Hinnatundlikke ostjaid kurvastab, et pea üle nädala on ühe või teise toiduaine ees sedelil varasemast kõrgem hind. Kampaaniahindu jälgivad nii eakad kui pereemad, sest tagasihoidliku sissetulekuga elanikele on iga euro tähtis.

Võrulanna Tiina (nimi muudetud – toim) on üks neist pensionipõlve pidajatest, kes eelistab toitu osta kodukoha lähedal asuvatest poodidest. „Loomulikult jälgin kampaaniahindu. Praegu saan neli kohukest poole odavamalt ehk euro eest,” tõi ta näite Maxima poe piimatoodete vitriini ees eelmisel reedel.

Kuna naine elab Vilja tänava kandis, käib ta peamiselt Maximas ja Selveris, kord-paar astub kuu jooksul luteri kiriku lähedal asuvasse Jaagumäe toidupoodi, et osta värsket sealiha ja Rõngu pagaritooteid. „Rõngu rullbiskviit ja kohupiimakorp on nii maitsvad, nagu aastaid tagasi vanematekoduski küpsetati, lisaaineteta. Paraku ei saa neid igal nädalal õhukese rahakoti tõttu lubada,” rääkis Tiina.

Kuna Selver pakub kolmapäeviti eakatele soodustust, kasutab ta seda juba läinud aastast, kui kampaania algas. „Näiteks kohviubade kiloselt pakilt võidan üle euro,” ütles ta ja lisas, et kuus võidab ta vanuserühma soodustusega viis-kuus eurot ehk lihakilo hinna.

Naine ei käi kahe lähestikku asuva poe vahet hindu võrdlemas, kuid puuvilju ostab ta Maximast. „Saan kasvõi iga päev poes hindu jälgida, maaelanikel selline võimalus puudub. Sugulased sõidavad mitmel põhjusel korra nädalas linna ja ostavad nädalavaru toiduaineid kaasa,” kõneles ta.

Tiina ütles, et kui pension küüniks neljakohalise arvuni, ei vaataks ta iga kaupa ostes hinda, vaid ostaks seda, mida soovib. „Toiduainete pidev hinnatõus on kahandanud paljude pensionäride ja väikese sissetuleku saajate väärikust,” tõdes ta.

Kampaaniahindu jälgib enamus
Merike Konsap on Zerna ökotalu perenaine Räpina vallast Võukülast. Viieliikmelises peres kasvab kolm last.

„Meil on keldris oma kasvatatud kartul ja porgand, köögis sibulad, sooja edenenedes saame kasvuhoonest tomateid ja kurke, marjapõõsaid ja õunapuid on samuti aias, nii et moos ka omast käest. Kõik need saadused on toidulauale toeks,” rääkis perenaine, kes samuti jälgib toitu ostes soodustusi.

Mõistagi soovivad kasvavad lapsed kommi või šokolaadi. Šokolaaditahvlite hinnad on pereema sõnul juba peaaegu taevas, kommipakkide omad samuti. Räpinas ja selle ümbruses alles jäänud poodide toiduvalik on võrreldes Võru ja Tartu poodidega kesine.

Räpinas on vaid kaks suuremat poodi: „Coopi pood on kallis ja kohalikul Maximal on üks X, mis tähendab, et seal on väiksem kauba valik kui näiteks sama keti poes Võrus.”

Konsapi pere teeb suuremad toiduostud kas enam kui 30 kilomeetri kaugusel Võrus või poolesaja kilomeetri kaugusel Tartus. Sõltuvalt sellest, kumba linna muulgi põhjusel asja on, sest autokütuski ei ole odav.

Võrus on pere lemmikpood Jaagumäe keti nn kaelkirjaku pood. „Ostan sealt pere toidulauale liha, singi ja vorsti ning hinnad ei ole senini nii-öelda tapnud,” sõnas Konsap ja lisas, et toiduaineid, mida saab sügavkülmas säilitada nagu liha, ostab ta korraga rohkem.

Perenaise sõnul ei ole olukord juba praegu maaelanikele kerge, sest maamaks tõusis ja maa rendihind samuti. „Kui suvel lisatakse käibemaksule veel kaks protsenti, ei tee see kellegi rahakotile head,” märkis ta.

Vaatamata sellele pere lõunanaabrite juurde ostureise tegema ei hakka, sest see tuleb kauguse tõttu kulukam. Zerna ökotalu perenaine näeks meeleldi, et Räpinasse tuleks kolmaski suurem toidupood, siis oleks elanikel laiem valikuvõimalus.

Lätimaa lähedal Kallaste külas Mõniste kandis asuva Alaveski talu perenaine Ele Kõiv tunnistas, et käib lõunanaabrite poodides harva, sest sealgi on toiduainete hinnad tõusnud. Tõsi, käibemaks on Lätis endiselt 21%.

„Ostan toiduained enamasti Mõnistes asuvast Antsla Coopi poest ja kui Võrru on asja, siis Maksimarketist, sest Coopi sooduskaart kehtib nende keti poodides üle Eesti,” rääkis Kõiv. Toiduainete järkjärguline hinnatõus on teda tublisti ehmatanud: „Kui mul oleks kuu sissetulek 2000 euro ringis, ei vaataks hindasid, aga seda kahjuks ei ole.”

Kõiv tunnistas, et eksootiliste puuviljade letist kõnnib ta viimasel ajal mööda, vaid mandariine on jõuludeks ostnud. „Jogurtit ostan harva, šokolaadi peale hammas enam ei hakka, kohvi hinnad on samuti lappama läinud. Viimasel ajal on ka broileri rinnafilee hind kerkinud,” tõi ta näiteid kaupadest, mille hinnatõus on ehmatanud.

Alaveski perenaine märkis, et on puhas vedamine, kui maaelanik satub vajaliku toidukauba kampaania ajaks poodi, sest ühe võit teise kauba soodushinna pärast ei tasu linnasõit, eelkõige kümnete kilomeetrite kauguselt, küll ära. Võrru on Kallaste külast üle 35 kilomeetri.

Talle on viimase aja toiduainete hinnatõusudest jäänud mulje, et kiusatakse vaesemaid. „Püüan hinnatõusudele mitte mõelda, siis ärritun vähem,” lisas ta.

Kalkuleerib enne ostmist
Tiia Kivesti peab pensionipõlve Setomaa vallas Müürsepa talus. Ta käib kaks korda nädalas kuue kilomeetri kaugusel toidupoes Räpinas. Naine rehkendab alati enne poodi minekut, kui palju võib kulutada, sest üksi elav pensionär peab kõik kulud ise kandma ja pension ei ole teab kui suur: auto kütus ja remont ning majas ette tulevad tööd nõuavad oma osa rahast.

Alanud kuust tõsteti pisut pensioni. Kivesti sõnas, et 30–40 eurost, mis madalama pensioni saajatel lisandub, küll mingit abi ei ole. Toiduainete hinnatõus sööb selle ära.

„Mul on kaks last ja kuus lapselast ning viimaste sünnipäevi pean alati meeles,” sõnas ta. „Et saaks lastelastele rõõmu valmistada ja hinnatõusuga toime tulla, kuivatangi marju müügiks. Korjan, kuivatan, pakin ja müün, tütar hoolitseb raamatupidamise eest,” selgitas Kivesti ja lisas, et marjapõõsaid aias jagub. Marjad on endal sügavkülmas ja moosid keldris.

Peenramaad on talul samuti ning poeg aitab maaharimisel. Peenramaal kasvatab ta juurvilja ja veidi kartulit. Kui uue saagini kõike ei jagu, siis ostab ta Piret Kase käest Mikitamäelt ühte-teist juurde.

Poest ostab Müürsepa perenaine leiva ja muu vajaliku juurde alati kodujuustu. Kohukesi ja kommi siis, kui viimased on soodushinnaga. Kui tal Tartusse asja on, astub alati läbi keskturult, sest seal on kaubavalik teistsugune ja enamasti odavam kui Räpina poodides.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/04/2025 08:28:13