Võru maavanem Andres Kõiv õnnitleb Marek Kahrot. Foto: Antsla vald

Neljapäeval, 13. oktoobril anti Antsla lähedal Kobelas Linda rahvamajas Marek Kahrole pidulikult üle tänavune, arvult juba 26. Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia. 

Põhjus, miks pidulik preemia üleandmine otsustati korraldada Kobelas, seisnes selles, et Marek Kahro elab Antsla külje all Oe külas ja samas külas elas lapsepõlves ka 1944. aastal Rootsi põgenenud Bernard Kangro. 

„Kangro preemia on Võrumaa au ja uhkus,” sõnas Marek Kahrole aukirja üle andnud Võru maavanem Andres Kõiv. „Mul on hea meel, et Võrumaal on noor ja asjalik kirjamees.” 

Peale aukirja kaasneb preemiaga ka 285 eurot. Õnnitlema oli tulnud ka Antsla vallavanem Merike Prätz ning paljud kirjandushuvilised.

Preemiat vastu võttes ütles Kahro, et ei oska öelda, kas on seda väärt või mitte. Tema sõnul on kaks varianti: kas elutöö on nüüd tehtud või võtab ta preemiat kui avanssi. Tänusõnades luges Kahro ette ka pika nimekirja inimestest, kes on raamatu sünnile ja selle edasisele lugejateni jõudmisele kaasa aidanud.

Marek Kahro Kangro preemia psühholoogilise krimipõneviku “Seal, kus näkid laulavad” eest. Varem on sama teos võitnud ka peapreemia ilukirjanduse kategoorias kirjastuse Pilgrim konkursil BestSeller.

„Seal, kus näkid laulavad” on Kahro neljas proosateos. Võiduraamatule on tal järg peagi valmis, kuid vajab veel küpsemist. 

Peale preemia üleandmise esinesid muusikaliste ja kirjanduslike vahepaladega ka Antsla muusikakooli ja Antsla gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Linda raamatukogu juht Liana Allas tegi huvitava ettekande Bernard Kangro elukäigust, tuues välja just kõige põnevamaid fakte. 

Kirjanduspärastlõuna teises pooles esitles oma raamatuid samuti Oe külast pärit luuletaja Hänilane (kodanikunimega Mariina Paesalu), kelle kolmas võrukeelne luulekogu „Viiulimäng vanan vaksalin” tuli just trükist. 

Kangro kirjanduspreemiat annab Võru maavalitsus välja alates aastast 1990 Võrumaalt pärit või Võrumaa ainesest kirjutavale autorile. Esimene preemia määrati Bernard Kangrole endale, kes toona oli veel elavate kirjas, kuigi Rootsist enam kunagi Eestisse tagasi ei kolinud.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/10/2016 09:20:14