Imeline vaade Hesonissoses – just selline keskkond paneb Kagu-Eesti omavalitsejaid arutama omavalitsusreformi ja prügimajanduse üle, tutvustama Eesti avaliku halduse süsteemi ja vahetama kreetalastega kogemusi. Foto: internet

Varem Gruusias ning Portugalis õppe- ja koostööreisil käinud Põlvamaa omavalitsusjuhid naasid äsja kaugelt maalt järjekordselt koolitusreisilt. Seegi kord meelitas neid päikseline lõunamaa – 26 inimest käis suuresti just maksumaksja kulul imelisel ja võrratul Kreeta saarel. Nad tutvusid sealsete omavalitsustega, tutvustasid Eesti avaliku halduse süsteemi ning vahetasid kogemusi.

Kaheksa päeva kestnud reis lõppes eelmise nädala neljapäeval. Kuni selle nädala teisipäeva hommikuni oli vaikus majas, avalikkusele ei kõssatud sõnagi Vahemere ääres nähtust-kuuldust.

Üleeile hommikul helistasime Põlvamaa omavalitsuste liidu esimehele, Valgjärve vallavanemale Kaido Kõivule.

Kuidas teil puhkusereis läks?

„Puhkusereis?” küsib Kõiv vastu. „See ei olnud puhkusereis, see oli meil traditsiooniline iga-aastane tööalane reis.”

Vastus antud, soovis ta järgnevatele küsimustele vastata kirjalikult. Ta lisas, et peagi tuleb selle kohta ka pressiteade. Ja mõne minuti jooksul saabuski e-postkasti omavalitsusliidu teavitus reisist.

Põlvamaa omavalitsusjuhid viibisid õppe- ja koostööreisil Kreeta saarel Hersonissose maakonnas. Nagu teatest välja lugeda sai, oli õppereisi eesmärk „tutvuda Kreeka riigi omavalitsuste struktuuriga ja tutvustada ka Eesti avaliku halduse süsteemi ning vahetada kogemusi väikeettevõtluse edulugudest ja külakogukondade algatustest”.

Kreekas on 24 maakonda. Külastatud Hersonissose maakond koosneb omakorda neljast omavalitsusest: Gouves, Hersonissos, Episkopi ja Malia. Õppereisi käigus kohtuti Hersonissose linnapea Iannis Mastorakise ja linna peasekretäri Natassa Nistikakiga. Põlvamaa omavalitsusjuhid said teada, et talvisel ajal elab Hersonissose maakonnas ligi 27 000 inimest, mis on võrreldav Põlva maakonna elanike arvuga. Suviste elanike arvelt kasvab maakonna rahvaarv umbes 53 000 peale ning turismihooajal külastab piirkonda ligi 120 000 inimest.

Reisi maksumus inimese kohta 1025 eurot

Delegatsiooni kuulusid Põlvamaa vallavanemad, volikogude esimehed ja volikogude liikmed, kokku 26 inimest.

Reisi maksumus inimese kohta oli 1025 eurot (kokku seega 26 650 eurot), millest 31,2 protsenti maksid osalejad ise, kinnitas Kaido Kõiv. „Vahendid tulid Põlvamaa omavalitsuste liidu eelarvest ja osalejate enda rahast,” lisas ta.

Siinjuures tasub selguse huvides märkida, et vallad maksavad omavalitsuste liidule liikmemaksu, näiteks tänavuse aasta summa on 158 990 eurot (2015. aasta kogusumma oli 148 590 eurot). Ja see raha tuleb valdade enda eelarvest: iga valla makstavast summast pool on püsiosa ja teine pool sõltub elanike arvust vallas.

Reisil käijad võtsid vastu ka välislähetuse päevaraha, mis tuleb valla eelarvest, seega maksumaksja rahakotist. Vaid mõni näide. Omavalitsuste dokumendiregistri andmetest on näha, et Kanepi vallavanem Mikk Järv sai päevaraha 256 eurot, see-eest Kõlleste vallavanemale Andrus Seemele maksti välislähetuses koolituse ja teenistusülesannete täitmiseks päevaraha 320 eurot.

Põlva vallavanema Georg Pelisaare enda allkirjastatud käskkirjast on aga lugeda järgmist:

„1. Viibin 29.09.2016–06.10.2016 MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liidu delegatsiooni koosseisus välislähetuses Kreeka Vabariigi Kreeta piirkonnas, eesmärgiga tutvuda Kreeka riigi omavalitsuste struktuuriga ning vahendada kogemuslikke näiteid väikeettevõtluse edulugudest ja külakogukondade initsiatiividest.

2. Finantsosakonnal maksta välislähetuse päevaraha 32 eurot päevas, kogusummas 256 eurot ning hüvitada muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud kulu tõendavate dokumentide alusel.

3. Nädalavahetusel lähetuses viibitud kahe päeva (01.10.2016–02.10.2016) eest on õigus saada kaks vaba päeva.”

Mida pagulastest räägiti?

Georg Pelisaare sõnul päris nii öelda ei saa, et reis toimus maksumaksja kulul. „Meil oli omaosalus ka, igal osalejal. Kolmandiku sellest reisist maksid kõik osalised ise, täiesti omast taskust.”

Ta kinnitas, et otseselt temale läks reis maksma 320 eurot. Ülejäänud maksis omavalitsuste liit. „Päevaraha oli meil ka, see oli omavalitsuseti erinev – nii kuidas keegi maksis,” märkis ta.

Nii et selle päevarahaga saite omaosaluse makstud?

„Vaadake, seal tuli ikka süüa ka, nii et päris nii ei ole.”

Kui palju valla raha kulus?

„Valla raha läks ainult see päevaraha osa,” ütles Pelisaar.

Aga samas vallad maksavad ju omavalitsuste liidule liikmemaksu, mis tuleb ikkagi valla rahakotist – seega sisuliselt reisiti ikkagi maksumaksja raha eest?

„Sisuliselt küll, võib ka nii öelda,” lisas Põlva vallavanem, kelle sõnul hakati reisi korraldama juba eelmisel talvel.

Aga miks just Kreeka? „Tegelikult ma ei oskagi sellele päris täpselt vastata. See oli ... võib öelda, et ilmselt hinna ja pakkumiste suhe on üks asi,” ütles Georg Pelisaar, kes on ka omavalitsuste liidu esimehe asetäitja. „Ja teine asi: kui reisi planeeriti, olid päevakorral ka pagulasteemad ja Kreeka oli üks, kes selle teemaga aktiivselt tegeles. Ja me teame, et ka meile on jõudnud mõned pagulased just nimelt Kreekast. See oli võib-olla see algne tõuge.”

„Mis puutub pagulasteemasse,” lisas ta, „siis ega nad väga sellest rääkida taha. See on problemaatiline. Ja samas see ei puuduta seal üldse omavalitsusi, see on riiklikult korraldatud. Nii et sellel teemal me palju targemaks ei saanud. Ainult niipalju, et vähemasti jutus on nad selle poolt, et hädasolijaid tuleb aidata.”

Olud Kreetal ja Põlvamaal sarnased

Omavalitsuste liidu esimehe Kaido Kõivu sõnul oli eelkõige soov tutvuda Kreeta omavalitsuste struktuuri ja tegevusvaldkondadega.

„Eestis on peagi toimumas omavalitsusreform, mis toob kaasa valdade ühinemise ja ka suured struktuurimuutused,” ütles ta. „Kuigi Kreeka on Eestist suurem riik, on olud Kreeta saarel ja Põlvamaal mitmes mõttes sarnased. Nii Põlvamaa kui ka Hersonissos asuvad pealinnast kaugel, nii Põlvamaal kui ka Kreetal on valdavad väikeettevõtted ja oluline nii oma riigi kui ka Euroopa Liidu tugi. Koostöö on tähtis ja mitte ainult lähedaste, vaid ka kaugemate Euroopa Liidu riikide omavalitsustega.”

Aga miks ei valitud sihtkohaks näiteks Lätit või Leedut?

„Läti ja Leedu on meile lähedal, seal oleme kordi käinud ja avaliku sektori olukord teada ning infovahetus ja koostöö omavahel toimib,” põhjendas Kaido Kõiv.

Kuuldes LõunaLehelt, et Valgamaa omavalitsusjuhid käisid eelmisel kuul kolmepäevasel õppereisil Leedus, ütles Põlva vallavanem Pelisaar: „Ütleme nii, et eks võib ju ka Leedus käia, aga omal ajal on omavalitsusjuhid Leedus käinud, ka Lätis on käidud. Ja järgmisel aastal minnakse praeguste kavade järgi ilmselt Lätti, kus kavandatakse teatavasti täiendavat haldusreformi.”

Aga mis Kreeta reisilt meelde jäi, mida saaks Põlva vallas rakendada?

„Kindlasti tekitab nüüd küsimusi see, kas ühinemise järel jätkata osavaldadega või ilma osavaldadeta. Kreekas oli tehtud mõni aasta tagasi reform ja nemad on läinud osavaldade teed. Seal on nii plusse kui miinuseid, aga Kreekas süsteem tundub, et toimib. Osavalla teema on kindlasti, mida annab täitsa arutada. Küsimusi selle kohta oli meil kõigil päris palju,” rääkis Georg Pelisaar.

„Peamine valdkond on seal turism ja teine on põllumajandus,” lisas ta. „Me võiksime öelda, et Kagu-Eestis ei ole me turismi potentsiaali peaaegu üldse ära kasutanud – võrdlemisi vähe. Võib öelda, et Kreeka on mereäärne maa ja meri loomulikult tõmbab sinna eelkõige, aga mitte ainult. Nad veavad turisti ka kõikvõimalikesse paikadesse, millele on legendid juurde mõeldud.“

„Nii et me siin ilmselt peaksime ka mõtlema tublisti kahele asjale. Iga paik, mis väärib turistile näitamist, saab hoopis suurema võimenduse, kui sinna juurde korralikud legendid mõelda. Ja neid legende ka juurutada, et omad inimesed need kõigepealt omaks võtaks,” leidis Pelisaar.

Prügimajandus pakkus huvi

Olulisena kerkis reisil esile ka prügiteema. Prügimajandus on seal väga kehvas seisus, tõdesid Põlvamaa omavalitsusjuhid. Sealsed inimesed on harjunud prügi maha viskama ning puuduvad pakendite ja taara vastuvõtu süsteemid. Prügikastid on seni olnud vaid tänavatel ja suuremate asutuste juures, nüüd tahetakse need saada ka tavamajapidamistesse.

„Mis puudutab prügimajandust, siis seda lubasid nad meilt õppima tulla. Et kuidas on meil võimalik, et meil viiakse ka talude juurest prügi ära,” mainis Pelisaar.

Omavalitsuste liit andis pressiteates teada, et „õppe- ja koostööreisid võimaldavad Põlvamaa omavalitsusjuhtidel hinnata kohalikke tugevusi ja nõrkusi võrreldes teiste riikide omavalitsustega. Samuti on olulised juhtide omavahelised arutelud Põlva maakonna arengu üle vabamas õhkkonnas ja neutraalsemal pinnal. Seda eriti ühinemiste järgset perioodi ja kujunevat uut olukorda arvesse võttes”.

„Omavalitsusjuhid peavad töötama oma vallast ja maakonnast väljapoole, mitte sissepoole,” ütles Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv. „Väljastpoolt leiab palju uuendusi ja võimalusi, kuidas kodus paremini teha ja sellega siia kasu tuua.”

Turismifirmad annavad oma kodulehtedel teada, et Kreeta on kõige suurem ja kõige rikkama ajalooga Kreeka saar. Kreeta on ka kõige populaarsem Kreeka saar puhkusekohana.

 

Vallavanem: Portugalist saime julgust mõelda suurelt

Üle-eelmisel aastal käisid Põlvamaa omavalitsusjuhid Gruusias ja mullu Portugalis. Mida neis kahes riigis nähtust-kuuldust-kogetust seni Põlvamaa hüvanguks ja arenguks rakendatud on?

Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv: „Häid ideid on nähtud ja kuuldud ning mõnda neist ka näiteks POLi mainekomisjonis arutatud ja Põlvamaa mainekujunduskavas arvestatud (nt üliõpilaste praktika Põlvamaal, maakonna tunnuslausest inspireeritud rohelisema tee projekt).

Portugalist saime julgust mõelda suurelt, et algatada mitmesuguseid maakonnale vajalikke projekte. Näiteks esitasime PKT (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise – toim) meetmesse suurema, Postitee piirkonna kergliiklusteede projekti, mis sobis meetmesse hästi ja sai ka omavalitsusliidus prioriteetide hulka. Kahjuks sellest voorust seda ei rahastatud.

Oleme arvanud, et Kreeka toetused on väga suured, aga tegelikult ei ole see päris õige. Lastetoetus on üheksa eurot kuus ja emapalka pole. Haridust peavad nemad koguni nii tähtsaks, et ehitati vaid mõnele lapsele koolihoone, et võimaldada neil riigi kaugeimas nurgas koolis käia. Sellesse panustas riik, mitte omavalitsus.

See kõik annab mõtteainet, kuidas ise edasi. Me ei peaks nii lihtsalt järele andma oma soovide täide viimisele. Tuleb rohkem tahta ja enda piirkonna eest seista ja asjad saavad tehtud.

Portugalis käies ei tekkinud nii head kontakti. Kreekas aga tekkis väga hea kontakt ja me jõuame kindlasti mingi koostööni. Vahendasime meie maakonna suuremate puiduettevõtete kontakte.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 13/10/2016 10:10:25