Kaika suveülikooli esimesel päeval arutleti teemal „Mis tah oll“. Loengute teemaks olid Vastseliina kihelkonna ja Tsiistre nuka ajalugu. Foto: Ago Ruus

Kaika suveülikooli korraldati juba 28. korda ja sel korral võõrustas tulihingelisi võrokesi Tsiistre kogukond.

Suveülikool ja seal peetud arutelud olid jaotatud kolmeks teemaks. Reedel arutleti teemal „Mis tah oll“ ehk Vastseliina kihelkonna ja Tsiistre nuka ajaloo üle. Õhtu Tsiistre linamuuseumis veedeti rahvusliku kandlemuusika saatel, mängis trio Soon/Piho/Lepasson. Reedel avati Ago Ruusifotonäitus „Tsiistre nukk läbi aja”.

Laupäevane teema oli „Mis tah om?“. Külastajatele pakuti ülevaadet võrumaistel kohalikel väärtustel töötavatest ettevõtetest.

Paljud pidasid kolmepäevase koosolemise suurimaks elamuseks laupäevast kultuuriprogrammi: võrukeelseid laule laulsid Tallinna Liiso ja Mari Kalkun, esines lõõtsaansambel Oravapoisid. Ainulaadselt võrukeelne kultuuriõhtu oli nii hingele kui ihule, rahvas tantsis varaste hommikutundideni.

Kolmanda päeva teemaks oli tulevikku käsitlev „Mis saa?“. Esimest korda arutati Kaika suveülikoolis ka Võrumaa tuleviku üle: kuidas siia noori juurde tuleks ja kuidas need, kes siin juba elavad, näeksid meie elukeskkonnas jätkusuutlikkust. Tiit Niilo rääkis oma maaleaitamiskogemusest Misso valla näitel ning Kaido Kama Karulas toimuvast. Mõlema näite puhul, mis olid olemuselt täiesti erinevad, jäi olulisimaks üldistuseks vajadus kaasata omakandi rahvast.

Lõpetuseks arutleti selle üle, kuidas võru kultuuri saaks kasutada majanduse edendamiseks, töökohtade loomiseks maal. Üksmeeles kinnitati, et lisaks raamatute kirjutamisele ja artiklite avaldamisele peaks edaspidi üheskoos panustama Võrumaa kaubamärgi paremale turundamisele.

Selle osa kokkuvõtteks anti konkreetseid lubadusi rahva ees: korraldatakse võrumeelsete ettevõtjate kokkusaamine, et leida Võrumaa iseärasustel põhinevaid tooteid ja teenuseid, et turundada sellega samal ajal ka võru brändi. Näiteks toodi suitsusaunaga seonduvaid võimalusi.

Teisena luuakse Võrumaa toodete tarbijate kogukond, et aidata kohalikku majandust. Kolmandaks asutatakse ettevõtjate fond Võrumaa Uma Programmi omaosaluse rahastamiseks. Neljandaks ärgitatakse üksteist tavaelus kasutama võru keelt, tunnustatakse võrukeelseid ettevõtteid.

Kaika suveülikooli raames said teoks ka mõttetalgud teemal „Teemi Võromaa esihindäle elämises“. Mõttetöö käis kahel päeval ja probleemide üle arutlesid kolm gruppi. Oli rõõm tõdeda, et mõttetalgutel osalenutest olid pooled noored ja nemad olid tulnud suveülikooli spetsiaalselt selleks, et Võrumaa tuleviku üle arutleda.

Mõttetalgulised jõudsid arvamusele, et siin Võrumaal on üks nähtamatu vägi. Vägi, mis hoiab kinni ja toob tagasi. Et meil hästi läheks, tuleb seda väge sisemiselt kasvatada, et inimesed jõuaksid ise arusaamisele, et elu sellises ehedas keskkonnas on tõeline privileeg, mitte karistus. Teisalt peab meie vägi ka hästi välja paistma. Mida rohkem inimesi siin käib, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist jääb. Võrumaa turundamiseks tuleks kasutada noorema generatsiooni teadmisi tehnoloogiast. Pealegi, miks peaks turist Eestis Pokemone jahtima, kui võiks hoopis püüda Haanimaa härjapõlvlasi?!

Mõttetalgute teine oluline tulemus oli üleskutse võtta noored kampa koos vanematega tegutsema ja julgustada põlvkondade vahetust. Plaanid said paika pandud ka selleks, et järgmises Kaika suveülikoolis hakkab toimetama noorte sektsioon.

Järgmine võrokeste suurüritus on augustis 2017 Kornetis, seniks aga peaks kõik võrokesed leidma enda seest viisi, kuidas teha Võrumaa tänasest paremaks.

Autor: AIGI YOUNG, MTÜ Tule Maale
Viimati muudetud: 18/08/2016 08:16:29