Rõuge põhikooli peamaja Rõuge alevikus.

Nii mõnelgi tähelepanelikul kodanikul on tekkinud uudishimu, miks Haanja, Rõuge, Mõniste ja Varstu koole koondaval Rõuge põhikoolil pole siiani õnnestunud leida direktorit. Selgub, et tosin kandidaati on siiski olnud, kuid siiani pole õiget leitud. Samas ollakse kindlad, et praegu kestva konkursi kaudu, mis lõpeb 16. aprillil, kool omale lõpuks direktori ka saab.

Eelkõige on arvatud, et Rõuge neljast koolist koosneva põhikooli direktoriks ei taha keegi hakata seetõttu, et koolimajad asuvad üksteisest kaugel ja sõitmist hoonete vahet oleks liiga palju. Näiteks Haanjast Mõnistesse on ligi 40 kilomeetrit.

Rõuge vallavanema Britt Vahteri sõnul ei leia vald, et direktor peaks kõigis neljas majas iga päev kohal olema ja koolimajades pidevalt akuutseid probleeme lahendama. Selleks on igas majas professionaalsed meeskonnad, kes toimivad vallavanema nägemusel tõhusalt ka ilma direktori pideva kohalolekuta.

Rõuge vallavolikogu esimees Kerli Kõiv ütles, et pidev sõitmine ei pea olema direktori töö igapäeva osa.

„Kool on selles vormis juba töötanud enam kui poolteist õppeaastat,“ lausus Kõiv. „Töö on sujuvalt jaotatud koolijuhi ja õppejuhtide vahel ning põhineb usaldusel ja heal vastastikusel koostööl.“

„Direktor on kooli visiooni hoidja ja inimene, kes näeb suurt pilti, ning suunab meeskonna tööd,“ lisas Britt Vahter. „Vallavalitsusena ootame direktoriks inimest, keda usaldada nii tema enda, koolimajade kui ka oma meeskonna töörütmi ja juhtimismeetodeid ise valima selliselt, et see toetaks maksimaalselt meie laste arengut.“

Senised kandidaadid on olnud väärikad
Vahter ütles, et senised kandidaadid on olnud väärikad, kuid komisjoni tunnetusel nad siiski täielikult ootustele ei vastanud. Mitu huvilist uuris lisainfot, kuid jättis kandideerimata, sest tööle oleks tulnud asuda keset õppeaastat.

„Me näeme seda faktorit pigem positiivsena,“ sõnas Vahter. „Võimalike kandidaatide selline mõttemaailm näitab inimese vastutustunnet ning oskust tegutseda läbimõeldult ja teistega arvestavalt.“

Vahter lisas, et ehkki praegu vältav konkurss kestab aprilli keskpaigani, ei pea uus direktor hariduslainetesse veel enne õppeaasta lõppu sukelduma ja saab rahulikult tööle hakata suvel, enne uue õppeaasta algust.

Levinud on ka kuuldused, et tegelikult tulevad Rõuge valla neli kooli praegu hästi toime ilma direktoritagi. Valda pole sellist kuuldust jõudnud ja vallavalitsus on seisukohal, et koolil peab ikkagi juht olema.

Praegu on Rõuge põhikooli direktori kohusetäitjaks Ere Käis, kes on ühtlasi ka Rõuge õppekoha ehk Rõuges asuva koolihoone õppejuht. Tema sõnul on nad siiani hakkama saanud tänu koostööle nelja õppekoha õppejuhtidega (varasemas mõistes õppealajuhatajad), kuid lisab, et on olnud olukordi, kus direktori kohusetäitjal on tulnud õppekohta minna ja nähtav olla.

„Kõike sajaprotsendiliselt kindlasti teha ei jõua,“ nentis Käis. „Minu õnn on see, et õppekohad on autonoomsed ja õppekohtades on tugevad õppejuhid. Kuna direktorit ei ole, on õppejuhtidel suurem koormus ja vastutus. See ei tähenda, et kestame selliselt kaua aega.“

Otsuse liita Rõuge valla kõik neli kooli üheks Rõuge põhikooliks tegi Rõuge vallavolikogu. Küsimusele, kas vallal on plaan jagada praegune kool kaheks ehk panna kokku Haanja ja Rõuge ning Varstu ja Mõniste, vastas Rõuge vallavolikogu esimees Kerli Kõiv eitavalt.

Seda, et korraga tuleb juhtida nelja kooli, ei pea Kõiv direktori leidmisel takistuseks, vaid asjaoluks, mida tuleb inimese kompetentsi puhul arvestada: „Nii nagu ka kuulutuses on kirjas, et tegemist on kogukonnakooliga, kus tuleb haridusest mõelda laiemalt kui vaid ühe hoone ja selle sees toimuva juhtimine.“

Väikesesse kohta on direktorit saada keeruline
Praegune Valga vallavanem Mart Kase, kes enne vallavanema ametisse astumist juhtis kaks ja pool aastat nii Lüllemäe põhikooli kui ka selle juurde kuuluvat kahte lasteaeda, ütles, et Lüllemäe ühtse identiteediga ühendatud haridusasutuse juhtimine oli realistlik, ent ta ei kujuta juhtimist päris hästi ette olukorras, kus õppekohad asuvad üksteisest kaugel ja on erinevate identiteetidega.

„Kui igal koolil on oma identiteet, siis neid on väga keeruline kunagi üldse ühtsena toimima panna,“ sõnas Kase. „Ühtse juhtimise mõte on ikkagi sisemine tunne, et me oleme ühise asja eest väljas – nii õpetajad kui ka õpilased.“

Kase lisas, et näiteks Hargla või Tsirguliina liitmine Lüllemäe kooliga ei oleks kauguste ja identiteedi erinevuste tõttu reaalne. Seda enam, et koolijuhtimine läheb järjest keerulisemaks, direktor vastutab kõige eest, ka erivajadustega õpilaste õppe eest.

Mart Kase on oma lühikese vallavanemaks oleku ajal pidanud Valga vallas juba samuti koolidele direktoreid otsima ja nentis, et väiksesse kohta direktorit saada on väga keeruline. Valga põhikooli direktori konkurss kukkus läbi ning direktori asetäitja leidmine nõudis pöörast suhtlemist erinevate instantsidega, see kulmineerus lõpuks konkreetsele inimesele otsepakkumise tegemise, pikkade läbirääkimiste ja valla rahakoti pingutamisega.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 04/04/2026 10:43:45