Loomakaitsjad on ammu võidelnud koerte ketis pidamise ja ühtlasi selle vastu, et Eestis puudub seadus, mis keelaks seksuaalvahekorra loomaga. Kui riigikogu äsja küpseks saanud eelnõu heaks kiidab, siis ei tohi tulevast aastast enam koeri püsivalt ketis pidada ning ka zoofiilia ja loomapornograafia keelatakse ühemõtteliselt ära.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas läinud nädalal loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise eelnõu, millega keelustatakse Eestis 2027. aasta 1. jaanuarist koerte püsiv ketis pidamine.

Loomade heaolu parandamiseks mõeldud muudatused kehtestavad nõudeid varjupaikadele ning lubavad koera ketti panna vaid ajutiselt ja põhjendatud erijuhtudel, näiteks alarmsõiduki saabumisel.

Ministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hedvig Liblikas on eelnõu ettevalmistamise eesmärgina toonud välja loomade heaolu parandamise viisil, mis oleks sisuline, rakendatav ja õigusselge.

„Varjupaikade ja hoiukodude puhul on oluline, et nõuded arvestaksid erinevate tegevusmudelite eripära. Eelnõus on loodud kohandatud lahendus hoiukodude võrgustiku pidajale ning hoiukodu pakkuja ise on loakohustuse alt välja jäetud. Eesmärk ei ole kasvatada põhjendamatut halduskoormust, vaid tagada, et abi vajavaid loomi peetakse tingimustes, mis kaitsevad nende tervist ja heaolu,“ ütles Liblikas.

Ministeeriumi teade keskendus oma sõnumis varjupaikadele. LõunaLeht uuris, kas vastav eelnõu seadusena ikka ka tavakodanikele kehtima hakkab ehk ka metsataludes koerte kettipaneku ära keelab.

„Koera ei tohi püsivalt ketis pidada ükski koeraomanik. Täpsemad nõuded koera pidamisel kuudis on sätestatud põllumajandusministri 24. juuli 2008. aasta määruse „Lemmikloomade pidamise nõuded“ paragrahvis 12 ja sellel puudub seos koera ketis pidamisega,” vastas Hedvig Liblikas.

Selles paragrahvis räägitakse koerale sobivast kuudist, ketis pidamise kohta kehtib praegu nõue, et jooksutrossile kinnitatud kett peab võimaldama koeral liikuda kümne meetri ulatuses pikuti ja samas kokku nelja meetri ulatuses laiuti. Fikseeritud kett peab võimaldama koeral liikuda vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses.

Kui koerte ketis pidamise keeld mullu sügisel kooskõlastusringile läks, märgiti, et muudatuse järgi oleks alaline ketis pidamine keelatud alates 2027. aastast sündivatele koertele. Enne seda sündinud koerte puhul kehtiks üleminekuaeg.

Eelnõu teise olulise muudatusena keelatakse zoofiilia ning vastava materjali tootmine ja levitamine. Aktivistid algatasid MTÜ Loomus eestvedamisel juba 2022. aasta sügisel rahvaalgatuse zoofiilia keelustamiseks, tuues välja, et „hetkel on Eestis seksuaalvahekord loomaga „hall ala”, sest otseselt lubatud ei ole, aga keelatud ka mitte”.

Ministeerium teatas, et loomakaitseseaduse rikkumise karistusmäärasid uue seadusega tõstetakse, et ennetada loomade heaolu puudutavaid rikkumisi ja karistada selliste tegude toimepanemist proportsionaalselt.

Looma eutanaasia üle otsustab edaspidi looma omanik koos veterinaararstiga. Veterinaararst kui loomatervise ekspert saab olukorda hinnata ja anda looma tervisest lähtuvalt soovitusi õigeks käitumiseks keerulises olukorras. Põllumajandus- ja toiduamet saab lisavõimalused asendustäitmise toimingute tegemiseks.

Praegu saab looma suhtes lubamatu teo toimepaneku eest karistada kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga, see on 1600 eurot.

Seaduse üldine jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, kuid sujuvamaks üleminekuks on ette nähtud erandid. Varjupaikade tegevusloa kohustus rakendub 2028. aastast ning ohtlike või agressiivsete koerte puhul on lubatud ketis pidamine erandkorras 2032. aasta alguseni.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/04/2026 09:40:41