Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Setod soovivad jälle välja anda oma raha

Varem on välja mõeldud selliseid seto rahasid. Inara Luigase kogu

Setomaal on neid, kes soovivad taas kasutusele võtta oma raha ja hiljuti kuulutati selleks konkursski välja. Seto raha mõte pole iseenesest uus ja kavandeidki on varem tehtud. Ametis oleva ülemsootska sõnul tõmmatakse rahatähtede kavandite võistlusele joon alla 1. juunil ja rahatähed peavad käibel olema 1. augustil, kuningriigi päeval.

Setomaa ülemsootska Annela Laaneots ütles, et kõik inimesed, kes tulevad Seto kuningriigi päevale 1. augustil Obinitsas, saavad seto kroone oma silmaga näha ja seejärel selle kohta ka seisukoha kujundada.

„Peko (seto mütoloogias viljakusjumal – toim) annab ülemsootska vahendusel soovituse seto kroone piisavalt varuda, et kuningriigis täieõiguslik kodanik olla. Setod on alati kauplejad olnud, nii et ostjad saavad igal juhul oma ostud seto kroonides tehtud,” sõnas Laaneots.

Ta rõhutas, et seto kroon annab Setomaale hiilgust ja vägevust veelgi juurde. Laaneotsa sõnul tegeleb seto raha küsimustega kuninga pangahärra, igapäevases elus Meremäe vallavanem (varem olnud muu hulgas ka näiteks rahandusministri nõunik ja ühe suurima pangandusskandaaliga seotud VEB fondi likvideerija – toim) Rein Järvelill.

Pangahärral tööd piisavalt


Järvelille sõnul on Pekol suured ambitsioonid ja tema kui pangahärra ülesanne ei ole lihtne, sest inimesed ei taha oma kulla- ja hõbedavarusid raha trükkimiseks kas anda või neil polegi, mida anda.

„Pank on rajatud, kuigi pangal oma hoonet ei ole, nii nagu ei ole ega tule ka projekti, millega seto krooni trükkimiseks raha taotleda,” ütles pangahärra. Ta rõhutas, et kuningriigi päeval on seto kroon kindlasti käibel. Kui palju rahatähti käibele tuleb, sõltub tehingu rahastamisest.

Tema sõnul jääb pärast 1. juunit, kui rahatähtede (1, 5, 10, 25 ja 100 seto krooni) kujundusvõistlus on lõppenud, kaks kuud aega nende trükkimiseks. „Kus me raha trükime, on muidugi saladus, kuid kõik kupüürid on nummerdatud ja neil on turvaelemendid,” ütles ta.

Kui tõsiselt seto kroonisse suhtuda? Pangahärra märkis, et kuningriigil on ju hulk atribuute, üheks neist saab seekord seto kroon, mida kõik kuningriigi päeval osalejad saavad oma taskusse panna.

Kuid see ei tähenda, et sel päeval eurodes ei saagi arveldada. „Nii suurt võimu Seto kuningriigil ei ole, et saab eurodes arveldamise keelata,” lausus Järvelill.

Mis puutub aga seto krooni ja USA dollari seosesse, siis pangahärra sõnul ei saa nende vahel tehinguid teostada.

Ülemsootska Laaneots sõnas aga, et nii nagu on võimalik Seto kuningriiki juba 20 aastat ette kujutada, on võimalik ette kujutada ka seda, et väliskaubandus hakkab toimuma seto kroonides.

Oma raha mõte ei ole uus
Praegusel ülemsootskal on ilmselt kahe silma vahele jäänud tõsiasi, et Setomaal on oma raha mõtet varemgi välja käidud, kupüüride konkursski toimunud ja loomulikult olnud seto raha ka kuningriigi päeval. Küsimusele, millal oma raha idee sündis, vastas Laaneots, et 2015. aastal.

Veidi üle viie aasta tagasi kirjutas LõunaLeht Setomaalt pärit toonase riigikogulase Inara Luigase (ülemsootska aastal 2001 – toim) ideest, et setodel võiks oma raha olla. Luigas võttis seto rahast kirjutatud mõtted siis oma veebipäevikust küll ruttu maha, kuid on mõtet edasi arendanud.

„Idee väljakäimise ajal olin riigikogu rahanduskomisjoni liige ja sealt tekkis huvi paralleelraha vastu. Lugesin palju materjali, rääkisin rahandusspetsialistidega ja tekkis idee tegelik, kogukonna aktsepteeritav raha ellu kutsuda,” meenutas Luigas. Ta lisas, et Kroonikogu andis talle ka asja ettevalmistamiseks volitused.

Ettevalmistatud materjali esitles Luigas Mikitamäe vallamajas ja sinnapaika asi jäigi, sest kogukond polnud edasiminekuks valmis.

„Ilmselt kardeti, et see on minu isiklik projekt, mille realiseerumise korral võib minust saada Setomaa Tiina Mõis (äritegelane, Eesti jõukamaid naisi – toim),” märkis ta naerdes.

Luigase sõnul on paralleelraha juures tähtsaim see, et paljud kohalikud ettevõtted, asutused ja inimesed seda raha aktsepteeriksid. „Mida rohkem on kohaliku rahasüsteemiga liitujaid, seda rohkem on selle rahaga midagi peale hakata,” märkis ta ja lisas, et uskus toona ideesse ja alustas rohujuure tasandilt, kuid paraku ei jõudnud kaugemale.

Kuidas seto krooni ellu kutsuda?
Seto raha emiteerimine ja esmase emissiooni korraldamine võib toimuda mitut moodi. Ringlusse laskmiseks peab olema läbi mõeldud optimaalne ja kõige ratsionaalsem variant. Arvestades ringluse väiksust, võiks raha emiteerija ja esmane väljastaja olla üks ja seesama institutsioon, näiteks üks Setomaa vallavalitsus, mis hakkab teenuste eest Setomaa rahaga tasuma.

„Nii liigub raha teenuse osutajate kätte. Vallavalitsus võib maksta osaliselt töötasu Setomaa rahas, nii liigub raha inimeste kätte. Selle raha eest ostetakse kaupu ja nii liigub raha müüjatele. Raha ringlusse lastes ei pea esmaemissiooni käigus jõudma kohalik raha kohe kõigi kätte ja kõik ei pea seda võrdselt kätte saama. Oluline on kokkulepe, et kogukond on valmis seda raha vastu võtma ja sellega tehinguid tegema,” arutles Luigas. Ta lisas, et nõnda toimides jääb Setomaa raha kogukonnas ringlusse ega ole vaid Seto kuningriigi suveniir.

„Raha kogu kasu peitubki selles, et kuna eurosid on vähe, tekib juurde aktsepteeritav raha, millega saab piirkonnas kaubelda. Kui inimese sissetulek kuus on näiteks 500 eurot ja ta saab teenida lisaks veel 100 seto raha, on tema seis ju parem, sest 100 seto rahaga saab kas teenust või midagi vajalikku, nagu küttepuid, osta,” kõneles eksriigikogulane. Tema sõnul toob oma raha piirkonda väikese majandusliku tõuke ja muudab majanduse elavamaks. Sel eesmärgil on mitmel pool maailmas paralleelrahasid. Suured asjad algavadki väikestest.

Oma raha on varemgi kuningriigi päeval olnud
Luigas märkis, et oli viis aastat tagasi asjast nii haaratud, et pidi peaaegu esitama taotluse Piiriveere Liidrile raha trükkimiseks ja reisi korraldamiseks Saksamaale, kus paralleelraha toimib.

„Kui Setomaa kogukond otsustab, et paralleelraha võiks ikkagi käibele võtta, olen oma ideedega taas meeskonnas ja annan endast parima, et see saaks toimuma. On loomulik, et uue raha trükkimiseks peab olema raha. Hetkel on küll pearõhk raha kuvandi väljatöötamisel, kuigi neidki konkursse on olnud,” mõtiskles ta ja lisas, et seto rahaga on varemgi n-ö mängitud.

Esimene seto raha oli Seto kuningriigis 2. augustil 1997. Seto raha oli suveniirina müügis ja „emiteerija” oli toonane Eesti Maapank. Sensatsioonilist seto hõpõ nimetust kandvatel rahatähtedel olid Georg Pelisaare, Are Sillakivi, Helle Virdi, Ilmar Vananurme ja Paul Hagu näopildid.

2002. aastal müüdi kuningriigis Seto kuningriigi monetat ehk hõbedasi münte. Ühe moneta sai kümne Eesti krooniga. Osa monetadest olid aasaga, mõeldud kaelas kandmiseks. Mõned aastad hiljem müüdi taas seto raha.

„Läbimurre tuli aastal 2006, kui Setomaa valdade liit ja Seto kuningriigi Kroonikogo kuulutasid välja seto hõberaha konkursi eesmärgiga leida sobiv seto ehetes kasutatava mündi kujundus. Kavandi ideed võis edasi arendada ja võimaluse korral valmistada münte ehk seto raha. Projekti maksumus oli 10 000 krooni. Eesti kunstiakadeemia osales kaasfinantseerijana. Žürii arvamuse ja kuningriigis toimunud rahvahääletuse tulemusena tunnistati parimaks tööks Julia Taro ideekavand ja teda premeeriti 15 000 krooniga,” meenutas Luigas. Ta lisas, et Setomaal on juba konkursi võitnud kavandid, millega vajaduse korral edasi töötada.

„Maailma asjad on kord juba nii seatud, et vahel peabki ideid ja teostusi mitu korda proovima, et asjast ikka asja saaks. Loodan, et seekord võtame seto raha teemat tõsisemalt ja me saame oma paralleelraha,” on Luigas optimistlik.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/05/2015 12:06:39

Lisa kommentaar