Põhikoolide lõpuaktused on ammu peetud ning gümnaasiumite ja kutsekoolide nimekirjad võiksid olla kesksuveks kinnitatud – aga äsjase seisuga oli kaguregiooni koolides 331 tühja koolipinki õppurit ootamas. Koolijuhtide sõnul pole selles midagi haruldast, et põhikoolilõpetajad haridustee jätkamise koha alles augusti lõpuks ära otsustavad. Siiski on karta, et meil kui riigi mõistes ääremaal jääb nii mõnigi kool sügisest taas pisemaks.

Haridus- ja teadusministeerium kirjutas hiljuti, et põhikoolijärgse õppe põhivastuvõtu tulemused on selgunud. Tänavu lõpetas põhikooli 15 000 noort. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel oli neist juuli esimese nädala lõpuks õppekoha kinnitanud 11 934. Ligikaudu 3000 noort oli põhivastuvõtu järel veel sobivat õppekohta otsimas.

Ministeeriumi õppimiskohustuse projektijuht Külli Solo märkis, et maakonniti on olukord erinev: „Kõige rohkem noori, kes ei ole veel õppima asunud, on Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Samal ajal on vabu õppekohti mitmes piirkonnas märkimisväärselt rohkem kui neid noori, kes põhivastuvõtu järel kohata jäid. Näiteks Ida-Virumaal on 194 noort veel õppima asumata ning vabu kohti 593, Tartumaal vastavalt 312 ja 606 ning Viljandimaal 62 ja 295.”

8. juuli seisuga oli üle Eesti põhikoolijärgsetes õppeasutustes veel 4100 vaba õppekohta. Lisaks on riik tellinud 747 ettevalmistava õppe kohta. „Seega on võimalusi nii gümnaasiumides, kutseõppeasutustes kui ka ettevalmistavas õppes,” lisas Solo.

Ligi 3000 noorel ei ole praegu veel õppekohta, kuid jätkuvastuvõtt vabadele õppekohtadele koolides üle Eesti käib. Mõnes koolis alustati avalduste läbivaatamise ja vestluste korraldamist juba juulis, teistes augustis. Noortel, kellel õppekohta veel ei ole, tuleks esitada avaldus jätkuvastuvõtus esimesel võimalusel. Infot vabade koolikohtade kohta leiab ministeeriumi kodulehelt.

„Kui üks tee ei avanenud, võib sobiv lahendus olla teises koolis, teises piirkonnas või teises õppesuunas,” kutsus ministeerium noori ja lapsevanemaid üles haridustee jätkamise võimalustega tutvuma. „Oluline ei ole lihtsalt haridussüsteemis püsida, vaid omandada teadmised ja oskused, mis aitavad elus edasi liikuda. Pärast põhikooli tehtav valik peaks andma noorele kindlust, avardama edasisi võimalusi ning toetama tema huve ja tugevusi. Seepärast tasub otsida kooli, õppesuunda või eriala, mis päriselt kõnetab ja huvi pakub, isegi kui see asub kodust kaugemal, kui alguses planeeritud. Mõnikord võib just esialgsest plaanist erinev valik osutuda noore jaoks kõige sobivamaks järgmiseks sammuks.”

„Oluline on, et iga noor leiaks endale sobiva õpitee. Mõne jaoks on see gümnaasium, mõne jaoks kutseõpe, mõne jaoks ettevalmistav õpe, mis aitab teadmisi, oskusi ja enesekindlust juurde saada. Ükski neist valikutest ei ole teisest vähem väärtuslik, kui see aitab noorel edasi liikuda,” märkis HTM lõpetuseks.

5−118 tühja kohta
Vabu ehk tühje õppekohti oli äsjase seisuga Kagu-Eesti koolidest Võru gümnaasiumis viis, Tõrva, Otepää, Valga ja Antsla gümnaasiumis igaühes kaheksa. Setomaa gümnaasiumi lõpetab igal aastal kümmekond noort, hiljutise seisuga oli vabu õppekohti täpselt kümme. Räpina ühisgümnaasiumi tänavusel gümnaasiumiastme lõpupildil oli 29 noort, äsja oli koolil 17 tühja gümnaasiumikohta. Kanepi gümnaasiumil oli vabu kohti pakkuda 18. Kutsekoolidest oli Räpina aianduskoolil 50 tühja koolipinki, Valgamaa kutseõppekeskusel 94 ning Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskusel 118. LõunaLehe rehkenduse kohaselt tuleks kaguregiooni koolidel umbes kuu aja jooksul värvata kokku 331 noort.

„Setomaa gümnaasium võtab igal aastal vastu õpilasi augusti lõpuni. Igal aastal on olnud ka neid õpilasi, kes liituvad 10. klassiga alles õppeaasta alguses. See, mida käesoleval aastal nimetatakse lisakonkursiks, on meie jaoks tavapärane olukord. Ei oska öelda, kuidas teistes piirkondades õpilased koolikohad leiavad. Me täidame koolipingid täpselt nende õpilastega, kes meil päriselt soovivad õppida,” kommenteeris olukorda tühjade õppekohtade vallas Setomaa koolide direktor Pille Liblik.

Kui LõunaLeht päris Räpina aianduskooli direktorilt Kalle Toomilt selgitust tõigale, et koolil on äsjase seisuga poolsada täitmata õppekohta, alustas koolijuht esiteks reklaamjutuga.

„Jah, vabu kohti on piisavalt, et kõik õppimissooviga põhikoolilõpetajad õppima mahuksid. Rakendusliku keskhariduse tasemel erialaõpe on meil koondatud ühte õppekavasse „Aiandus ja loodushoid“. See on sisult hästi kaasaegne ja põneva ülesehitusega. Õppekavas on suur osakaal säästlikul maailmavaatel ja gümnaasiumiainetel, kuid erialaõpe on sellegipoolest sama kõrgel tasemel nagu ennegi. Lisaks tavapärastele aianduserialadele – aednik, maastikehitaja ja florist – on nüüd esmakordselt võimalik õppida ka keskkonna- ja loodushoiu suunal. Esimesel aastal õpivad kõik koos, tutvuvad erialade ja suundadega ning võivad esimese kursuse lõpul oma eelistatud suuna osas uue valiku teha. Seega põhjalik suunaõpe algab alles siis, kui noortel on kujunenud teadlikkus, millega nad soovivad edasi minna,” pajatas ta.

„Mõneti võib olukorda mõjutada just uus õppekava – see pole veel harjumuspärane, ikka otsitakse konkreetseid erialanimetusi, need on olemas ka uues õppekavas, kuid mitte enam õppekava nimetustes,” arutles ta vabade õppekohtade olukorra üle.

Kas vajadus lisakonkursi järele on tavapärane ehk igasuvine juhtum või pigem haruldane?

„See on siiski tavapärane, põhikoolijärgsetele ongi rohkem koolituskohti kui noori. See on ka meie kooli poliitika, et esmajärjekorras tagada õppimisvõimalused noortele, seejärel alles täiskasvanutele. Samas on olukord juba väga pikka aega selline, kus on gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes kohti palju-palju rohkem, kui on terves Eestis põhikoolilõpetajaid. Piirkonniti on olukord muidugi erinev – elanikkond koguneb suurtesse linnadesse ja nende lähivaldadesse,” tõdes aianduskooli juht. „Kui olete kursis Eesti demograafiliste trendide ja rännetega, siis oskate vast päris hästi hinnata, kuidas on muutunud ja muutumas Kagu-Eesti elanikkond. See trend pole uus, paraku süvenev.”

LõunaLeht palus koolijuhil prognoosida, kui mitu koolipinki sügisel tühjaks jääb. Kalle Toom avaldas südamest lootust, et mitte ükski.

Valga gümnaasiumi (hiljutise seisuga kaheksa tühja kohta) direktor Andrus Murumaa ütles, et talle teadaolevalt on olukord õpilastega pigem positiivne. Järelkonkurssi on koolis ka varem praktiseeritud.

„Meie suurim kitsaskoht on õpilaste õpiränne mujale. Mingil põhjusel tahetakse suurlinna ja ühikasse. Julgen endiselt väita, et meilt saab hea ja laiapõhjalise teadmistepagasi. Seda näitab ja kinnitab edasiõppimine kõrgkoolides, meie selle valdkonna protsent on tugevalt üle Eesti keskmise,” kirjeldas ta olusid.

„Meil ei jää ükski pink tühjaks, mis tulevikus saab, seda hetkel ei tahaks kommenteerida. See sõltub piirkonna atraktiivsusest, vanemate töökohtadest, sündimusest, hariduspoliitikast jne,” lisas Murumaa.

Otepää gümnaasiumi direktor Maire Murumaa ütles, et hetkel on koolis täidetud tavapärane arv õppekohtadest. Tänavu otsustati koostöös kooli pidajaga avada gümnaasiumis kaks klassikomplekti, mis tähendab, et õppekohti loodi teadlikult varasemast rohkem. Seetõttu on koolil võimalik võtta vastu veel õpilasi ning vastuvõtt jätkub.

„Lisakonkurss ei ole meie jaoks tavapärane praktika. Tänavune lisavastuvõtt on otseselt seotud sellega, et suurendasime vastuvõetavate õpilaste arvu. Soovime anda võimaluse kandideerida ka neile noortele, kes ei jõudnud või ei otsustanud esimeses voorus kandideerida,” selgitas Otepää koolijuht.

Kuivõrd on just meie piirkonnas ehk kaguregioonis muret õpilaste leidmisega – olete te kursis, kas sama mure on näiteks Läänemaa maapiirkondades või Ida-Virumaal?

„Täpsed andmed teiste piirkondade koolide kohta hetkel puuduvad, kuid üldisi demograafilisi trende vaadates tundub, et see ei ole ainult Kagu-Eesti eripära. Sündimuse langus, rahvastiku vananemine ja noorte liikumine suurematesse keskustesse mõjutavad paljusid Eesti maapiirkondi. Arvan, et sarnaste väljakutsetega seisavad silmitsi ka Läänemaa ja Ida-Virumaa väiksemad koolid. Seetõttu peavad paljud maakoolid senisest enam panustama oma tugevuste tutvustamisse ja õpilaste kõnetamisse,” vastas Maire Murumaa.

Otepää gümnaasiumis ollakse optimistlikud ning usutakse, et suurem osa lisakohtadest täitub enne õppeaasta algust.

Tibusid loetakse sügisel
Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse (EWERS) direktor Eveli Kuklane ütles, et koolil on teatud õppekavadele veel käimas põhikonkurss ja põhikoolilõpetanute õppekavadele lisakonkurss, aga mõne õppekava osas ka põhikonkurss.

„See, et on lisakonkurss, on tavapärane. Kõik põhikoolilõpetajad ei saa oma lõputunnistust suve hakul ning lõpetamine võib selguda ka augustiks. Kõigile neile noortele peab koht edasiõppimiseks olemas olema. Suve jooksul mõeldakse ümber nii koolide kui ka erialade osas,” selgitas Kuklane.

„Aga tõsi on ka see, et me pakumegi igal aastal veidi rohkem kohti välja, kui on reaalselt prognoositav õppijate arv,” lisas ta. „Me ei saa luua olukorda, kus piirkonna õpilastel pole piirkonnas kohta, samuti on üsna keeruline prognoosida ühiku täpsusega noorte erialaeelistusi. Hetkel ei oska prognoosida, milline saab olema õppekohtade täitumus septembriks, sest seda aastat ei saa mullusega võrrelda: kogu vastuvõtukorraldus on tänavu oluliselt muutunud. Praegu näeme, et kandidaatide arv on oluliselt suurem kui mullu, aga tibusid loetakse sügisel.”

Kuklane lisas, et Võrumaa noored lähevad tõesti sageli kodumaakonnast väljapoole õppima, aga kutseõppe puhul on pilt tasakaalustatum. EWERSi põhivastuvõtu kandidaatidest umbes pool olid Võru maakonnast, veerand Põlvamaalt ja veerand mujalt Eestist.

***
Direktor: koolid konkureerivad järjest enam õppijate usalduse nimel

Kanepi gümnaasiumi direktor Diana Leenurm, kuidas seletate asjaolu, et äsjase seisuga oli teie koolis hulk õppekohti veel vabad ehk täitmata?
Kanepi gümnaasiumis toimus 10. klassi vastuvõtt keskkonna sisseastumine.ee kaudu. 1. juuli seisuga oli komplekteeritud üks gümnaasiumiklass. Kuna üle Eesti jäi mitmetes koolides vastuvõtt jätkuvalt avatuks ning õppekohti oli veel saadaval, otsustasime avada võimaluse ka teise 10. klassi komplekteerimiseks. See tähendab, et huvilistele on jätkuvalt õppekohti pakkuda ning soovime anda võimaluse neile noortele, kes teevad oma lõpliku valiku suve jooksul.

Kas vajadus lisakonkursi järele on tavapärane ehk igasuvine juhtum või pigem haruldane?
Kanepi gümnaasiumis ei ole tegemist erakorralise olukorraga. Oleme aastaid lähtunud põhimõttest, et noore haridustee ei tohiks katkeda pelgalt seetõttu, et otsus sünnib veidi hiljem. Seetõttu oleme võimaldanud õppijatel kandideerida ka suve lõpus ja vajadusel kuni septembri esimeste nädalateni, järgides samu vastuvõtutingimusi nagu põhivastuvõtu ajal.

Kuivõrd on just meie piirkonnas ehk kaguregioonis muret õpilaste leidmisega? Olete kursis, kas sama mure on näiteks Läänemaa maapiirkondades või Ida-Virumaal?
Ma ei nimetaks seda niivõrd õpilaste leidmise mureks, kuivõrd kogu Eesti haridusmaastikku mõjutavaks muutuseks. Noorte arv väheneb mitmel pool ning koolid konkureerivad järjest enam õppijate usalduse nimel. Samas on alates seadusemuudatusest õppimiskohustus kuni 18. eluaastani ning kohalikel omavalitsustel on kohustus leida haridustee kõigile noortele, kes ei ole õppeaasta alguseks veel koolikohta leidnud. Seetõttu võib olukord suve jooksul ja ka augusti lõpus veel oluliselt muutuda. Sarnaseid väljakutseid näeme eri Eesti piirkondades, mitte ainult Kagu-Eestis.

Milline on teie prognoos: mitu koolipinki jääbki sügisel tühjaks?
Usun, et Kanepi gümnaasiumis ei jää sügisel ükski koolipink tühjaks. Ka Eestis tervikuna leiavad õppijad endale koolikoha, kuigi see ei pruugi alati olla nende esimene - teine eelistus. Haridussüsteemi eesmärk on tagada igale noorele võimalus õpinguid jätkata ning olen veendunud, et see eesmärk saab ka tänavu täidetud.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

***
Kuidas teie koolil praegu läheb?

Pille Liblik, Setomaa koolide direktor
Üldiselt läheb meil hästi ja läheks veel paremini, kui meile tuleks tööle eripedagoog ja logopeed, samuti otsime klassiõpetajat.

Kalle Toom, Räpina aianduskooli direktor
Räpina aianduskoolil läheb päris hästi, inimesed on teotahtelised. Praegu muidugi pea kõik valmistuvad uueks õppeaastaks, st puhkavad. Kuid on selge, et uute õpilaste vastuvõtt on meie kõige suurem väljakutse.

Andrus Murumaa, Valga gümnaasiumi direktor
Meil läheb väga hästi, õpirõõmu, koostööd, uusi plaane ja väljakutseid meil jagub! Noored on meil ägedad ja soovivad panustada nii õppimisse kui ka piirkonna tegemistesse!

Maire Murumaa, Otepää gümnaasiumi direktor
Üldiselt läheb meie koolil hästi. Tänavuste lõpetajate riigieksamite tulemused olid Valgamaa keskmisest kõrgemad matemaatikas, inglise keeles ja eesti keeles. Riigi keskmisega võrreldes olid meie õpilaste tulemused kõrgemad eesti keeles, kitsas matemaatikas ja inglise keeles.

Oleme uhked oma õpilaste ja õpetajate panuse üle, sest head tulemused sünnivad järjepidevas koostöös. Igal aastal lõpetavad meie kooli medalistid ning noored, kes paistavad silma nii õppetöös, olümpiaadidel, konkurssidel kui ka huvitegevuses. Rõõmu teeb ka see, et meie lõpetajad jätkavad edukalt õpinguid kõrg- ja kutseõppeasutustes ning leiavad rakendust valitud erialadel. See kinnitab, et meie koolis omandatud teadmised ja oskused annavad noortele tugeva aluse edasiseks õpi- ja tööteeks.

Juba septembris käivitame aktiivselt uue arengukava koostamise, mille eesmärk on kujundada kooli järgmiste aastate arengusuunad. Koostöös kogukonna ja kooli pidajaga soovime leida uusi võimalusi, et pakkuda jätkuvalt kvaliteetset gümnaasiumiharidust ning tagada kooli jätkusuutlik areng ja elujõulisus nüüdisaegse õpikeskkonna arendamise, mitmekesiste õppimisvõimaluste loomise, õpetajate professionaalse arengu toetamise ning tiheda koostöö kaudu kogukonna, ettevõtete ja teiste hariduspartneritega. Meie eesmärk on, et noored näeksid ka tulevikus oma kodukandi gümnaasiumi kvaliteetset haridust pakkuva ja arenguvõimalusi loova koolina.

Eveli Kuklane, Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse (EWERS) direktor
Koolil läheb hästi. Läbisime just ühe esimese koolina edukalt uue mudeli järgi kvaliteedihindamise, küpsemas on uus arengukava, kutsekeskhariduse õpilaste rahulolu on kasvanud väga paljude faktorite osas oluliselt üle Eesti keskmise, oleme droonitehnoloogiaga edukalt teele läinud, saime positiivsed rahastusotsused väga mahukaks täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsioonide paketiks uuel hooajal. Väljakutseid on ka, näiteks otsime võimalusi mittestatsionaarse üldhariduse õpilastele sobivamateks ja paindlikumateks õpilahendusteks ning muudame töökohapõhise õppe korralduse protsesse.

Diana Leenurm, Kanepi gümnaasiumi direktor
Kanepi gümnaasium valmistub uueks õppeaastaks positiivses meeleolus. 1. septembril alustab meie koolis kooliteed 22 esimesse klassi astuvat last ning praeguse seisuga 18 õppijat 10. klassis. Meie jaoks ei ole oluline ainult õppijate arv, vaid eelkõige see, et iga noor tunneks end koolis märgatud, hoitud ja toetatuna. Oleme järjepidevalt arendanud õppijakeskset koolikultuuri ning soovime pakkuda kvaliteetset haridust ja häid arenguvõimalusi igale õppijale, kes valib Kanepi gümnaasiumi.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/08/2026 12:21:38