Vajalike tööoskustega eestlased on aastaid lasknud end meelitada Põhjamaade võimalustel ja kõrgemal palgal. Neil aladel aga Eestis sageli tööpuudust ei valitse, pigem vastupidi: vajalikul hetkel pole töötajat magusate lubadustegagi võtta. See on tinginud olukorra, kus Eesti tundub muutuvat ahvatlevaks tööpaigaks Läti oskustöölistele.

„1. novembril oli Valga linna elanike registris registreeritud 999 Läti kodanikku. Neile meeldib Eestis makstav palk, saadavad tervishoiuteenused, meie lasteaiad. Skeptikutele, kes arvavad, et lätlased tulevad ainult toetuste järgi ... Töötukassa statistika, mille kohaselt Valga töötukassas oli septembris arvel 53 Läti kodanikku ...“ Nii kirjutas Valga linnapea Kalev Härk ühismeedias eelmise aasta novembris.

Transpordifirma A-Karuse juht Allain Karuse on pikamaajuhtide otsingul kahe kuuga paar lätlast tööle võtnud, kokku teeb see juba pool tosinat lätlast ja lisa ei ole välistatud. Töötajaid leiab firma näiteks Läti ajalehes kuulutades. „Nii kui inimesed ikka. Mõni on väga tubli ja mõni läbi raskuste,” ütleb ta Läti töötajate tubliduse kohta.

Põhjused, miks firmajuht on teiste riikide tööjõu poole vaadanud, võivad sageli olla väga inimlikud. „Noored poisid olid mul siin Saaremaalt. Noor mees, kes saab isaks, ei taha palju riigist välja lõuna poole käia, tahab kodumaal tööd teha, näha, kuidas nende lapsed kasvavad. Kahjuks rekamehe amet on selline, et kodust kaugemal,“ tõi Karuse näite. „Vanemaid mehi on, kes selleks on õppinud, need on ikka jäänud. Kes ikka muud teha ei oska ja hästi rekaga sõidab, siis kus sa ikka lähed,“ lisas ta.

Lätlasi on tööl ka Valgas asuvates väliskapitali firmades nagu Atria ja M.A.S.I Company, kirjutas Äripäev. Kaksiklinna puhul on muutusi jälgida raske, sest peale tööpäeva ühest linnaservast teise, üle riigipiiri liiklev töötaja saabki väga mugavalt noppida kahe maailma parimaid palu. Ent lätlased käivad tööle meeleldi ka väljapoole piirilinna.

Töökultuur Lätis: töötajaid loobiti kiivritega

Tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental omanik ja juht Janek Sirg näeb Läti tööjõu liikumise ühe põhjusena ka Põhjamaade mõjusid Eesti ettevõtetes.

„Üks põhjus, miks neile Eestis kindlasti meeldib on see, et Lätis on hästi palju Vene taustaga ettevõtteid, kus on selline sõjaväeline kord. Olen kuulnud, kus on öeldud, et töötajaid loobiti töö juures kiivritega. Lätis käib veel 1990. aastate stiilis, aga see on muutumas,” ütles Sirg. „Töökoht on neil Eestis kvaliteetsem kui Lätis.”

Firma vahendatud lätlasi on praegu Eestis tööl paarisaja ringis, nii hooaja- kui ka püsitöötajaid. Pooled on nende vahendusel saanud metallitööd ja pooled tööd elektroonika- ja puidutööstuses. Väljaspool Valgat Eestis töötavaid lätlasi võib tema hinnangul olla tuhande kandis.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus võib teatud valdkondades hoida tagasi ettevõtete kasvu. „Kogu aeg me räägime seda, et hästi paljud inimesed lähevad ära Soome ja seepärast on meil tööjõupuudus. Tegelikult, kui ma räägin ettevõtetega, kes on meie kliendid, siis nad ütlevad, et nüüd tulevad töötajad Soomest tagasi,” sõnas ta.

Asi pole Sirgi meelest mitte selles, et meil poleks kvaliteetset tööjõudu. „Eesti ettevõtted on usaldusväärsed ja on saanud rohkem tellimusi. Meil on väike riik, kõik ettevõtted laienevad natuke. Aga üks moment tulebki see, et tellimusi on rohkem kui reaalseid tööinimesi, kes selle ära teeks,“ tõdes ta. „Asi ei ole isegi selles, kas ta maksab talle paar eurot rohkem. Meil lihtsalt pole inimesi, kes suudaksid seda tööd teha.”

Väidet, et palk ei ole ainus faktor, toetab ka keskmiste palkade võrdlus. Kuigi Eesti keskmine on kõvasti üle Läti keskmise, jäävad Kagu-Eesti maakondade palgatasemed pigem Läti suurusjärgu poole. Miinimumpalk tõuseb küll Eestis kiiremas tempos, ent siia ajutiselt tööle tulevad lätlased on sageli oskustöölised, keda nii väikesed palgad ei puuduta.

„Lätil on ka see probleem, et regionaalselt on hästi palju koondunud pealinna. Küll on mingeid tehaseid siin ja seal. Lätlased, kes käivad siin Eestis, imestavad, et teil on maapiirkondades palju tööstust. Meie võib-olla arvame, et seda on vähe, aga Lätis on seda olematult,“ tõi Janek Sirg üllatava näite.

Lätlased käivad ka Põlvamaal tööl

Põlvamaa ettevõtte Peri Põllumajandusliku OÜ kanalaosa aga näiteks kasutab Läti firma teenust, mistõttu võib seal hooajaliselt näha lätlasi töötamas.

„Ega oskagi öelda, miks. Ei olnud Eestis sellist firmat, kes pakub lihtsalt sellist lahendust. Meil on niivõrd spetsiifiline töö, kui kana läheb välja, siis Läti inimesed käivad meil laadimas. Me ostame selle teenuse sisse,“ täpsustas Riho Luht Peri POÜst.

Sirg tunnistas, et on küll oht, et ajapikku lätlased n-ö eestistuvad ja hakkavad samal tasemel nõudma ja tööd tegema. Lätlased kohanevad siin paremini kui teistes Ida-Euroopa riikides. Firma kogemuse põhjal leedukad näiteks ei saa nii hästi hakkama ja tekib arusaamatusi väikestest asjadest.

„Ma arvan, et Läti töökultuur sobib meie ühiskonda paremini. Me oleme katsetanud erinevatest riikidest erinevaid inimesi, kuidas nad Eesti kultuuris hakkama saavad, ja kõige paremini sulandus Läti tööjõud. Nad tulevad Eestisse, neile meeldib siin, nad saavad hästi hakkama, meeldivad kohalikele, hakkavad kiiresti sõbrunema,“ leidis Sirg.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 18/08/2016 08:29:10