Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas priske intressiraha tuleb piiks-piiks-laenajate kõhnast kaukast?

Nagu kaks tilka vett: fragmendid Raha hoiu-laenuühistu ja kiirlaenuteenust pakkuva Credit.ee kodulehekülgedelt.

Lõuna-Eesti firmale laekunud pakkumine hoiustada Tartus registreeritud hoiu-laenuühistus ebatavaliselt kõrge intressiga raha tekitas ettevõtjas kahtlusi, kas tegu on ikka ausa ettevõtmisega. Firma ise ei kasutanud võimalust kahtlusi avalikult ümber lükata.

Mõiste „hoiu-laenuühistu” (HLÜ) tekitab lõunaeestlases vastakaid emotsioone. Ühelt poolt leitakse, et kodumaisel kapitalil põhinevatel HLÜdel on võrreldes Rootsi pankadega rohkem eestimaist rõõsat jumet ja suitsusingilõhna ning näiteks Kambja ja Põlva HLÜdel on aastatega kujunenud kaunis hea maine. Teisalt aga on loetud ajakirjandusest sellestki, kuidas Võru HLÜ asutaja Taavi Saavo riigilt toetuseks saadud miljonitega Austraaliasse kadus.

Lõuna-Eesti ettevõtja firmale laekunud magus pakkumine seni tundmatult HLÜlt tekitas temas kõhklusi, mida ta otsustas tuttavaga jagada. Too, kes samuti ettevõtja leiba sööb, otsustas arutelus sündinud mõtteid kõigile hoiatuseks LõunaLehe lugejatega jagada.

„Tuttava firmale tuli pakkumine hoiustada ulmehinnaga raha,” kirjeldas ärimees. „Tartu firma. Mina arvan, et kui firma on mõni kuu vana ja teised hoiu-laenuühistud pakuvad maksimaalselt viis-kuus protsenti hoiustamise eest, siis 15 protsenti on enam kui kahtlane. Lisaks antakse samast kohast laene 35–45 protsendi eest. Kes teab mõnda lolli, kes sellisel ajal laenab sellise protsendi eest? Järelikult: kui on hunnik pakkujaid, kellelt saadakse papp kätte, ja laenajaid ei ole, siis juhtub teadagi mis ... 100 000 euro seadusega HLÜd kaitstud ei ole.”

Ärimees viitab Raha HLÜle, mis on registreeritud Tartus Tuglase tänaval möödunud aasta lõpu poole. Piiratud vastutusega tulundusühistu osakapital on 32 000 eurot, selle juhatusse kuuluvad Vladislav Brõnzov (30), Alar East (29) ja Svetlana Belkova (54) ning maksuvõlga ettevõttel pole. Kodulehel uhkustab HLÜ kuulumisega kaubandus-tööstuskotta ja viitab kasuliku info lingi all ka Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, mille liige aga Raha HLÜ pole. Ning tõepoolest lubab Raha HLÜ tähtajalisele hoiusele 15% suurust aastaintressi, sealjuures igakuise intressi väljamaksega. „Rahvalaenu” aastane intressimäär on kodulehe andmetel 34–45% laenujäägilt.

Võrdluseks: näiteks Põlvamaa HLÜ hoiuseintress on selle juhi Helle Virdi sõnul 6% (millest läheb maha tulumaks). Aastane laenuintress langevalt jäägilt on 9–20%. Suured kommertspangad aga maksavad tavalistelt hoiustelt umbes 1,5%, tähtajalistelt küll enam. Mis puudutab aga laenuintresse, siis näiteks SEB väikelaenu (enamasti ilma tagatiseta, suurema summa puhul eraisiku käenduse alusel) intress on 13–22%.

Raha HLÜ laenuintressi määr meenutab ohtra kurjustamise osaks saanud SMS-laenude oma, jäädes neile siiski alla. Ärileht on kirjeldanud skeemi, mis HLÜ ja SMS-laenude vahele üsna kindla ühendusjoone tõmbab. Nimelt lõid kiirlaenuärimehed mõni aeg tagasi Tallinna HLÜ, mis pakkus hoiustajatele 11% suurust aastaintressi. HLÜsse hoiustatud raha on muu hulgas kasutatud aga selleks, et seda ühistu omanikeringi kuuluvatele meestele ja nende kiirlaenufirmadele 17% intressiga edasi laenata. Kiirlaenufirmad aga teenivad lihtsameelsetele ja hädalistele antud laenude pealt teadupärast kohati ka 200% intressi aastas. Tallinna HLÜ on lehe teatel aidanud rahastada kiirlaenuportaalide SMSmoney, SMS-raha, Laen, Autokassa ja Autolaenuabi tegevust.

Ärileht on ka väitnud, et Raha HLÜ puhul korduvad Julija Šapovalova ja Marina Belkova nimed nii ühistu kui ka Credit.ee laenuäri juhatuse liikmete real. See väide ei leia LõunaLehe kontrollimisel äriregistris kinnitust (ehk peeti silmas hoopis nõukogude koosseisu): Raha HLÜ juhatusse pole 31-aastane Marina Belkova kuulunud, küll aga juba mainitud 54-aastane Svetlana Belkova, võimalik, et sugulane. Ka pole Raha HLÜ juhatuses olnud Šapovalovat. Aga nii Credit.ee OÜ kui ka Raha HLÜ on registreeritud samale aadressile.

Teadupärast on riik avalikkuse survel asunud kiirlaenuturgu korrastama ja praeguse seisuga soovitakse sügisel keelata SMS-laenude reklaam. Põhjuseks mõistagi see, et tegu on laenudega, mis sageli ainsana kättesaadavad neile, kes isegi rahaga kimpus. Et tagatisi valdavalt ei nõuta, on kiirlaenu lihtne saada, kuid väga sageli raske tagasi maksta. Riigi andmetel on kiirlaenude tagasimaksmisega sattunud hätta kuni 50 000 inimest, reguleerimata laenuturu maht on kasvanud aastas 30% ja kiirlaene on võtnud 130 000 kuni 180 000 inimest (pankade hinnangul).

Vähemalt esmapilgul ei paista kinnitust leidvat Lõuna-Eesti ärimeeste hüpotees, et Raha HLÜ on teadlikult tulevasele pankrotile üles ehitatud ettevõtmine. Pigem paistab LõunaLehe hinnangul tegu olevat avalikkuse ja ka seadusandjate surve all hääbuva SMS-laenuteenuse edasiarendusega või kaevuga, kust kiirlaenudeks antavat raha ammutatakse.

Muret tekitav on aga see, et näiteks pankade tegevust kullipilgu all hoidev finantsinspektsioon HLÜde tegevust ei valva. „Tulenevalt finantsinspektsiooni seadusest ei kuulu hoiu-laenuühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla,” on asutus kinnitanud.

Ka on inspektsioon juhtinud tähelepanu, et HLÜdes olevad hoiused ei ole tagatud tagatisfondi hoiuste tagamise skeemiga. Tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes on hoiused koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga tagatud saja protsendi ulatuses 100 000 euro suuruses summas iga inimese ning ettevõtte kohta ühes krediidiasutuses.

Aktiivne reklaamija
HLÜde tegevust reguleerib eeskätt hoiu-laenuühistu seadus. Ka moodustavad tänase seisuga üheksa HLÜd (sh Kambja, Põlvamaa ja Tartu) Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu, mis omakorda on juba 2001. aastal loonud sihtasutuse Hoiuste Tagamise Fond.

Sihtasutuse nõukogu esimees, HLÜde liidu juhatuse liige ning Põlvamaa HLÜ juhatuse esimees Helle Virt sõnas, et tema ei tea Raha HLÜst suurt enamat kui seda, et firma on vist kogu Eesti eraisikud ja ettevõtted oma reklaamiga üle külvanud.

„Kui nende ärimudel on selline, ju nad siis saavad hakkama,” ei soovinud Virt hinnata, kas 15% hoiuse- ja 45% laenuintress on reaalne. „Meile oleks see kindlasti üle jõu käiv – kes võtaks laenu sellise intressiga ...”

„See ei lähe kokku ühistegevuse põhimõtetega,” kommenteeris Raha HLÜ intresse Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja finantsjuht Andro Roos.

Helle Virt rõhutas, et tausta teadmata ei soovi ta anda hinnangut kõnealuse HLÜ võimalikele ebaausatele motiividele ega asutust kritiseerida. Ta märkis samas, et Eestis on vaba turumajandus ja raha hoiustamine on igaühe enda risk.

Kuidas hindab Raha HLÜ äri toimimisskeemi Andro Roos? Mida arvab ta hüpoteesidest, et see võib olla üles ehitatud pankrotile või olla seotud kiirlaenuäriga?

„Ma ei usu, et leidub palju isikuid, kes sellistel tingimustel raha paigutavad,” põikles Roos otsesest vastusest kõrvale.

HLÜde katusorganisatsioon
HLÜde liit on Virdi sõnul HLÜde regulatsiooni- ja koostööorganisatsioon, mille liikmeks saamise katseaeg on kaks aastat ja mille liikmetel pole omavahel saladusi. Ülakirjeldatud HLÜdest on liit Virdi sõnul „kaugenenud”.

Kuigi mitmed ülalmainitud HLÜd katusorganisatsiooni ei kuulu, tõi Virt siinkohal välja, et kõigil Eesti HLÜdel on kohustus esitada iga kuu Eesti Pangale oma bilansi- ja kasumiaruanne. Nii on ühistute tegevusest riigitasandil ülevaade täiesti olemas. Ning ka on kõigil seaduslik kohustus hoida vähemalt 5% oma hoiuste kogumahust reservina mõnes kohalikus kommertspangas. Põlvamaa HLÜ on püüdnud hoida reservi 10% ulatuses.

Üllatus peategelaselt
Raha HLÜ klienditelefonil vastanud juhatuse liige Alar East palus LõunaLehel saata küsimused e-kirjaga. LõunaLeht päris kirjalikult esitatud küsimustes muu hulgas selle kohta, kuidas on võimalik maksta nii suurt hoiuseintressi, kas ühistu liikmete seas on ka kiirlaenufirmasid või nende esindajaid, kas hoiuseraha on kiirlaenufirmadele edasi laenatud, miks pole Raha astunud HLÜde liitu ning kuidas vaigistaks firma nende kartusi, kes kahtlustavad, et ettevõtte eesmärk on koguda kokku võimalikult palju hoiuseid ja siis pankrotti minna.

Firma vastus oli LõunaLehe 11 aasta pikkuses ajaloos ainulaadne. Nimelt seati küsimustele vastamise tingimuseks „konfidentsiaalsuslepingu” allkirjastamine. Lepingu tingimustega nõustumine tähendanuks muu hulgas aga seda, et Raha HLÜ saanuks käesolevat lugu oma äranägemise järgi ümber kirjutada, muuta või muul moel tsenseerida ja sellega mittenõustumise korral kasseerida trahvi.

LõunaLeht ei nõustunud tsensuuriga ning pakkus HLÜle võimalust siiski küsimustele kirjalikult vastata. Antud tähtajaks ettevõte seda ei teinud.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/06/2014 10:14:28

Lisa kommentaar