Küsitlus

Kuidas ennetad äikesekahjusid?

Kagu-Eesti väikegümnaasiumide tulevik taas tume

Haridus- ja teadusministeeriumi äsja avalikuks saanud järjekordse keskhariduse uuendamise plaani kohaselt võib kümne aasta pärast olla seitse Kagu-Eesti gümnaasiumi tabalukuga suletud. Eeskätt lööks reform ääremaid ehk Setomaad ja selle lähinaabrust.

Haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) on plaan võtta 2035. aastaks vastutus keskhariduse andmise eest enda kanda. Seetõttu ootab paljusid alla saja õpilasega gümnaasiume ees struktuurimuudatus või üldse sulgemine. Delfi vahendas, et riik plaanib sõlmida omavalitsustega halduslepingu, kuid maapiirkondades võiks HTMi teatel selle eelduseks olla vähemalt 84 gümnasisti kooli kohta. Ehk: väiksemate gümnaasiumitega riik lepingut ei sõlmiks.

Eestis on tänavuse seisuga 38 munitsipaalomandis olevat alla saja õpilasega keskkooli. Neist 38 on maakoolid, kus õpilasi praeguse seisuga alla 84.

Kagu-Eestis on praegu sellised väikegümnaasiume seitse. Tõrva gümnaasiumis õpib täna 73, Antslas 60, Vastseliinas 36, Kanepis 58, Setomaa gümnaasiumis 33, Räpinas 82 ja Otepääl 79 gümnaasiumiõpilast.

Omavalitsused jäävad gümnaasiumirahata
HTMi teatel võib õpilaste arv aja jooksul muutuda ja kõik väiksemad gümnaasiumid kindlasti sulgemisohus pole. Ka on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas varem Delfile rääkinud, et keegi tulevikus kohalikul omavalitsusel gümnaasiumi pidamist ei keela: seda peab ta aga siis tegema omavahenditest. Gümnaasiumihariduse eest vastutab tulevikus riik ja vastav raha jääb riigi kätte.

Praegu tehakse ministeeriumis koolivõrgu analüüsi, millega määratletakse, kus ja kui palju on vaja 2035. aastani gümnaasiumiharidust koos kutseharidusega pakkuda. Riik võib nii otsustada olla ise koolipidaja, kuid võimalus on ka osta halduslepingutega omavalitsustelt koolikohti. Vastav seadusemuudatus peaks valmima lähiaastatel.

Mullu suvel kirjutas LõunaLeht, et HTMi nägemuse kohaselt võiks Põlvamaal Räpina vallas ühena esimestest omavalitsustest viia kooli gümnaasiumiosa kohaliku kutsehariduskeskuse – siinkohal Räpina aianduskooli – alla. Tegu on hariduskeskuse katseprojektiga. Idee kohaselt oleksid gümnaasiumiharidus ja kutseõpe ühe mütsi all ja ligipääsetavad piirkonna põhikoolinoortele.

„Räpina osas on tõesti mõte luua nn hariduskeskus gümnaasiumi ning aianduskooli baasil. Selleks on vaja lähiajal alustada täpsemaid arutelusid Räpina valla esindajatega,” kinnitas HTMi riigivarade valitsemise valdkonna nõunik Kadi Serbak sel nädalal LõunaLehele.

Regiooni võib jääda vaid kolm gümnaasiumi
Niisiis: Räpinas on tänase seisuga küllalt head šansid keskhariduse saamise jätkumiseks nii lähitulevikus kui ka kümne aasta pärast. Aga mis saab ülejäänutest? Milline on HTMi praegune nägemus keskhariduse tulevikust eeskätt ääremaal – näiteks Vastseliina ja Värska piirkonnas?

„Nii kavandatava muudatuse korral kui ka ilma selleta sõltub gümnaasiumipidamise järgmise 10 aasta perspektiiv sellest, milliseid otsuseid teevad kohalikud noored ning kas neist otsustest lähtuvalt jagub kõigile praegustele gümnaasiumidele õppijaid,” sõnas Kadi Serbak HTMist.

Statistikaameti rahvastikuprognoos näitab tema sõnul, et 2035. aastaks langeb 15‒19-aastaste arv Põlvamaal 1329-lt 1188-le, Valgamaal 1571-lt 1287-le ja Võrumaal 1792-lt 1638-le. Kokku väheneb keskkooliealiste noorte arv Kagu-Eestis seega prognoosi kohaselt 579 võrra.

Olgu siinkohal märgitud, et ülaltoodud seitsmes väikegümnaasiumis õpib praegu kokku 421 noort.

„Lisaks mõjutab kohalike gümnaasiumide elujõulisust see, kui atraktiivsena kohalikud noored neid näevad,” märkis Serbak. „Kagu-Eestit iseloomustab märkimisväärne gümnaasiumiränne, eelkõige Tartu-suunaline. Teise maakonda rändab gümnaasiumisse õppima käesoleval õppeaastal Põlvamaalt 25%, Valgamaalt 29% ning Võrumaalt 22% noortest. Need on üsna mõtlemapanevad protsendid nii gümnaasiume pidavate omavalitsuste jaoks kui ka haridus- ja teadusministeeriumile kui Kagu-Eesti riigigümnaasiumide pidajale.”

HTMi esindaja tõdes, et arvestades prognoositavat noorte arvu vähenemist ning senist õpirännet, on tõenäoline, et igasse kooli ei pruugi 2035. aastaks jaguda ei õppijaid ega ka õpetajaid.

„Kagu-Eesti puhul on haridus- ja teadusministeeriumi huvi kindlasti see, et kõigil õppijatel oleks võimalik saada kvaliteetne keskharidus igas maakonnas, seega jätkub kindlasti riigigümnaasiumide pidamine Põlvas, Valgas ja Võrus. Teiste gümnaasiumide puhul mängivad rolli õpilaste valikud ja otsused pikemas vaates ning läbirääkimised omavalitsustega,” sõnas ministeeriumi esindaja.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/05/2025 09:07:04

Lisa kommentaar