Olev Tomson Haagis protestimas. Lugeja foto

LõunaLehe lugeja sattus Hollandi linna Haagi külastades seal piketeerivale omakandimehele. Pea 13 aastat tagasi suures ulatuses omastamises ja usalduse kuritarvitamises süüdi mõistetud Tõrva Tarbijate Ühistu endine juht Olev Tomson protestib rahvusvahelise kriminaalkohtu ees „ Eesti kohtunike poolt toime pandud inimsusevastaste kuritegude” vastu. Tema loo juured ulatuvad aga lausa 17 või isegi 20 aasta tagusesse aega.

Lehelugeja Allan käis märtsikuu teisel poolel Hollandi linnas Haagis sõbral külas ja visiidi käigus käidi seltskonnaga ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hooneid vaatamas.

„Ei osanud uneski arvata, et näeme seal Eesti meest piketeerimas!?” teatas Allan LõunaLehele. „Aga juurde lisatud fotod seda kinnitavad! Plakati tekst eesti keeles on umbes selline: „Ma nõuan, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uuriks Eesti kohtunike poolt toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid, kuna Eesti võimud varjavad kuriteo toimepanijaid, keeldudes uurimise alustamisest.”

Lisaks plakati tekstile jagas mees lugeja sõnul ka infolehte, mille tekst eesti keeles kõlab umbes nii: „Palume rahvusvahelise üldsuse ja meedia abi ning sekkumist! Dokumendid tõendavad, et minu ja veel vähemalt 9 inimese suhtes on Eesti kohtunikud pannud 2012. a – 2025. a toime Rooma statuudi art 7 (1) „e” järgse inimsusevastase kuriteo, kuid täitevvõim on keeldunud uurimise alustamisest, rikkudes jämedalt Rooma statuudiga riigile võetud kohustusi. Kuna ICC julges inimsusevastaste kuritegude toimepaneku eest väljastada 2024. aasta lõpus vahistamismääruse isegi Iisraeli peaministri ja Venemaa presidendi suhtes, siis otsustasime ka meie 2025. a kevadel pöörduda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri poole ja palusime eeluurimist alustada.

Paraku meile teadaolevalt ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur senini uurimist alustanud ega ka teada andnud, miks tõendid ei tõenda inimsusevastaste kuritegude toimepanekut.

Miks on nii kaua viivitatud? Palume ja ka nõuame kiiremat uurimise alustamist!

Mitmed meist otsustasid siin aeg-ajalt niikaua protestimas käia, kuni saame teada eeluurimise algatamisest või kui prokurör esitab põhjendused, miks meie antud teabe põhjal ei saa eeluurimist alustada.

Kes oskab ja tahab meile abi ning nõuandeid anda, palun kirjutada olevtom@gmail.com. Täname ette!”

Allan lisas omalt poolt, et kohalikud korrakaitsjad jätsid talle hea mulje.

„Oli huvitav kõrvalt vaadata, kuidas Haagi politsei Eesti mehega asja ajas! Nimelt peale seda, kui mees andis politseinikele infolehe ja nad olid selle läbi lugenud, surusid politseinikud mehe kätt ja ilmselt soovisid edu ning lahkusid,” kirjeldas ta.

Kes on protestija?
Nii fotod kui viidatud meiliaadress näitavad, et 20. märtsil 2026 piketeeris Haagis rahvusvahelise kriminaalkohtu ees nüüdseks 72-aastane valgamaalane Olev Tomson.

Juunis 2013 ehk pea 13 aastat tagasi kirjutas LõunaLeht nii:

„Riigikohus avaldas sel kuul otsuse, mille kohaselt mõisteti Tõrva Tarbijate Ühistu endine juht Olev Tomson süüdi suures ulatuses omastamises ja usalduse kuritarvitamises ning määrati talle ühe karistusena pooleaastane reaalne vangistus. „Istuks selle aja ära, kui saaks aru, mille eest!” peab Tomson end jätkuvalt süütuks ja lubab edasi võidelda.

12. detsembril 2008 teatati 1992. aastast alates Tõrva Tarbijate Ühistut (TTÜ) juhtinud Olev Tomsonile, et ta on ametist vabastatud. Juristiharidusega Tomson ei jätnud asja niisama. Järgnes aastatepikkune lahing kohtutes ja ajakirjanduses, milles Tomson ise süüdistas TTÜ ülevõtjaid ebaseaduslikus käitumises ning äriregistri pidajat selles, et juhatuse muutmise kanne polnud õiguspärane. 2010. aastal väitis Tomson muu hulgas LõunaLehele, et ühistu ülevõtmine viis heas seisus saja-aastase ettevõtte madalseisu, ja valgustas põhjalikult oma seisukohta sündmustest, tõdedes, et on oma au ja väärikuse kaitseks selles juhtumis pidanud mitu korda kohtusse pöörduma.

Tomsoni enda vastu aga esitas ühistu juhatus süüteoteate politseile. Aastatepikkune uurimine päädis sellega, et mees anti kohtu alla ja möödunud aasta aprillis (2012) tunnistas Tartu maakohus Olev Tomsoni süüdi suures ulatuses omastamises.

Süüdistuse kohaselt müüs Tomson 2006. aastal TTÜ esindajana kolm ühistule kuuluvat korteriomandit oma pojale koguhinnaga 60 000 krooni. Kuigi mees kinnitas müügilepingus, et müügisumma on ühistule tasutud, jättis ta süüdistuse kohaselt pojalt raha nõudmata ja varjas tehingut ühistu raamatupidamise eest. Süüdistuses oli veel mitu kuriteoepisoodi.

Tartu maakohus karistas Olev Tomsonit kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, sellest kuulus kohe ärakandmisele kuus kuud ning ülejäänud kaks aastat määrati tingimisi nelja-aastase katseajaga. Maakohus mõistis tsiviilhagi korras Tomsonilt TTÜ kasuks välja 71 749 eurot (u 1,1 mln kr).

Olev Tomson vaidlustas maakohtu otsuse ringkonnakohtus, kuid too jättis mullu oktoobris kaebused rahuldamata. Juhtum kaevati edasi riigikohtusse, kes teatas oma otsuse juunis 2013. Otsuses märkis kohtu kolleegium, et üks süüdistuspunkte on omastamise asemel käsitletav usalduse kuritarvitamisena. Seoses süüdistuse osalise ümberkvalifitseerimisega vähenes riigikohtu hinnangul omastamise ulatus.

Nii otsustas kohus Tomsonile määratud karistust vähendada: omastamise eest määrati kahe aasta ja kuue kuu asemel ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Usalduse kuritarvitamise eest karistas kohus Tomsonit üheaastase vangistusega ja liitkaristuseks määras kohus kaks aastat vangistust – ent samadel tingimustel tingimisi, nagu otsustasid esimese ja teise astme kohus. Seega tuleks Tomsonil reaalselt olla vanglas kuus kuud.

Võitles viimase vabadusepäevani
Tartu kohtute teatel tuli Olev Tomsonil asuda Tartu vanglas oma karistust kandma hiljemalt 8. juulil 2013. Ent Tomson ise oli endiselt veendunud oma süütuses ja esitas riigikohtule teistmisavalduse (avaldus, millega taotletakse jõustunud kohtuasja uut läbivaatamist kriminaalkohtumenetluse uuendamiseks – toim).

Tomson ütles toona kommentaariks riigikohtu otsusele, et iga talle süüks pandud punkti kohta võib leida kaks Euroopa inimõiguste kohtu lahendit, mis ütlevad, et tegu on inimõiguste rikkumisega. Ühe olulisema punktina tõi ta välja selle, et riigikohus otsustas tema süü osaliselt ümber kvalifitseerida.

„Selgelt on öeldud, et kõrgema astme kohus ei tohi viimases astmes ootamatult süüdistust muuta,” kinnitas Tomson tookord LõunaLehele. „Kust võttis riigikohus õiguse teha ristivastupidist? Väidab järsku lambist, et omastamine on hoopis usalduse kuritarvitamine ...”

Tema kinnitusel võib inimõiguste rikkumiseks pidada ka seda, kui kohus ei arvesta süüst vabastamise põhiasjaoludega. Pidades silmas TTÜ-le tehtud tööde eest esitatud arveid, tõi Tomson näite: kui inimene ostab poest mingi kauba ja tal on olemas ostutšekk, siis ei saa teda süüdistada selle kauba varastamises.

„Ma pole juristina ühtegi punkti leidnud, kus tunneksin, et olen süüdi. Seitse kohtunikku on pehmelt öeldes jama kokku keeranud,” pahandas endine TTÜ juht.

[---]

„8. juulil ma pean vangistusse minema, kui riigikohus ei võta minu teistmisavaldust menetlusse,” sõnas Olev Tomson üle tosina aasta tagasi. „Viimane lootus on inimõiguste kohtusse minna. Istuks selle aja ära, kui saaks aru, mille eest! Minu hing on puhas.””

Juulis 2013 vahendas LõunaLeht: neli päeva enne vanglasse ilmumise tähtaega korraldas Olev Tomson Tartus riigikohtu ees meeleavalduse, kus protestis oma põhiõiguste rikkumise vastu ja nõudis kohtuasja uut läbivaatamist. 8. juulil asus ta siiski oma karistust kandma.

Nagu näha, ei ole Olev Tomson siiani oma jonni jätnud.

Mullu oktoobris avaldas Tomson petitsiooni „Nõuame, et Riigikogu kõrvaldaks põhiseaduse rikkumise teel loodud võimaluse inimesi alusetult süüdi ja vangi mõista!”. Väga pika ja põhjaliku selgitusega petitsioon oli selleks nädalaks kogunud 21 häält vajalikust tuhandest.

Ka 13 aastat hiljem peab mees end süütuks ega pea enda rehabiliteerimise eesmärgil paljuks protestida Haagis – kodust ligikaudu 2000 kilomeetri kaugusel.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/04/2026 09:09:41