kõiv.

Hankele eelnenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll nägi ette gaasitankla rajamise Võrru, ent see polnud asjaosalistele kohustuste ega ajaraami mõttes siduv dokument ehk et tankla valmimine oli riigipoolse innukuse taga.

Maavanem leidis, et kuna protokoll oli teada vedajatelegi, usaldati hankes osaledes, et tankla riigipoolse utsitusega vajalikuks ajaks ka tuleb. „Hanketingimuste kohaselt tuli igal pakkujal kirjutada detailideni lahti pakutud hinna kujunemine ning mitte ükski pakkuja polnud hinna kujunemisel arvestanud gaasitankla rajamisega,” täpsustas Kõiv.

Märtsis jäi õigus Sebele

Sebe juhatuse liige Üllar Kaljuste ütles Ärilehele, et Hansa Bussiliinid oleksid saanud sõitmist alustada ka hankele mittevastavate bussidega, tankla valmimiseni lepingutingimusi rikkunud ja maksnud maavalitsusele leppetrahvi. See oleks riigi kuluks jätnud kilomeetrihinna, millega hange võideti.

Selle asemel sõlmiti eraldi leping kallima hinnaga ehk diislikütuse hindadest lähtuvalt. Maavanema sõnul poleks see aga loogiline olnud. „Riigil pole võimalik nõuda leppetrahvi teiselt lepingupoolelt seetõttu, et too ei saa riigi enese tegemata jätmise tõttu lepingus kokku lepitud tingimustel teenust osutada,” selgitas Andres Kõiv.

Märtsikuine ringkonnakohtu otsus, kus õigus jäi Sebele, selgitas, et hankedokumentidest ega -lepingust ei selgu, et tankla puudumise korral oleks leping kehtetuks muutunud.

„Kaebaja märgib määruskaebuses õigesti, et puuduvad andmed selle kohta, et hankelepingu jõustumine vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõltunuks gaasitankla rajamisest. See ei nähtu ühestki hankedokumendist ega ka poolte vahel sõlmitud hankelepingust. Õigust tankla puudumise tõttu hankelepingu täitmist edasi lükata ei anna ka poolte vahel sõlmitud hankeleping,” märkis kohus.

Samas annab kohtuotsuste vaidlustamise tsüklisse jäänud probleem signaali, et kohtusüsteemis selguv tõde võib seada pretsedendi ja kõrvaldab maavalitsuse toimimise hallist tõlgendusalast kas õigusvastaseks või lubatuks.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 24/11/2016 09:41:12