Viimase astme kohus pidas ebaõiglaseks karistuseks Põlvamaal oma alaealise tütre viinajoomist õhutanud vangivalvuri vallandamist. Varem on alaealiste napsitamisele läbi sõrmede vaadanud täiskasvanud saanud nii karme karistusi kui ka jäänud sisuliselt puhaste paberitega.

2023. aasta märtsis peeti Põlvamaal Kopra puhkemajas ühe juhtiva vanglaametniku sünnipäeva. Tartu vangla sai aprillikuus teada, et sünnipäeval jõi vanemvalvur X-i 15-aastane laps koos täisealistega alkoholi, sealhulgas viina. Mais algatas vangla X-i suhtes distsiplinaarmenetluse ja kõrvaldas ta selle ajaks teenistusest, jättes ta 60% palga peale. Oktoobris vabastas vangla oma vanemvalvuri teenistusest lõplikult, tuues aluseks avaliku teenistuse seaduse paragrahvi „distsiplinaarsüüteo eest”.

Vangla pidas enda tõendatuks, et kaebaja 15-aastane laps jõi sünnipäeva alguses vähemalt kaks pitsi viina ning hiljem vähemalt ühe viina ja mahla kokteili. Alaealistel on alkoholi tarvitamine keelatud, kuid vangla teatel ei takistanud lapsevanem last ja rikkus sellega perekonnaseadust.

Samuti pidas vangla tõendatuks, et vanemvalvur nägi, kuidas laps jõi pitsist viina, ning andis tütrele vähemalt ühe enda valmistatud viinakokteili, mille viimane ka ära jõi. Sellega rikkus ta alaealisele alkohoolse joogi pakkumise keeldu.

Teo raskust ja karistust põhjendas vangla hiljem kohtutes umbes nii: „Teenistuja on end diskrediteerinud ametnikuna, kui vaatas tegevusetult pealt, kuidas 15-aastane laps joob viina, ja pakkus seda alaealisele ka ise. Selleks, et vangla saaks usaldada oma ametnikele avaliku võimu teostamise õiguse, peab vangla olema veendunud, et isik täidab ja järgib talle pandud kohustusi hoolega, mida ühiskond ning riik temalt ootavad. Kui isik ei ole võimeline isegi oma alaealise lapse heaolu eest seaduses ettenähtud määral seisma, ei saa vanglateenistus uskuda, et isik suudab talle usaldatud avalikku võimu nõuetekohaselt teostada. Usaldusväärne vanglaametnik peab järgima seadust ning tagama korda. X mitte ainult ei lasknud õigusrikkumisel jätkuda, vaid võimendas seda alaealisele alkoholi pakkumisega. [---] Ka ei ole kahtlust, et vanglateenistuse mainet kahjustaks märgatavalt see, kui avalikkuseni jõuaks info, et 15-aastane tüdruk jõi oma vanglaametnikust ema nähes ja õhutusel ligi kümne vanglateenistuja juuresolekul varjamatult pitsist viina ning veel juhtival ametikohal oleva teenistuja sünnipäeval. Ühiskond ei aktsepteeriks sellist käitumist, sest vanglateenistujatelt oodatakse seaduskuulekust ning kõrgeid moraalseid standardeid.”

X vaidlustas oma vallandamise Tartu halduskohtus. Lisaks nõudis ta distsiplinaarmenetluse ajal saamata jäänud töötasu hüvitamist ning hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest aastase töötasu ulatuses, kokku 25 497 eurot. Endine vangivalvur põhjendas suurema hüvitise nõuet sellega, et ta on vanglasüsteemis töötanud peaaegu 20 aastat ning pärast nii pikka perioodi vanglasüsteemis töötamist on tal raske leida tööd erasektoris, eriti sama palgatasemega tööd.

Halduskohus andis õiguse vanglale, leides, et vallandamine oli õiguspärane. Halduskohus ei pidanud oluliseks tõika, et vangivalvuri suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu – prokuröri hinnangul puudusid piisavad tõendid. Halduskohus leidis, et kriminaalasi ja distsiplinaarasi on kaks erinevat asja – kui asi pole kriminaalkuritegu, võib see siiski olla lubamatu ja karistatav avaliku teenistuse seaduse või vanglasiseste õigusaktide mõistes.

Vangivalvur ei jätnud jonni ja vaidlustas halduskohtu otsuse ringkonnakohtus. Muu hulgas väitis ta, et lapse joobe tuvastamine üksnes tunnistajate ütlusega ei ole usaldusväärne. Ringkonnakohus aga leidis kaebust rahuldamata jättes, et küsimus ei olnudki täpses joobe tuvastamises, vaid vanglatöötajast lapsevanema käitumises.

Endine vangivalvur vaidlustas ringkonnakohtu otsuse ka riigikohtus. Oma kaebuses väitis ta muu hulgas järgmist. Esiteks pole vanglal sellises asjas uurimispädevust ja seega sekkus vangla põhjendamatult sünnipäevaliste eraellu. Vangla oleks pidanud ootama prokuratuuri seisukohta, mitte ise menetlust läbi viima. Teiseks on saadud tunnistused ebaseaduslikud, sest ametnikel polnud võimalust eraelulise sündmuse kohta tunnistuse andmisest keelduda. Kolmandaks puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et alaealine tarvitas alkoholi, ja neljandaks: joobe tuvastamisega käsitles vangla ebaseaduslikult delikaatseid isikuandmeid.

Riigikohus leidis hiljuti vastupidiselt eelmistele kohtuastmetele, et vangivalvurile tehti liiga. Vallandamine oli kõrgeima kohtu arvates staažikale ametnikule liiga karm karistus.

„Ei ole kahtlust, et erapooletu ja mõistlik kõrvaline isik leiaks, et alaealist alkoholi tarvitama kallutamine on sobimatu ning laiduväärne,” märkis riigikohus. „[---] Olukorras, kus kaebaja oli olnud teenistuses üle 20 aasta ning tema senist teenistust oli hinnatud laitmatuks ja teda korduvalt selle eest tunnustatud, ei olnud vastustajal põhjust pidada kaebajat üleöö ebausaldusväärseks. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks midagi teinud selleks, et veenduda, kas kaebaja võiks edaspidi oma suhtumist ja käitumist alaealiste alkoholitarvitamise suhtes muuta. Tegemist oli üksiku juhtumiga, mitte kaebaja väljakujunenud käitumismustriga. Kolleegiumi hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud järeldus, et kaebajat ei saa enam mitte mingil juhul usaldada. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustaja valitud karistus proportsionaalne. Kuivõrd karistus ei olnud proportsionaalne, on karistuse määramise käskkiri õigusvastane.”

Teisisõnu: kuigi lapsele alkoholi pakkumine väärib laitust, poleks pidanud ema selle pärast vallandama.

Riigikohus tunnistas vallandamise õigusvastaseks ja mõistis vanglalt naisele hüvitisena välja 7500 eurot. Vanglasse ta Eesti Ekspressi andmetel ei naase, vaid lahkub teenistusest enda soovil.

Õpetaja sai kinga, teine aga mitte
2007. aasta kevadel peeti samuti Põlvamaal puhkemajas suuremat pidu, mis tõi hiljem täiskasvanule kaasa palju sekeldusi. Süüdistuse järgi valas toona 20. aastates naisõpetaja Kõverjärve puhkemajas joogitopsi Gin Long Drinki ja pakkus seda 5. ja 6. klassi lastele, lisaks maitses ta koos nendega pitsist Vana Tallinna likööri. Süüdistuse järgi kallutas naine alkoholi tarvitama 11 oma kooli õpilast, kes olid 11–14-aastased.

Tartu maakohus tunnistas aasta hiljem tolleks ajaks juba endise kooliõpetaja süüdi alaealiste kallutamises alkoholi pruukimisele ja trahvis teda 12 000 krooniga. Samuti pidi ta maksma 6676 krooni kohtukulu.

2007. aastal võttis politsei Väimelas Parksepa keskkooli õpetaja korteris kinni 11 last, kes samuti õpetajaga napsitasid. Mees aga ei kaotanud tööd ega saanud ka karistada. Trahvi pidid maksma hoopis noored pummeldajad. „Minu kätte ei ole jõudnud ühtegi paberit, mis näitaks, et teda oleks kriminaalkorras karistatud või vangi pandud,” sõnas toonane koolijuht ja avaldas lootust, et õpetaja on juhtunust oma järeldused teinud. Sama mees töötab samas koolis siiamaani.

Laste jootmise eest pool aastat või kauem türmi?
Mullu sügisel mõisteti Tartu maakohtu Võru kohtumajas süüdi täisealine põlvamaalane EP. Teda süüdistati mitmes kuriteos, sealhulgas vägivallatsemises ja Lada ärandamise katses. Üks süüdistusi oli ka alaealiste kallutamine alkoholi tarvitamisele. Mees oli sama aasta veebruaris ostnud Kanepi Coopist rummi ja siidrit ning pakkunud neid kolmele alaealisele. Konkreetselt selle teo eest määras kohus mehele kuus kuud vangistust. Liitkaristus – aasta ja kaks kuud vangimaja – jäeti aga talle kanda tingimisi.

2024. aasta hilissügisel oli Võrus kohtu eest RK, kes oli eelneval suvel pakkunud bussipeatuses ja kaupluse kõrval 15-aastasele ja 14-aastasele Viru Valget. Ka RK oli kohtu all mitme asja pärast ning sai liitkaristuse. 14-aastasele rusikaga vastu kätt ja jalga löömise eest määras kohus talle kolm kuud ja alaealiste jootmise eest seitse kuud vangistust. Liitkaristuseks kujunes kaheksa kuud vangimaja tingimisi.

2023. aastal määras sama kohtumaja sadu tunde üldkasulikku tööd kahele täiskasvanud mehele, kes jootsid 14- ja 15-aastasele tüdrukule lahjat õlut ja kellest üks kiusas üht neiudest põleva tulemasinaga.

Alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele, samuti noortele alkoholi ostmise või müümise eest võib kohus määrata rahatrahvi või karmimal juhul isegi aasta vangistust.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 28/05/2026 07:21:01