Homsest esmaspäevani võtavad poolsada tegusat noort seljakotid selga ja asuvad teele keskaegsesse palverännakute sihtpunkti Vastseliina linnusesse, taastades nõnda sajandite taguse traditsiooni. Rännaku eesmärgiks on tutvustada noortele palverännaku olemust, mõtiskleda kristlike väärtuste üle tänapäeva ühiskonnas ning pakkuda võimalust kogemuseks, mida on tundnud miljonid palverändurid üle maailma.

Palverännak on esimene omalaadne Eestis, ühendades palverännakuhuvilisi ning erinevate kirikute noori. Teele asutakse 5. augusti pärastlõunal Rõuge Maarja kirikust, kust esimeseks õhtuks jõutakse apostliku õigeusu Plaani kirikusse. Teise päeva õhtul peatuvad palverändurid Vastseliina Katariina kirikus, kus saadakse osa vana iiri ja gaeli vaimulikku rahvamuusikat viljeleva ansambli Proseuhe kontserdist. 7. augusti hommikul liigutakse protsessioonis Vastseliina piiskopilinnusesse. Teekonnal tutvustab noortele palverännakute ajalugu Pärnu muuseumi direktor dr. Aldur Vunk, toimuvad palvused, loengud ja diskussioonid.

 „Arvestades kriisi meie ühiskonnas seoses vaimsete ja moraalsete väärtuste taandumisega materiaalsete ees, on palverännak üks võimalus võtta mõtlemisaega sättimaks paika oma tõekspidamised ja väärtushinnangud," ütles Elari Tamm, Eesti Kirikute Noortenõukogu esimees.

Vastseliina piiskopilinnus on 14. sajandist pärit linnus, mis oli keskaegses katoliiklikus maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Lossikabelis asus püha rist, mistõttu usuti kabeli külastuse andvat 40-päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse kustutuse. Alates Põhjasõjast seisab linnus varemetes.

Palverändurid ei usu indulgentsidesse

„Ei, ei, seda ma nagu ei usu, et saaksin palverännakuga oma patte rohkem andeks," naerab üks palveränduritest, Virge Viljus (25), kes igapäevaselt teenib leiba pealinnas ärianalüütikuna. „See ei ole pattude lunastuse väljateenimise viis. Seda ei saagi kuidagi välja teenida," teab ta.

Eelkõige ootab Viljus rännakult seda, et saaks igapäevarutiinist välja ja ühiste huvidega noorte inimeste seltsis mõelda rohkem elu põhiväärtustele, sellele mis elus on tegelikult tähtis.

„Kuna ise elan ja töötan Tallinnas, siis annab just siin eriti tunda kui suur on ühiskonna surve meie igapäeva otsustele," selgitab Viljus. „Kuidas inimesed elavad ja rabelevad. Minnakse vooluga kaasa ja ühel hetkel võid avastada, et oled oma valikutega sattunud ummikusse. Tekib küsimus, et kas sellisel rapsimisel on mõtet. Prioriteedid tuleb elus paika saada. Ei tohi oma valikutes olla sõltuv vaid sellest, mida ümbritsev keskkond peale surub, vaid tuleb jääda rohkem iseendaks," räägib ta noore inimese kohta väga elutargalt.

Patulunastamisindulgentsi ei looda palverännakult leida ka Diana Tamm, üks rännaku korraldajatest. „Eks ta eelkõige on noortele järelemõtlemise ajaks ja pakub võimalust tavapärasest elukeskkonnast eemal olla". Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel toimuvast üritusest osavõtjate keskmiseks vanuseks hindab ta 20-22 aastat.

Sellel aastal saab Eesti Kirikute Noortenõukogu eestvedamisel teoks veel teinegi palverännak – koostöös ETV „Ajalik ja ajatu" võttegrupiga Taize kloostrisse Prantsusmaal.

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/08/2005 10:04:16