Passiivmaja toetub plaatide taha peidetud 27 vaiale. Peremees märgib, et sellises ehitusviisis pole midagi uudset – vanad eestlasedki ehitasid hooned nurgakividele. Foto: Janar Kotkas

Viiendal puitarhitektuuri konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti“ kuulutati välja puitehitiste konkursi võitjad. Eesti parimaks puitehitiseks valiti Peeter Loo ja Jan Skolimowski projekteeritud väliköök Harjumaal. Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida ka Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võrus. Mida passiivmaja endast üldse kujutab ja kuidas sündis pensionäridest võrulaste moodne kodu, kuhu peatselt sisse kolitakse?
 

Paljudel inimestel on kindlasti küsimus, mis on passiivmaja ning mille poolest sellist tüüpi maja üldse kasulik on. OÜ ultraKUB arhitekt Rene Valner räägib lühidalt, et passiiv- ehk energiasäästliku maja puhul on väga põhjalikult arvutatud, kust tekib ja kuhu kaob energia ning kuidas saab seda võimalikult säästlikult kasutada. „Maja on paremini soojustatud, õhutihedam ning arvesse on võetud energiakadu ja seda, kuidas energiat annab kokku hoida,“ ütles ta. „Lisaks paremad ja soojustihedamad aknad ning ka soojusvahetusega ventilatsioon.“

Passiivmaja puhul on oluline arvestada ka ilmakaartega. Kuna enamiku ajast päevas paistab päike lõunast, tähendab see seda, et akendest tuleb tuppa ka rohkem energiat. „Kui põhja poole aknad panna, siis päikeseenergia tuppa ei jõua ning tekivad energiakaod. Akna soojapidavus on alati halvem kui seinal,“ ütles Valner.

Talvel, kui päike ei paista, aitab majas sooja hoida soojatagastusega ventilatsioon, aga ka kaminad ning isegi elektripirnid, millest tulenev soojus mõjutab toa sisetemperatuuri. „Märtsis tuleb juba päike välja, siis saab ilma kütteta hakkama ning kütteperiood kujuneb lühikeseks,“ lisas ta.
Tulevikumajad
Tulevikus ei pea Valneri sõnul olema just ilmtingimata passiivmajad, vaid majad peavad olema odavad, kuid samas energiasäästlikud. „Energia läheb alati kallimaks ning energiaturu avanemisel on energia kohe 40 protsenti kallim. Eestis on praegu energia hinnad väga madalad ning kui võrrelda neid Lääne omadega, siis meil on kasvuruumi neli korda,“ ütles ta.
Ta lisas, et kui inimene ehitab endale praegu uue maja, mis ei ole energiasäästlik, siis tulevikumõttes on see väga mõttetu liigutus. „Ei saa küsida, kas passiivmajadel on tulevikku, sest nagunii tegelevad kõik majade energiasäästlikumaks muutmisega – see ongi tulevik.“
Küsimusele, kui palju passiivmaju on Eestis praegu, Valner vastata ei osanud, aga ütles, et kõik majad, mis tänapäeval Eestis on ehitatud, on energiasäästlikumad kui viis aastat tagasi tehtud majad. „Juba aknad on läinud paremaks ning kuna energiasäästu teema on väga aktuaalne, näevad selle nimel vaeva ka kõik materjalitootjad,“ ütles ta.
Praeguseks on OÜ ultraKUB projekteerinud umbes 40 maja.
Maja valmis poole aastaga
Firma ultraKUB projekteeris passiivmaja ka Võrus elavatele Ailile ja Arnele, praeguseks ilutseb see pensioniikka jõudnud paari maalapil Võrumõisa majandite piirkonnas. Vanas rahas läks maja maksma 1,85 miljonit krooni.
„Me ostsime viis aastat tagasi endale krundi, et siia kunagi päris oma maja ehitada,“ ütles Arne. Ta lisas, et maja ehitamiseks just karjuvat vajadust ei olnud, kuid mida rohkem inimene vanemaks saab, seda rohkem tahab ta natuke oma kätega maa sees tuhnida. „Pealegi on siin ilus loodus ja vaade, eriti tiigi poole,“ kiitis ta. Enne passiivmaja asus nende maalapil suvila, mis uue maja saabudes maha lammutati.
Arne abikaasa Aili sõnul sai passiivmaja ehitamine alguse eelmise aasta juulis, kui Võrus käisid OÜ ultraKUB esindaja ning arhitekt Rene Valner. „Umbes kuu aja pärast saadeti esialgne eskiis, peale seda tuli hinnapakkumine ning töö algas minu arust selle aasta jaanuaris,“ ütles ta.
Võru passiivmaja projekteerija Valneri sõnul koosneb see maja kolmest moodulist, need kõik valmistati firma Kuusalu tehases ning transporditi seejärel Võrru.
Maja kolm moodulit jõudsid Võrru selle aasta 28. juunil, kuid enne kokku monteerimist ehitati vundament: maasse löödi 27 vaia, mille peale pandi plaadid. „Enne maja montaaži toimus täiendav loodimine, et teada saada, kuhu on vaja pikemaid, kuhu lühemaid poste juurde keevitada, et vajalik kõrgus kätte saada,“ ütles Arne. Lisaks on maja ka alt õhutatav.
„Selles vundamendis pole midagi uudset. Juba vana eestlane ehitas nii, et pani maja nurka ühe suure kivi, teise, kolmanda, neljanda. Siin on aga vundamendiks terastorud ja maja alt ei ole kaitstud mitte mingisuguste puidukaitsevahenditega, sest seda pole vaja,“ rääkis Arne. Ka ei tohiks talvel põrand külm olla, sest nii seintel kui ka põrandal on 60 cm soojustust.
Omamoodi probleemiks osutus maja paigutamine krundile: kuna Aili ja Arne tahtsid säilitada maalapil kasvavat tamme, siis tuli sellega arvestada. „Jah, maja paigutamine oli tõesti probleem, kuid meil ei tulnud sellist mõtetki, et tamm maha võtta. Me lihtsalt leidsime optimaalse kauguse,“ rääkis Arne.

Maja projekteerija Valneri sõnul on kõige suurem ülesanne passiivmaja juures see, et õhutihedust peab mitmel korral kontrollima. „Õhutihedust peab kontrollima tehases ehitamise ajal, objektil montaaži ajal ning veel lõpus, kui maja on täiesti valmis,“ ütles Valner. „See kõik ei ole küll raske, aga sellega tuleb pidevalt tegeleda,“ lisas ta.
 

Talvele vastu uues majas
Selle nädala esmaspäeval olidki Ailil ja Arnel külas töömehed, kes aitasid korda seada elektrisüsteemi. Arne jutustas, et majas on kasutatud Eestis täiesti uudset võtet: nimelt on seinad kaetud kolmekihilise puiduga, mis on vineeri põhimõttel kokku pandud: välimised kihid on ühtpidi ning sisemine kiht teistpidi. See pidavat tagama parema soojustuse.
Lisaks rääkis Arne, et elektrikütet peetakse kalliks ja luksuseks ning tulevikus elektri hind tõuseb, siis on väga tähtis just maja soojustamine. „Kui kõik on korras, uksed, aknad, ükskõik mis soojustus, siis on elektriküte tõesti väga mugav,“ ütles ta. Ta lisas, et nende maja projekteeritud aastane küttekulu on 1930 kilovatt-tundi. „Kui seda võrrelda küttearvetega, mis inimestel on, kellel kui palju, siis seda on ääretult vähe, praktiliselt mitte midagi.“

Maja katusele plaanitakse Arne sõnul paigaldada kolm päikesepaneeli, millest saadav energia hakkab kütma vett boileris. „Mina aga ei taha olla selle jutuga nõus, et Eestis ei ole mõtet päikesepaneeli kasutada, kuna meil ei paista päikegi. Näiteks eelmisel nädalal paistis akendest päike sisse ning toas oli sooja 24 kraadi – me termomeetri pealt ise vaatasime,“ ütles ta.

Maja lõpliku valmimiseni läheb aega. „See on pikk protsess, me tahame ise vaikselt ajada siseviimistluse asja,“ rääkis Arne. Sisekujunduses püüavad Aili ja Arne vältida väga karjuvaid toone, et kogu aknaplokk, mis jääb tiigi poole, moodustaks neutraalse raamistiku loodusele.
Millal saab majja sisse kolida? „Kui köögimööbel tuuakse ja kokku moneeritakse ning kanalisatsioon saab paika, siis ma arvan, et veel sellel kuul saame sisse kolida küll,“ ütles Arne.
 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 01/12/2011 10:47:01