Kagu Reketikeskuse eestvedajad: (vasakult) Andre Treial, Averi Ots ja Rasmus Kolling. Foto: Kagu Reketikeskus

Kagu-Eesti spordielus on sündimas midagi suurt ja kauaoodatut. Kui aastakümneid on räägitud vajadusest päris oma sisetennisehalli järele, siis nüüd on kolm kohalikku meest – Averi Ots, Andre Treial ja Rasmus Kolling – härjal sarvist haaranud. Võrusoo tööstusalal on kopp maasse löödud, et püstitada enam kui 2700-ruutmeetrine reketispordi meka, mis läheb maksma ligi kaks miljonit eurot.

Uus ja täisautomaatne Kagu Reketikeskus kerkib Võrru, aadressile Põllu 19. Tegemist on Kagu-Eestis ainulaadse kompleksiga, kus ühe katuse alla saavad neli panorama-tüüpi padeliväljakut, kaks kõvakattega tenniseväljakut, saun, hubane lounge-ala, lisaks iseteeninduspood jookide ja snäkkide soetamiseks ning varustuse rentimiseks.

Idee, mis kasvas suureks ja võimsaks
Keskuse üks eestvedajatest Rasmus Kolling räägib, et algne säde tuli Averi Otsalt, kes majandab ka Tamula padeli väliväljakuid. „Esialgu oli mõte, et teeks padelihalli, sellise väiksema,“ meenutab Kolling. „Aga kui suhtlesime linnaga, siis sealt öeldi, et kuulge, Võrus tennist ka ei ole, äkki, poisid suudate nagu tennise ka kohe sisse panna.”

Pärast numbrite „põrgatamist“ ja analüüsi otsustati riskida. „Eks kogu see rajatav keskus on natukene missioonitundest või kohalikust patriotismist ka. Tennisevajadus ja nõudlus on Võru linnas tegelikult ju olemas,“ selgitab Kolling.

Tema sõnul saavad harrastajad täna mängida vaid spordikeskuses tartaani peal, mis pole aga õige pind ning aegasid ka ei jätku. „Kui me võtame kogu Kagu-Eesti, siis sisetennise võimalust siinkandis ju polegi. See on üks päris suur lünk, mis saab nüüd täidetud,” rõõmustab noor mees.

Kvaliteedis järeleandmisi ei tehta
Ehituslikult on projekt nõudlik, sest Võru pinnas on tuntud oma pehmuse poolest. „Tuleb turvas sealt alt välja kaevata nagu Võrus ikka, et hoone kestaks. Kasutame ka vaivundamenti, tööd on sellega omajagu,“ märgib Kolling.

Väljakute osas mehed allahindlust ei tee. Padeliväljakud saavad Mondo katte, mida kasutatakse ka profiturniiridel. Tenniseväljakutele paigaldatakse ITFi kolmanda kategooria heal tasemel kõvakate.

Erilist rõhku pannakse ka valgustusele ja ruumilisusele: halli lagedel on kõrgust üle üheksa meetri.

„Oleme pannud palju ressurssi valgustuse peale, mis tuleb täisprofessionaalne, koos vastavate mõõdistustega, et oleks mugav mängida. On olnud üks kõva mõttekoht, et kui juba teha, siis teha kvaliteetselt – mingeid Hiina tööstuslampe me ei kasuta,“ rõhutab Kolling.

Keskusest peab saama sotsiaalne kohtumispaik. „Soovime luua koha, kuhu tullakse rõõmuga nii trenni tegema kui ka pärast mängu aega veetma,“ lisab teine asutaja Andre Treial. Hoone teisele korrusele tuleb rõdu mängude jälgimiseks, riietusruumid ning saun. Esimesel korrusel on lisaks väljakutele ka chillimise ala, laste nurk ning puhkeruum ürituste ja sünnipäevade korraldamiseks.

Hoone ehituse eest vastutab kohalik ettevõte Tammel Ehitus Werro OÜ (endine Selista Ehitus – toim). „Meil on siiralt hea meel projekteerida ja ehitada hoonet, millel on nii selge ja positiivne mõju kohalikule elule. On näha, et eestvedajad ajavad oma asja südamega ja eeskujulikus rütmis,“ tunnustab Tammel Ehituse juhatuse liige Martin Mark.

Volikogu esimees: „Tenniseharrastajaid jagub“
Kõne alguses õnnitleb LõunaLeht kergelt tögades volikogu esimeest Urmas Tali (Keskerakond) valimislubaduse täitmise puhul, sest üks mehe valimislubadusi oligi Võrru tennisehalli rajamine.

Pärast muhelemist valgustas muuhulgas ka tennisetreeneri ametit pidav Tali: „Eks ta on nii jah elus, et eraettevõtluses liiguvad asjad tihtipeale oluliselt kiiremini, kui on avalikus sektoris üldse võimalik. Ei, see ei ole meiepoolse lubaduse täitmine vaid soodsate asjaolude kokkulangemise tagajärg, kui ühed ettevõtlikud noored tahtsid teha padelihalli ja eks sai siis nendega koos arutatud, et äkki oleks mõttekas juba ka tenniseväljakud lisaks võtta. Et padelit juba Võrus on, aga sees tennise mängimise võimalus nagu pole. Lubasin siis ka omalt poolt, et laste ja täiskasvanute treeningud, mis meil praegu on, viime sinna üle ja ega meid vähemaks ei jää, pigem nagu tuleb juurde. Eks eraettevõtluses saab ju asju muuta, kui tennisega välja ei tule, panevad siis veel kolm padelit juurde või teevad mis iganes uusi plaane.”

Tali sõnutsi halli rajajatel linnaga mingit konkreetset rahastust seni kokku lepitud pole, aga mees on enda sõnade järgi uurinud erinevate linnade skeeme, et kes kus mida ja palju on toetatud ja raha tenniseõppeks antud.

Ka Võru tenniseklubi VSOP juhatuse liige Liisi Kondratjeva, kes muuhulgas töötab igapäevaselt ka Võru linnavolikogu juures, tervitab uue keskuse sündi. „Kui see keskus uksed avab, siis antud piirkonnale on see vägagi teretulnud,“ lausub Kondratjeva.

Väljakute arvu osas jääb ta asjatundlikult realistiks: „Kaks ongi optimaalne. Parim oleks muidugi kolm, aga kolme väljakut on ilmselt keeruline pidevalt välja müüa“. Tema sõnul on kohalik tennisekogukond halli oodanud pikalt ning uus kvaliteetne mängupaik annab spordielule kahtlemata uue hingamise.

Naabrid on oodatud ja koostööks valmis
Erilise tervituse saadab Rasmus Kolling naabermaakonda: „Põlvakad on igal juhul väga oodatud! Tehakse küll internetis nalja, et võrukaid ja põlvakaid ei saa kokku lasta, aga tegelikult tuleks ikkagi kokku hoida“. Kuna Põlvas sisehalli pole ja tee Tartusse on kaks korda pikem kui Võrru, nähakse põlvakates suurt potentsiaalset külastajaskonda.

Kuigi Võrus tegutseb juba üks padelihall, mida veab Kadri Vaglakes, ei pelga uue keskuse loojad konkurentsi. Koos ajakirjanikuga leitakse vestluses, et suuremate turniiride korraldamisel on koostöö isegi vajalik. „Kui näiteks kuulutame välja mõne suurema turniiri, kus on palju osalejaid, siis on täpselt koostöökoht – muidu ei ole võimalik sellist asja läbi viia,“ saab ühiselt tõdeda.

„Bronn avatud, septembris teeme lahti!“
Kahe miljoni eurone investeering ääremaal on tõsine ettevõtmine. Osalused jaotuvad reketikeskust rajavas firmas nii, et Averi Otsal on 50% ning teine pool kuulub partneritele võrdsetes osades. Kolling möönab teatud probleeme, nagu näiteks see, et ääremaal hinnatakse kinnisvara madalamalt ja selle võrra peab omaosalus olema suurem, kuid need takistused on ületatavad.

„Võtame teatava riski, aga hoone on multifunktsionaalne. Me usume sellisesse terviklikku keskusesse,“ kinnitab Kolling.

Kagu Reketikeskuse eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta september. Küsimuse peale, kas tähtaeg on reaalne, vastab Kolling noore mehe entusiasmiga: „Septembris on uste avamine. Tahaks rõhutada – igal juhul, aga me peame selle lihtsalt valmis saama, broneerimine on juba avatud!”

 

***
Kagu Reketikeskus:
Asukoht: Põllu 19, Võru
Pindala: üle 2700 m²
Väljakud: neli padeliväljakut (panorama-stiilis) ja kaks kõvakattega tenniseväljakut
Investeering: ligikaudu 2 000 000 eurot
Valmimisaeg: september 2026

 

 

 

Autor: URMAS PAIDRE, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/04/2026 08:07:47