Ei kauplusekett ega eraisik ei tohi avalikult üles riputada vargusega vahele jäänud või võla tasumisest kõrvale puikleva inimese pilti – veel vähem kirjutada pildi juurde „varas” või „võlglane ja pettur”. Andmekaitseseadused näevad sellise sildistamise eest ette trahvi. Ometi seda tehakse, teinekord näiteks nii-öelda tutvumiskuulutuse sildi all.

Poevarguste arv on kindlustusfirmade ja politsei andmetel juba mitmeid aastaid kasvutrendis. Samuti pole kaugeltki haruldased juhtumid, kus eraisik annab kellelegi laenu, teeb teenuse saamiseks ettemakse või ootab näiteks pikisilmi korteriüüri laekumist – ent raha kaob justkui mutiauku ja võlausaldajale või teenusesoovijale jäävad tühjad pihud. Nii pahural kauplusepidajal kui ka rahata jäänud eraisikul võib tekkida kiusatus varas või võlglane häbiposti naelutada. Näiteks riputada ühe või teise pilt (valvekaamerast või kasvõi veebist leitud) üles sotsiaalmeediasse ja panna juurde sildistav info: „Aidake leida varas” või „Jaanus, maksa võlad ära, kaua sa lubad!?”

Üsna omamoodi on varaste häbiposti paneku lahendanud Tartu päritolu üleriigiline Kraba kaubanduskett, mis peab tuhandete suuremate ja väiksemate vidinate poodi ka Võrus. Kodutarvete kett avaldab korrapäraselt sotsiaalmeedias turvakaamera pilte ja videoid ning kirjutab neile pealkirjaks näiteks: „Kas keegi Tallinna inimestest tunneb ära videol oleva naisterahva?” Pange tähele: otsesõnu Kraba kedagi vargustes ei süüdista, vaid võib teoreetiliselt väita, et tahaks kutsuda kodanikku poodi tööle, pakkuda talle spetsiaalset allahindlust või tagastada kaotatud taskuräti.

Kraba esindaja ei soovinud LõunaLehele sedasorti „tutvumiskuulutuste” poliitikat lähemalt selgitada ega kommenteerida, kas kauplusekett selliseid kaadreid avaldades trahvi saada ei pelga. Nimelt ongi seadus sellises asjas nn teisel poolel.

Maaleht kirjutas juba mitu aastat tagasi, et poepidajate hinnangul olekski üks võimalus pikanäpumehi (kes virutavad ära ühe protsendi käibest) ohjeldada nende avalikustamine, ent seaduse järgi võib isikuandmete avaldamise eest karistada kuni 20 miljoni eurose trahviga.

Andmekaitseinspektsioonist (AKI) kinnitati, et varastest fotode avaldamine kaupluse poolt ei ole lubatud. AKI soovitas kauplustel suhelda politseiga ning teatas, et õigusriigis ei saa hakata rakendama omakohut ja häbiposti.

Kui kauplus aga avalikustab varga näo ja nime, siis teeb AKI neile ettekirjutuse sellise tegevuse lõpetamiseks. Kui ettekirjutust ei täideta, siis saab kauplusele määrata sunniraha. Süstemaatiliselt andmekaitseõiguse põhimõtteid rikkudes on võimalik määrata väärteomenetluse korras kuni 20 miljoni euro suurune rahatrahv – selline summa on küll pigem suurte rahvusvaheliste ettevõtete ohjeldamiseks. Trahvi summa sõltub ettevõtte käibest, seaduserikkumise raskusest ja tagajärgedest.

AKI avalike suhete nõunik Maire Iro selgitas LõunaLehele, et teiste inimeste kohta käivate andmete sotsiaalmeedias avaldamist reguleerivad eeskätt isikuandmete kaitse üldmäärus ja isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeteks on muu hulgas ka fotod ja videod, millelt on võimalik inimest ära tunda.

„Turvakaamera salvestisi ei tohi niisama sotsiaalmeedias jagada. Seda ka siis, kui salvestisele on jäänud õigusrikkumine. Õigusrikkumiste uurimine ja kahtluste kontrollimine on politsei ülesanne. Kui kahtlustatakse vargust, tuleb salvestis edastada politseile. Sotsiaalmeediasse postitamine ei asenda ametlikku menetlust ning võib teatud juhtudel pöörduda hoopis avaldaja enda vastu,” teatas Iro.

Sama põhimõte kehtib tema sõnul ka kelmuse ohvriks langenud inimeste puhul. Esimene samm peaks alati olema politseiga ühendust võtta. Selline lähenemine aitab vältida arusaamatusi ja vaidlusi ning tagab kõige asjakohasema abi.

„Sotsiaalmeedias omakohtu korras õigluse otsimine või kellegi avalikku häbiposti riputamine ei ole õigustatud. Paraku ei aita see probleeme lahendada, vaid võib tekitada uusi. Näiteks võivad videopildi põhjal kommenteerijad „tuvastada“ hoopis mõne sarnase välimusega inimese, kellel pole juhtumiga mingit seost. Samuti ei saa kindel olla, et ringlusesse lastud foto või video kujutab tegelikku toimepanijat. Nii võivad süütud inimesed sattuda alusetute süüdistuste ja laimu ohvriks,” hoiatas AKI esindaja.

Ka siis kui vargus on menetluse käigus kinnitust leidnud, ei ole Iro sõnul kauplusel õigust kauplus inimest täiendava karistusena avalikult häbistada. Karistuste määramine ja õigusrikkumiste avalikustamine on seadusega reguleeritud. Kauplus ei saa hakata omalt poolt täiendavaks kohtumõistjaks, toonitas Maire Iro.

„Kui keegi avastab, et temast on sotsiaalmeedias avaldatud foto või video ilma tema nõusolekuta, soovitame esmalt võtta ühendust postitajaga ja paluda sisu eemaldamist. Samuti tasub teavitada sotsiaalmeediaplatvormi ebaseaduslikult avaldatud sisust. Kui see tulemust ei anna, on võimalik pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole,” ütles AKI esindaja lõpetuseks.

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 15/01/2026 09:33:46