Ülemsootska Ingrit Kala. Foto: Reigo Teervalt

Seto rahvakultuuri- ja käsitöötegelane Ingrit Kala (57) tegi otsuse kandideerida Setomaa ülemsootskaks viimasel hetkel. Paku peale astuma kallutas teda lõpuks ka paar päeva varem kodutalus silma jäänud looduse märk – oma pool sajandit sealsel hoolitsetud murul nägemata nastik.

Laupäeval Mikitamäel peetud 33. Seto Kuningriigi päeval oli taas kulminatsiooniks ülemsootska – setode jumala Peko maapealse asendaja – demokraatlik valimine. Kandidaatidena astusid pakule Rain Oper ja Ingrit Kala ning ligi 900 pooldaja toel osutus valituks viimane.

Ingrit Kala on seto rahvakultuuri edendaja ja Eesti orienteeruja. Ülikoolis kehakultuuri õppinud Kala on töötanud Värska gümnaasiumis, viimased 20 aastat on ta olnud ettevõtja. Ta juhib osaühingut Kurveri (metsamajandus, käsitöö, puhkemajandus, projektijuhtimise teenus; firma omanik on Kala elukaaslane ja Setomaa vallavanem Raul Kudre). Ingrit Kala on Seto Käsitüü Kogo tegevjuht ja ta on ka ise olnud kuningriigipäeva peakorraldaja.

Kala sai kiiora ehk valitsussaua vastu võtta seniselt ülemsootskalt Jalmar Vabarnalt.

„Hea Setomaa rahvas, ma tahan öelda teile aitäh! Aitäh, et valisite mind ülemsootskaks. Mul oli liigagi ilus aasta, aga see saab nüüd läbi. Oli ilus aeg, võib-olla tuleb kunagi veel, küll me näeme,“ teatas Vabarna samal päeval tehtud avalduses.

„No õks uhke tunnõ,” vastas Ingrit Kala LõunaLehe klassikalisele küsimusele „Mis tunne on olla uus Setomaa ülemsootska?”. Kala kõneles seto keeles, lugejate võrdse kohtlemise huvides panime tema jutu siiski kirjakeelde.

„Tegelikult tuli kroonikogo (endistest ülemsootskadest koosnev nõukogu – toim) poolt selline pöördumine, et ma võiksin. Alguses nad käisid rääkimas ja ma siis võtsin sellise kerge huumoriga, et ei-ei. Siis nad tegid teise pöördumise video teel, kus siis kõik sootskad kinnitasid, see oli kroonikogopoolne pöördumine. No siis hakkasin mõtlema ja siis tulid mõned muud märgid ja ... käisin ikka kirikus, pidasin ikka plaani ja siis nii see mõte tuli. Viimasel hetkel – viimase päeva hommikul tuli selline kindel plaan, et ma ei tahaks seda, et mulle hakataks seal platsi peal ettepanekuid tegema, mõjutama ja järel käima. Et siis ma tegin hommikul kodus selle otsuse ära: nüüd on nii,” rääkis ta, kuidas sündis mõte ja otsus ülemsootska valimistel pakule astuda.

Mõned ülemsootskad on öelnud, et neid mõjutas kandideerima Peko ise – ilmutas end unes või saatis mingisuguse märgi. Kuidas teil?

„Ma nüüd plaanin rohkem magada, et näha seda, mida Peko ilmutab. Aga ma arvan, et ju siis Peko oli kroonikogole ehk sootskadele seda ilmutanud ja öelnud. Mul oli päätnitsapäev ja palju korraldamist ja suguvõsa, et ega ma neil viimastel öödel väga ei maganud. Aga mulle pigem ilmutas ennast loodusest nastik. Mul ei ole kodutalu juures olnud [nastikut], 50 aastat ma olen seal toimetanud ja ma pole kunagi näinud. Meil on kõik niidetud ja mõtle, tuli muru peale. Siis ma mõtlesin, et see on mingi halb märk. Hakkasin uurima pärimust ja sain aru, et just siin Kagu-Eesti pärimuses Setomaal on öeldud, et see on selline esivanemate kinnituse andmine ja kuidagi selline ... et jah, mulle tulid loodusest märgid. Ma otseselt seda unes ei näinud, et Peko ütleks, et mine nüüd. Aga ma arvan, et võib-olla ta ilmutas siis Jalmarile või mõnele teisele sootskale,” pajatas Ingrit Kala.

Ta lisas, et on ise madude suhtes üsna tundlik ja pidas tõesti haruldast nastikut nähes teda neljapäeval esmalt halvaks märgiks. Ent pärimusest saab lugeda: madu võib tähendada kodu vaatama tulnud esivanema hinge ja ka toovat ta majapidamisse jõukust. Nii leidis Ingrit Kala lõpuks, et nastik oli temale looduse poolt selge märk.

Igal ülemsootskal on Setomaa teenimiseks omad mõtted ja plaanid ning enamasti keskendutakse endale hästi tuntud valdkonna või valdkondade tutvustamisele ja arendamisele. Nii plaanib toimetada ka Ingrit Kala. Mõtteid ja plaane ülemsootska ametiajaks tal jagub.

„Eks ma seda sealt paku pealt ka ütlesin, et kindlasti on mulle endale südamelähedane käsitööteema. Ja rahvarõivad: et hoiaks ikka seda, et rõivakandjaid oleks ja et rõivad oleksid kõrdapite (korralikult, reeglipäraselt – toim); et meil oleks meistreid – järjest vähemaks jääb neid vanemaid inimesi –; et tuleks noori meistreid peale ja et sellist rahvarõivaste hoidmist ja kandmist ja kõrdapite kandmist – see on üks oluline märk,” rääkis Kala.

„Ja muidugi seto keele teema. Ma ise olen nüüd kah laupäeva lõunast saadik ikka palju rohkem seda rääkinud. Kõigil on siin Setomaal see automaatika peal, et nii kui keegi hakkab eesti keeles kõnelema, siis me muudame keelt ja lastega hakkame ka esimese hooga rääkima eesti keeles. Et seda seto keele kõnelemist oleks rohkem. Mul juba tuli mõtteid, et kuidas seda keelt hoida, et see ära ei ununeks. See keele teema on ka mu jaoks väga tähtis,” jätkas ta.

„Eks [Setomaa] esindamine väljaspool ja selline toimetamine. Ja noorsootskaga (Maria Grünberg – toim) koostöö tegemine,” jätkas ta. „Oleme juba jõudnud natuke plaane pidada. Ja muidugi kuulata kroonikogo, seal mõned auväärsed sootskad on ka juba väärikas eas, kuulata, mis mõtteid neil on, kuidas nemad Setomaad näevad. Ja siis nende mõtteid ka endale kujundada. Muidugi alguses on vaja hästi palju magada, et näha, mida Peko ilmutab ja mida teha käsib või palub.”

***
Kes on uus ülemsootska Ingrit Kala ja kui sageli peab ta rõhutama: Ingrit, lõpus tugeva t-ga (valesti kirjutamise patust pole puhas LõunaLehtki)?
„Nelä latsõ imä, käsitüükogo vedosnik, taloper'naanõ, Setomaa elo edendaja ... vast sjoost piisas.

Jaa, ma õks pidevalt tada piä korrutama. Juba tollõh mõtteh kah, et mu kiräpost, mis mulle arvotihe tulõ, om kah ingrit@setomaa.ee. Ja tuu pääle, kui kiäki saat Ingridile, sõss nuu kirä mulle ei jõvva. Et sõss mõni ütel, ma teele kiroti, ma ei õlõ tuud kirja saanu.

Ma olõ eloaig siin võistlustel käinu kah ja sporti tennü. Ja mul naid diplomeid ... no vast päris poolõst ei olõ, aga peris pallo om siss valesti kirotadu. Aga koh vähegi võimalik, sis ma rõhuta jah, et imä tahtse, et ma olõssi tukõv naane ja et mul nime lõpuh olõssi tugev „t”, nii et sõss jah, ma iks tuud piä korrutama.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/08/2026 09:00:37