Foto: Ivo Ossis

Itaaliast pärit 66-aastane Paolo Puccini ja tema truu neljajalgne kaaslane Jack on võtnud ette teekonna, mis paneb nii mõnegi ahhetama. Aprillis alustasid nad teekonda, et vändata omapärase elektrilise neljarattalise päikesepaneelidega jalgrattaga Itaaliast läbi Euroopa, Venemaa, Kasahstani, Hiina, Vietnami, Laose, Kambodža, Tai ja Malaisia otse Singapuri. Nüüdseks on see ebatavaline tandem, keda sotsiaalmeedias teatakse ka kui Vagabondaquad, jõudnud oma pooleteiseaastaseks plaanitud reisi käigus Lõuna-Eestisse.

LõunaLehe toimetuseni tõi vihje iseäralisest rännumehest tuntud Võru autokaupmees ja ettevõtja Ivo Ossis, kes rändajat siinkandis võõrustas ja temast ka pilte tegi. Ossise sõnul sõidab Paolo päevas 50-80 kilomeetrit ning tal on rattaga kaasas isegi „pinikuut” ehk haagis voodi ja koera pesaga.

Miks võtab üks pensionieas mees ette sedavõrd katsumusterohke teekonna? Põhjus on lihtne ja eluline: kaks aastat tagasi jäi tänavakunstnikuna leiba teeninud Paolo tööta. Itaalias on mehe sõnul seis halb ja isegi professionaalid ei pruugi tööd leida, mistõttu sai tal kodumaa poliitikast ja lubadustest villand. Nii otsustaski ta pakkida asjad, osta elektriratta, ehitada sellele voodiga järelhaagise ja asuda teele. Oma sõiduki küljel kannab ta sõnumit, et maailm vajab austust, võrdsust ja rahu. Tartusse, kuhu ta jõudis 75 päevaga, saabus ta kõlarist uhkelt kostuva „Bella Ciao” saatel. Kohalikule Tartu Postimehele antud intervjuus kiitis ta rahulikku kulgemist, mis lubab nautida loodust, tuules liikuvaid viljapõlde ning lillede lõhna.

Varstu-Võru-Tartu-Võru-Luhamaa
Enne Tartusse jõudmist ja ka pärast seda on Paolo avastanud põhjalikult Lõuna-Eestit. Mehe teekond tõi ta üle piiri Varstusse. Edasi liikus ta läbi Sänna ja Rõuge Võrru, kus otsis abi oma lahtituleva haagisekonksu parandamiseks, mis Eesti ebatasastel teedel muret tegi. Võrus pälvisid itaallase tähelepanu eelkõige vanad puitmajad, mis tema sõnul on imelised ja säilitavad kaduma määratud kultuurilist võlu.

Põlvamaal külastas mees Eesti maanteemuuseumi Varbusel, kiites kohta kui huvitavat ja lõõgastavat keskkonda, kus leidus isegi vanu Itaalia rollereid. Taevaskoja Salamaa kämpingus olles nautis rändur kohalikku vaikust ja looduslähedust. Ta märkis sotsiaalmeedias, et kuigi mõned võivad rahvusvahelise kriisi tõttu karta Venemaa piiri lähedust, soovitab tema inimestel julgelt sinna akusid laadima minna, sest maapiirkond ja privaatne kämping on turvalised.

Tehnilised viperused ja teekond piirile
Reisimine pole aga alati vaid lust ja lillepidu. Savernas pidi Paolo tegelema katkiläinud tarbevooluakuga, mis tuli lahti pakkida ja tagasi saata. Rasked hetked tabasid teda ka Misso kandis Kirikumäe talu juures, kus mees kurtis sotsiaalmeedias purunenud rehvide ja veoaku rikke üle, mis sundisid teda varuosade ootuses pausi tegema.

Loodus ja kultuur pakkusid aga lohutust: Piusa ürgoru puhkekülas nautis ta puhast voolavat vett, jagades seda ka oma kuumuse käes vaevlevate Itaalia sõpradega, ning uuris enda sõnutsi 1651. aastast pärit kirikut ja 19. sajandist pärit haudadega vana kalmistut. Ta leidis Lõuna-Eestist ka öömaja läbi Warmshowers (tõlkes „soojad dušid” – toim) rakenduse ning suhtles kohalikega.

Nüüdseks on Paolo seadnud end valmis läbi Luhamaa piiripunkti Venemaale sisenemiseks, oodates kohtumist, et kontrollida veel koer Jacki dokumente. Kuigi ees ootab teekond läbi Venemaa ja Kasahstani kuni Hiinani välja, ei tunne mees hirmu. Ta usub, et Venemaa pole suurim vaenlane, viidates pigem kriitiliselt Ameerika Ühendriikide sõjalistele sekkumistele, ja ka olla ta kuulnud teistelt ratturitelt, et Venemaal suhtutakse neisse rahumeelselt.

Lõppsihtkohta Singapuri plaanib Paolo jõuda pooleteise aastaga. Kas ta kunagi Itaaliasse naaseb, pole kindel – nagu rändur ise muigab, on Itaalia tore koht reisimiseks, aga tööta pole seal midagi peale hakata. Kuni aga rattad veerevad ja päike akusid laeb, soovib Paolo koos Jackiga kõigest hoolimata oma muretut kulgemist jätkata.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 10/08/2026 08:44:46