Varajastele aednikele on abiks köetav kasvuhoone. Foto: LLi arhiiv

Põllukultuuride kasvatajate sõnul lubasid tänavused ülisoojad märtsiilmad küll külmakindla kartuli ja mõnede juurikate seemned mulda panna, kuid järsku tulnud ja kestev külmalaine paneb varajase kartuli kasvatajatel südame ärevusest põksuma. Aprilliöödele harjumatud krõbedad miinused teevad liiga sõstrapõõsastele ja noortele õunapuudele. Agronoomiharidusega küsitletute jutust on hobiaednikel mõndagi kõrva taha panna.

Räpina aianduskooli õppeaia juht Tea Juhani tunnistas, et tema nii suurt temperatuuride kõikumist, kus märtsi teisest poolest ulatus soojanäit pea 20 kraadini ja aprilli alguses tulid seitsme külmakraadiga ööd, viimase paarikümne aasta jooksul ei mäleta. „On küll olnud külmi öid, kuid järjest vaid paar ööd,” lisas ta.

Juhani ütles, et alanud nädalal on sõstardel juba pungad puhkenud, mida paraku on raske külma eest kaitsta. „Väga kuivades kohtades on abi kastmisest ja kui kuhugi sadas lund, on sellestki abi. Kasta tasub ka õunapuid.” Lõkkesuitsust on abi vaid lühikest aeg, pikemal külmaperioodil jahtub õhk maha.

Juhani sõnul on esimesed külmad noorte õunapuude tüved lõhki löönud. Lõhesid saab ravida haavamäärdega, mida poodides müüakse. Need viinamarjaistikud, millel veel pungad ei ole puhkenud, võivad külmast pääseda. Kasvuhoone kaitseb seal kasvatatavaid viinamarjaistikuid külma eest, kuid kui viinamarjadel on kasvuhoones võrsed juba väljas, siis võib külm neile liiga teha.

Dekoratiivpõõsaste vastupidavuse kohta lausus õppeaia juht, et lõunapoolsetest maadest pärit liikidele ei pruugi praegused külmad sobida. Kus soojal ajal vastu päikest ronitaimed lehte läksid, seal võivad need külmaga kahjustada saada. „Sibullilled, nagu nartsissid ja tulbid, elavad selle külma vast üle,” sõnas Juhani, kes on lõpetanud aastaid tagasi sama kooli aiandusagronoomina.

Soojale järgnev külm on taimedele kahjulik
Agronoomiharidusega Mariina Kõller on Ala-Kõlli põlistalu perenaine Urvastest. Ta on kartulit ja köögivilja kasvatanud üle 45 aasta.

Kõller sõnas, et möödunud talv oli põllukultuuride kasvatajatele nigel, kuna külma ei olnud. „Külm on maale hea, sest hävitab haigused. Tänavu nappis ka lund, aga lumi annab sulades maale niiskuse. Pikk ja kuiv kevad kuivatas vähesegi niiskuse maast ning külviperioodi alguseks võib maa olla kuiv, mis mõjutab külvide tärkamist.” Ta lisas, et kui pikale soojale järgneb pikem külmaperiood, ei ole see kasulik ühelegi taimele.

Kõlleri sõnul on põllukultuuride kasvatajale kõige parem külm ja lumerohke talv, millele järgneb kiire ja soe kevad.

Tema kodutalu ümbruse maad on savised. Savine pinnas soojeneb aeglasemalt kui liivane ja musta mullaga maa. „Kohati tõmbub savi juba punakaks, mis tähendab, et niiskuse säilimise nimel tuleks libistajaga üle sõita. Kasvatame nüüd kartulit ja köögivilja vaid enda perele väikesel ja vähem savisel lapil,” kõneles ta.

Ala-Kõlli perenaine on tänavu juba kile alla külvanud meetri jagu varajast porgandiseemet „Amsterdam” ja teise meetri spinatiseemet „Matador”. Osa tomati- ja paprikataimi on pikeeritud. „Detsembris panin kasvuhoonesse pesasibulad „Peipsi”, millelt oleme siiani võtnud pealseid, petersellilehti oleme samuti kasvuhoonest aasta ringi saanud,” rääkis ta ja lisas, et salat ja till külvavad end kasvuhoones ise.

Varajane kartul „Lea” on idanema pandud. Neist kuus mugulat läheb peagi mulda kasvuhoones. Varajast saaki loodab pere saada enne jaani. Perenaine on aastate jooksul katsetanud pea poolesaja kartulisordiga, otsides savimaale sobivamat. Kui mullu oli põllulapil kümme sorti, siis tänavu koos varajase kartuliga vaid neli. Hilisematest on „Laura”, „Jõgeva kollane” ja „Teele”. Talvekartul läheb Ala-Kõllil mulda alles mai lõpus.

Perenaine peab 2007. aastast aianduspäevikut, kuhu märgib iga sordi nime, mahapanemise ja tärkamise aja ning saagikuse.

Oa, herne, kurgi ja kõrvitsaga on veel aega. „Olen aastate jooksul täheldanud, et mida hiljem midagi maha panen, seda kiiremini need tärkavad ja ka harimist on vähem. Tänapäevased sordid on ka lühema kasvuajaga kui ammused,” rääkis pikaaegne kasvataja, kes soovitab kõigil maaomanikel midagi kasvatada, kuna see on hea nii vaimule kui ka füüsisele.

Mikitamäel varajane kartul juba maas
30 aastat müügiks kartulit, peeti, porgandit ja kapsast kasvatanud Piret Kase Mikitamäelt ütles, et korraliku talve puudumisel tundub kevadki varajane. „Soojad ilmad meelitasid põllumehed põllule, kuid nad kõik teavad, et kui talvel lund ei ole, siis on põuased olud kiired tulema. Sellepärast kasutatakse ära sobivad niiskusolud ja hakatakse maad harima kohe, kui põllule pääseb. Võrreldes varasemate aastatega on tänavune kevad üks varaseimaid,” kõneles ta ja lisas, et varajasel põllule minekul on hea seegi, et töid saab pikemale perioodile jaotada.

Ta märkis, et pere varasema kogemuse järgi peab varajase kartuli mahapanekuks esimese võimaluse alati ära kasutama. „Seemnekartuli panime juba veebruari lõpul soojasse idusid kasvatama. Mahapanekuks oligi tänavu esimene võimalus viimane märtsipäev ja peale seda olid veel mõned soojad päevad. Panime maha veidi üle hektari varajast kartulit „Solist”, sest see sort kannatab meie varasemate kogemuste kohaselt külma, ning katsime pinna looriga,” rääkis Kase. Ta tunnistas, et süda ikkagi valutab, sest ei ole teada, millist mõju käesoleva nädala külmakraadid kartulile avaldavad.

Järgnevalt lähevad mulda ülejäänud varajase kartuli sordid: veel veidi „Solisti”, „Paroli”, „Mia” ja „Lea”. Maikuus lähevad mulda hilised sordid „Laura”, „Gala”, „Afra”, „Birgit” ja „Soraya”. Kartulisordid käituvad ilmaolude, veerežiimi ja mullastiku tingimustes erinevalt. Näiteks „Albertine” sort on maitselt hea, kuid mugulad kasvasid lõhki. Kase sõnul on varajase kartuli kasvuaeg reeglina 60 päeva.

Porgandi- ja peediseeme samuti mullas

Kuna porgand on külmale vastupidav, on perel ka porgandiseeme külvatud. „Porgand on samuti kattelooriga kaetud paraja niiskuse ja ühtlasema temperatuuri hoidmiseks. Loori all tärkab porgand kiiremini ja saame varem saaki,” selgitas Kase.

Tänavu külvas ta taas värviliste porgandite seemneid, kolme erinevat. Esimesed on pealt lillad, kuid südamik on neil oranž, teised on üleni kollased, kolmandad üleni lillad porgandid. „Lillast porgandist saadav mahl on tumelilla ja maitsev. Supi sisse lilla porgand ei sobi, värvib supi halliks, kuid ahjuköögiviljadeks ja toorelt krõmpsutada on nad väga maitsvad,” täpsustas ta.

Varajase punapeedi seeme on samuti mullas, lisaks tavapärasele punasele on maas ka pisut kollase peedi seemet. Kasvataja meenutas aega mulluse külmaperioodi eel, kui peeditaimed olid juba päris suured: „Kogusin julgust, et pärast külma vaatama minna, õnneks olid peeditaimed kõik alles ja sain kogemuse, et peeditaimed katteloori all ei karda enam kui viiekraadist külma.”

Tänavu külvab ta hilisema peedisordi mai alguses ja sinna ei pane enam katteloori.

Katsetab põnevaid köögivilju
Kuna Piret Kase on Räpina aianduskooli aiandusagronoomi haridusega, on loomulik, et ta on kasvatanud ja kasvatab selliseidki sorte, mida iga tavakasvataja peenardelt naljalt ei leia. „Aednikul on huvitav katsetada ja kui see töö paneb silma särama, on töö kerge, mõnus ja teraapiline. Mõtled tööd tehes oma mõtteid ning töö tulemus on peagi silmaga näha,” kõneles aednik.

„Tänavu proovin fenkolit kasvatada. Taimed on kasvumajas juba tärganud ja kui ilmad soojenevad, istutan aiamaale,” rääkis ta ja lisas, et on kasvatanud bataati, pepiinot ja söödavat jakoonijuurt.

Redised kasvavad juba jõudsalt, samuti seemnetest külvatud roheline sibul. Salatid, spinat ja basiilik kasvavad kasvumajas. Kase märkis, et kurgi-, tomati- ja paprikataimed on veel toas ja ootavad ilma soojenemist, siis saab nad istutada lõplikku kasvukohta ehk kasvuhoonesse.

Kasvuhoones kasvab praegu lisaks lehtköögiviljadele 25 000 kapsataime, nii varajase, hapendus- kui ka säilituskapsa sordi taimed.

Kevade edenedes külvab ta kõikvõimaliku söödava kraami seemned avamaale, enamik saagist läheb oma pere tarbeks ja headele sõpradele jagamiseks. Perenaisel on põhimõte, et enda pere vajadusest ülejäävat köögivilja ei müü, vaid annab aitähi eest või vahetab võimalusel maakanade munade vastu.

Kase tunnistas, et aianduskoolist sai ta kaasa köögiviljakasvatuse põhitõed, mis on ajast aega ju samad, kuid aastatega on arenenud põllutööriistad ja köögiviljade sordid. Piretil koos abikaasa Aimariga on põllumaad 22 hektarit, sellest poolteist hektarit on köögivilja, ülejäänud kartuli all. Poeg Tõnis kasvatab viiel hektaril kartulit.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/04/2025 09:52:45