Põlva lasketiir. Foto: LLi arhiiv

Põlvalasest siseminister andis sel nädalal parlamendis võrukesest ja valgamaalasest riigikogulasele aru, miks ehitatakse Võrru võimas siselasketiir, aga legendaarne Põlva lasketiir jääb endiselt vaeslapse ossa ehk lagunema.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200, põlvalane, pärit Võrust) vastas esmaspäeval riigikogus parlamendisaadikute Priit Sibula (Isamaa, Otepää valla kodanik, omaaegne Põlva maavanem) ja Rain Epleri (EKRE, Võru valla kodanik ja Võru linnavolikogu liige) arupärimisele lasketiirude asjus. Muu hulgas jõuti arutelu käigus tõdemusele, et kagueestlased peaks riigivalitsemisel kodukoha suhtes mitte taplema, vaid ajama ühist asja.

„Esmalt ma tahan tänada väga Põlva spordiveterani Ilmar Tagelit, kes vaatamata oma kõrgele eale, mida on rohkem kui 82 aastat, tunneb muret selle pärast, mis saab Põlva lasketiirust, on seda teinud pikka aega ja pöördunud erinevate poliitikute, nii rahvasaadikute kui ministrite poole, aga vastuseid pole saanud. Ja me Rainiga arvasime, et ega ole paremat juhust, tõenäoliselt ei saabu Eesti politsei ajaloos, kui praegune hetk, kui uus minister Igor Taro, kes tunneb väga hästi nii Võru, kust ta pärit on, kui ka Põlvamaad, kus ta täna elab, et mis seisus need asjad on,” alustas arupärimist Priit Sibul.

Sibul viitas riigikogulase Anti Allase (SDE, võrulane) mullu septembris sotsiaalmeedias tehtud postitusele, kus öeldi, et Võru saab lähiaastatel ajakohase siselasketiiru ja taktikahoone. See saab olema moodsaim politsei lasketiir Eestis, seal saab teha harjutusi liikumisega ning lasta eri suundades nii püstolist kui automaadist. Taristut hakkavad kasutama Lõuna-Eestis paiknevad politseinikud, päästjad ja abipolitseinikud.

Sibul tahtis enda sõnul koos Epleriga muu hulgas teada, mismoodi Võru lasketiir siseministeeriumi haldusalas eelarvesse tekkis, kuidas sellega läheb ja kas kaaluti ka Põlva lasketiiru korrastamist samal otstarbel ja samadel eesmärkidel. Ning kas siseministeerium plaanib Soome eeskujul uute tiirude rajamist ja kas on plaan Põlva tiiru uuendada?

Igor Taro selgitas, et politsei- ja piirivalveamet kinnitas 2022. aasta märtsis eriettevalmistuse arendamise kontseptsiooni, milles määrati muu seas vajadus rajada nelja prefektuuri taktikatreeningukeskus. Eesmärk ei ole pelgalt lasketiiru rajamine või korrastamine, vaid mitmeotstarbeliste ja politsei ülesannete treenimiseks mõeldud komplekside loomine.

„2024. aasta sügisel planeeriti laiapindse riigikaitse investeerimiskava rahastuse toel idapiiri tugevdamiseks esimese prioriteedina treeningukeskuse loomine PPA Võru kinnistule. Need investeeringud tuleb riigil teha kiirkorras ning valmisolek peab olema 2027. aasta lõpuks,” sõnas Taro.

Võru taktikahoone arenduse protsess on tema sõnul töös. Hanke väljakuulutamine on planeeritud lähiajale.

Põlva tiir poleks mahtunud ajaraami
Mis puudutab Põlva lasketiiru samal otstarbel kohendamise kaalumist, siis kordas Taro, et lisanduvad laiapindse investeeringukava vahendid tuleb riigil ära kasutada 2027. aasta lõpuks.

„Põlvas puudub paraku taristu kiire arenguvalmidus. Rahaeraldus on selge ajapiiriga, mis piirab oluliselt ettevalmistusi. Põlvas eeldaks esmalt maa omandamist, seejärel sobivat planeeringut ja muid lisanduvaid tegevusi. Vana lasketiiru renoveerimine ei vasta paraku PPA vajadustele. PPA vajab treeningukompleksi, tiiru koos taktikatreeningu alaga. Võrus on selleks vajalik krunt ja valmis detailplaneering, mis võimaldab püsida seatud ajaraamis. Täiendavalt konsulteerisime ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Palusime neil hinnata projekti ehituslikust, rahalisest ja teostatavuse vaatest. Kokkuvõtlikult leidsid nad, et on iseenesest võimalik ka Põlva kompleks rajada, aga see oleks läinud veidi kallimaks ja ei saaks kindlasti 2027. aastaks valmis,” tõdes siseminister.

Taro märkis, et ta kohtus läinud nädalal Põlva lasketiirus vallavanem Martti Rõigase ja spordikooli juhiga, lisaks oli kohal lasketiiru legendaarne perenaine Anne Vasarik.

„Arutelu käigus tuli välja, et sellisel kujul, nagu PPA seda objekti planeerib, ehk siis sellise suletud treeningukeskusena, mis on mõeldud ainult PPA kasutuseks, see objekt Põlvasse praeguse spordihoone asemele kogukonnale ei sobiks, kuna soovid on erinevad. Kogukond soovib avatud objekti, kus lapsed saaksid sporti teha, kaitseliitlased saaksid harjutada ja siis võib ka PPA oma asju teha, näiteks lasta. Aga need objektid on olemuselt täiesti erinevad, see, mida PPA planeerib Võrru, ja see, mis on Põlva kogukonna vajadused. Ja seda kinnitas ka vallavanem mulle üle ja kinnitasid teised inimesed, kes seal laskespordiga tegelevad,” kommenteeris Igor Taro.

Põlva lasketiiru uuendamise kohta ütles minister, et see pole riigile kuuluv vara, vaid kohaliku omavalitsuse oma. Põlvakana teab ta enda sõnul sealset tugevat lasketraditsiooni, ta enda lastest üks käib juba seal trennis ning nooremadki küsivad, millal nemad saavad minna.

„Nii et tajun seda päris hästi, et me peaksime kohalikul tasandil siin võimaluste piires panustama. Kui me vähegi suudame riigina panustada kohalike lasketiirude arendamisse või renoveerimisse, see oleks suurepärane. Igal juhul laiapindse riigikaitse järgnevate programmide või rahastusvoorude raames, ma arvan, et vaatame seda teemat konkreetsemalt ja kindlasti teeme ka koostööd kaitseministriga. Kaitseministeeriumil on kindlasti selles osas oma huvi seoses kaitseliidu treeninguvõimalustega,” ütles Taro ja lõpetas põhiküsimustele vastamise tänusõnadega Anne Vasarikule, kelle kohta kehtib tema sõnul tõdemus, et kui Vasarikku pole kodus, siis on ta lasketiirus.

Lisaküsimuste voorus märkis Sibul, et PPA lasketiir näib olevat omamoodi nišitoode, Põlva lasketiir paistab olevat Põlva asi ja mitte riigi asi. Eeskätt tahtis ta teada, kas Taro peab kohtade valikut õigeks. Taro vastusest jäi kõlama, et kindlasti on parem, kui näiteks Luhamaa ja Saatse piirivalvurid saavad käia Võrus treenimas, mitte ei pea selleks Tartusse sõitma.

Varro Vooglaid (EKRE) avaldas kahtlust, kas on vaja luua spetsiaalseid PPA lasketiire – selle asemel võiks igas maakonnas olla lasketiir nii PPA kui kohalike relvaomanike tarbeks. Või siis võiks kalliste lasketiirude asemel rajada pigem laskepaikasid vabasse õhku.

Igor Taro nõustus pärijaga, et üldise laskeoskuse parandamiseks tulekski otsida igasuguseid võimalusi. Laskepaikade rajamise regulatsioon tuleb ilmselt jutuks ka relvaseaduse muutmisel. Samas rõhutas ta meeldetuletuseks, et PPA-le ei rajata Võrru mitte lihtsalt lasketiiru, vaid 270-kraadise laskesektoriga taktikamaja.

Olulisim on piirikaitse
„Te ütlesite oma ühes vastuses või ettekandes, et Põlva taristul puudub arengupotentsiaal. Saate seda mõtet natuke laiendada? Mis te sellega öelda tahtsite?” noris oma lisaküsimuses Rain Epler.

„Parandan: kindlasti ma niimoodi ei öelnud, et arengupotentsiaal puudub. Ma arvan, et ma mainisin seda, et seal puudub võimalus teha kiirkorras investeeringuid. Et seal ei ole see arenguvalmidus hetkel selline, et saaks kiirelt teatud otsuseid teha. Sellepärast et seal on need omandiküsimused teistmoodi,” vastas siseminister. „Aga see, mida me näeme PPA selle arenduskontseptsiooni puhul, näitab just nimelt tugevat juhtimist, kuna tegu on piirivalve tugevdamisega sõna otseses mõttes. Siin on tehtud väga konkreetne otsus ja see otsus on tehtud mitte suurte keskuste kasuks, kus on väga palju inimesi, vaid on tehtud just nimelt mõeldes Kagu-Eestile, mõeldes meie kõige olulisemale prioriteedile, milleks on piirikaitse. On suudetud tegelikkuses eristada olulist ebaolulisest.”

„Kui me tahame, et piiril politseinik oskaks erivarustust kasutada, siis tuleb seda treenida. Ja seda tuleb treenida seal lähedal. Meie eesmärk on see, et politseinik ja piirivalvur suudaks vajadusel ka sellistele olulistele hübriidohtudele ja sellisele märkimisväärsele tulejõule ja tegevusele vastu seista. Veel enne sõjalise konflikti puhkemist,” lõpetas Taro vastuse.

Kagunuka mehed tehku koostööd
Läbirääkimistel tõdes Priit Sibul alustuseks, et paraku pole tal Ilmar Tagelile ja Anne Vasarikule selle arutelu põhjal midagi lootusrikast öelda – Põlval tuleb ilmselt endal mõelda, kuidas Põlva tiiruga saab. Sibul avaldas muu hulgas lootust, et Võru lasketiiru saab tulevikus laialdasemalt kasutada ja et minister lisaks relvaseaduse muutmisele ka lasketiirude ja laskepaikade osas edenemist toob.

„Ma vaatasin, et sotsiaalmeedias oli üsna elav arutelu. Üks Põlva endine linnapea ütles midagi sellist, et mis te kaklete, Lõuna-Eesti mehed. Koostööd tuleb teha! Täiesti nõus, kirjutan alla sada protsenti. Lihtsalt, jällegi peab siin vaatama otsa sellele, et milles see koostöö võiks väljenduda,” alustas oma mõtteavaldust Rain Epler.

„Minu arust võiks see koostöö käia niimoodi. See kagunukk on Tallinnast kaugel ja selles osas meil ei Anti ega Priiduga mingit vaidlust ei ole, et eks teda kiputakse ära unustama. Aga siis me ise võiks selles osas koostööd teha, et kui Põlva on see laskmise kants olnud, siis võiks näiteks lasketiiru asja seal arendada. Politseinikel on Võrust Põlvasse sama palju maad kui Põlvast Võrru. Ja kui siin räägiti Piusa kordonist ja kõigest muust, ka seal ei ole need distantsid väga erinevad,” lisas Epler.

„Tegelikult võiks seda koostöö asja sedapidi vaadata, et lepime omavahel üheskoos kokku, mitte ei lähtu sellest, et kelle tuttav või sõber positsioonil on, ja siis unustame valgakad ja põlvakad piltlikult öeldes Võrus või ka vastupidi. Tont teab, mis nüüd saama hakkab. Nüüd on ju Leis ja Taro Põlvast ministrid. Võibolla, Anti, ühel päeval loeme uudiseid, kuidas kõik head asjad tehakse Põlvasse hoopis, kui see koostöömudel selliseks viia. Minu arust see ei ole õige. Tegelikult peaks kagunukas omavahel läbi arutama, mõistlikke otsuseid tegema,” teatas ta.

Rain Epler avaldas arvamust, et siinkohal oleks saanud „lasta kaks kärbest ühe kuuliga, tehes Põlvas korda võimalused laskmise treenimiseks, vabatahtlikuks harjutamiseks, ja samas andes PPA-le võimaluse oma harjutustingimusi parandada”.

„Mina kutsuks üles edaspidi koostööle, vaatama sellise veidi avarama pilguga ja vaatama Kagu-Eestit kui ühtset kantsi, mitte proovima üksteiselt tekki sikutada. Sest kui asi selle peale läheb, siis küll need Tallinna mehed välja mõtlevad, kuidas selle sikutamise käigus ise sealt nurgast kinni hakata ja see kõik sootuks Kagu-Eestist ära tirida,” lõpetas Epler oma sõnavõtu.

„Mis puutub Põlvasse, siis ma olen absoluutselt sellel veendumusel, et koostöökoht on selles, et meie, Kagu-Eesti esindajad, suudame veenda nii siseministeeriumi kui ka teisi kolleege siin saalis, et anda ka kohalikule omavalitsusele tuge, kui ta selle projekti eest võtab ja soovib lasketiiru korda teha. Mina näen sellel igal juhul täielikku vajadust, nii et seal on meil koostööks kohta küll. Aga ma arvan, et vajalik objekt ja töötame selle nimel, et asi saaks tehtud,” ütles Anti Allas oma sõnavõtus.

„Põlva lasketiiru küsimus laheneb siis, kui omanik ehk omavalitsus tõstab selle oma prioriteetide sekka. Hetkel ehitatakse Põlvasse suurt vallamaja suurusjärgus umbes nelja miljoni euro eest, millega oleks olnud võimalik Põlva spordihoone ja lasketiir ammu korda teha,” ütles minister Taro oma lõppsõnas. „Aga see on kõik minevik. Kui me vaatame tulevikku, siis ma mõtlen kindlasti igal juhul kaasa, kuidas lasketiiru kordategemine teoks saaks, ja teen omalt poolt kõik, mis selles ametis võimalik. Kindlasti ei ole Võru ja Põlva vastandamine asjakohane, sellepärast et tegu on eriotstarbeliste, väga erinevate objektidega. Ja hoolimata kogu meie varasemast ajaloost seal Põlva omavalitsuse tasandil olen ma pärast kohtumist valla esindajatega optimistlik.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/05/2025 09:02:32