Läinud nädalal tõi ERRi „Pealtnägija” välja, et teiste seas on Tartus Lubja tänaval vajuva (ilma, et keegi selle eest vastutaks) uuepoolse kortermaja üks ohvreid Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden. Preeden maksab veel aastakümneid äsja elamiskõlbmatuks tunnistatud korteri eest kallist laenu ning sõidab pea iga päev umbes 150 kilomeetrit Tartu ja Räpina lähistel asuva maakodu vahet.

„Mis tunne on elada ligi 40 sentimeetrit viltu vajunud majas ja kas see on üldse ohutu? „Pealtnägijas” tulevad esimest korda kaamera ette Tartus Lubja tänaval viltu vajunud maja korteriomanikud. Viis leibkonda, kes panid mängu säästud ja soetasid nooblisse arendusse kodu, on ahastuses, sest mitte ainult ei taha keegi mitte midagi hüvitada, vaid nad peavad kasutuskõlbmatu korteri laene veel aastakümneid edasi maksma. Kuidas see kõik sai juhtuda, mis on vajumise põhjused ja kes vastutab?”

Sellist viidet jagas läinud nädalal sotsiaalmeedias Ulla Preeden (44) ‒ omaaegne Põlva maavanem, praegu Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor, Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, abikaasa ja koolieas poja ema, harrastuskunstnik ja hobikorvpallur, olude sunnil täiskohaga Räpina linnaga piirneva Ristipalo küla elanik.

„Oli linnakodu ja enam ei ole. On kohustused ja tühi tunne. Pole minule omane pead norgu lasta, aga kurvaks on teinud nende aastate jooksul ikka kordi rohkem kui küll. See on väga isiklik lugu ning seetõttu pole olnud tahtmist sellest varasemalt väga rääkida, aga nüüd see saab avalikuks ja loodan, et sellest on kasu,” selgitas Preeden. „On kasu tulevastele koduostjatele, et uurida enam, kuidas ja mida on tehtud või tehakse. Aga veelgi enam sõnum nende kodude ehitajatele – hoolimises ning avatud suhtlemises peitub jõud. Ka siis, kui olukorrad on keerulised. Toon paralleeli oma kõnedest, mida tervishoiu kõrgkoolis avaaktustel ja lõpukõnedes tihti ütlen, et teie käes võivad ühel hetkel päriselt olla inimeste elud. Nii on iga ametiga. Kui on häid mõtteid, mis päriselt Lubja 2a elanikke aitavad, siis need on väga oodatud. Muus osas on pilk selge ja teadmine, et hakkama tuleb elus saada kõigega – ka väga selge.”

„See juhtum on suureks, paraku ka valusaks õppetunniks. Ka kohaliku omavalitsuse jaoks, kes peab tõsiselt parandama oma ehitusjärelevalvet ja ehitusprojektide sisulist läbivaatamist, et sarnaseid juhtumeid tulevikus välistada ja arendajate vastutust tõsta,” tõdes selle postituse kommentaariumis Indrek Käo, volikogu liige ja jalgpallivedur Põlvast.

Nägus maja vajus viltu
„2015. aastal said Tartus Lubja 2a ja 2b valmis kaks nägusat viie korteriga korterelamut. Kaheksa aastat hiljem ehk siis 2022. a detsembris hakkasid Lubja 2a kortermaja elanikud kuulma maja konstruktsioonidest raskeid raksatusi ning õige pea saadi aru, et maja on ühele poole viltu vajunud. Elanikud võtsid ehitusfirmaga ühendust ning see tellis mõõdistuse, mis näitas, et üks maja pool on 15 cm allapoole vajunud. Majaelanikud nõudsid ehitajalt maja vajumise peatamist ja endise olukorra taastamist, kuid ehitaja enda süüd ei tunnistanud. Maja aga vajus muudkui ühtlases tempos edasi. Ülejärgmine mõõdistus näitas, et maja kalle on juba 28 cm. Elanike jaoks tähendas see tuntavalt kaldus põrandaid, kus dušinurgas vesi voolas trapile vastupidises suunas, praeahju ust avades liikus ahjuplaat iseenesest ahjust välja ja isegi pannile õli valades kogunes see panni ühte serva. Korterites on viltused põrandad, laed, seinad, aknad. Välisustest välja saamiseks on ukselehti korduvalt lühemaks lõigatud ning betoontreppe madalamaks piigatud. Maja raksub ja inimesed on hirmul. Tänaseks on selge, et elamu tuleb lammutada. Inimesed kaotavad oma kodud, kuid kodulaenud jäävad alles!”

Nii kirjeldati muredekoormat sotsiaalmeediagrupis Märgatud Tartus.

2024. aasta algul esitasid elanikud ehitaja vastu hagi kohtusse. Alles novembris toimus kohtu eelistung. Ehitaja endal selles jamas süüd ei näe ja arvab põhjuse olevat naaberkrundile Ujula 84b püstitatud eramu tööde käigus krundi täitmisel pinnasega.

Telesaade: maja vajub nagu Pisa torn
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on otsustanud, et Tartus Emajõe kaldal asuv moodne Lubja 2a kortermaja on elamiskõlbmatu, sest hoone vajub. Viis leibkonda on aga ahastuses, sest praegu ei hüvita keegi kodu kaotust. Üks neist on Ulla Preedeni pere.

„32-aastane Grete Mark, 44-aastane Ulla Preeden ja 51-aastane Virge Hansen on naabrid ja saatusekaaslased Tartus Lubja tänava kortermajas, mis asub küll idüllilises asukohas, kuid on muutnud omamoodi lõksuks, sest vajub nagu Pisa torn. Loo teeb eriti nutuseks, et arenduse taga olev ehitusfirma ei võta vastutust ega nõustunud isegi „Pealtnägija” kaamera ees selgitusi andma,” kirjeldati saates.

Keskendume Preedeni korteri loole. 2016. aastast tervishoiu kõrgkooli juhtinud Ulla Preedeni pere soetas majja korteri 2020. aastal ja kolis kohe oma ligi 90-ruutmeetrisele pinnale sisse. 2022. aasta detsembris hakkasid majaelanikud märkama anomaaliaid.

„Mina ise ei pannud kohe tähele, abikaasa kasutas seda vannituba ja ühel hetkel märkas, et vesi ei voola enam ära. Algul ei läinud ära, siis hakkas magamistuppa voolama. Ja lõpuks tuli neid asju ilmsiks järjest ja järjest,” rääkis Preeden.

Mõõdistamised näitasid maja viltu vajumist.

„Mis võib-olla on kõige raskem, ei olegi see füüsiline tunnetus või nägemine, aga vaimne pool, et sa saad aru, et midagi head siin ees ootamas ei ole – maksad oma laenu, maksad muid kulusid ja tegelikkuses sul kodu ikkagi tõenäoliselt ükspäev niikuinii ei ole,” rääkis Preeden.

Pärast mitmeid uuringuid ja ekspertiise jõudsid elanikud järeldusele, et probleem on vundamendivaiades. Kui eelprojekti järgi pidi ehitaja kasutama terasest puurvaiu, siis ehitaja tellimusel tehti vaiade plaan ümber ja kasutati peenemaid injektsioonvaiasid.

„Ma ütleksin, hästi, lihtsalt need ei sobi, need ei olnud piisavad kandmaks seda raskust. Ja pärast võib-olla need asjad, mis välja tulid, kas siis üldse oleks pidanud sellised vaiad olema esialgse projektiga võrdluses ja kas me peame tegema kõike kõige soodsamalt, arvestades seda, kui ebastabiilse pinnasega geoloogiliselt siin tegemist on,” kommenteeris Preeden, kes ise on hariduselt geoloog.

Ehitusfirma Mapri esindaja Tarmo Roos eitab, et firma oleks midagi valesti teinud, ning kinnitab, et ehitati projekti järgi. Ettevõtte tellitud ekspertiisi kohaselt on kurja juur hoopis kõrvalkinnistul renoveeritud maja, mille ehitusel tõsteti maapinda lubatust rohkem.

Vaidlemise ajal kasvas vajuva maja kalle ligi 40-sentimeetriseks. Käis pidev uste saagimine ja majaelanikud pidid tõdema, et uute vaiade paigaldamine tähendaks esimese korruse lammutamist.

Ulla Preeden nentis, et tõenäoliselt tuleks maja üleni ära lammutada ja uuesti üles ehitada. See oleks üüratu väljaminek.

2023. aasta jooksul kolis mitu elanikku majast välja ja näiteks Preeden käib iga päev Räpina maakodust Tartusse tööle. Aga korterikulud jooksevad edasi. Laenukulu ja kommunaalmaksed on tema perel 1200‒1300 eurot kuus, sellele lisanduvad igapäevased transpordikulud. Laenu tuleb elamiskõlbmatu korteri eest maksta veel mitukümmend aastat.

Rektor: sarnast kohustust kolida ei sooviks ma kellelegi
Kõigil telesaadet näinutel – peale nende, kes paremal elujärjel olijate üle kahjurõõmu tunnevad – jäi suhu mõru maik. Ostad kena korteri ning ühel hetkel seda enam sisuliselt pole, aga maksta tuleb aastakümneid, hullemini kui surnud hobust.

Et aga kõik ei oleks ainult kurb ja sünge, palus LõunaLeht räpinlasest korteriomanikult vastust küsimusele: kas selle loo puhul võiks ehk olla ka midagi head? Teadupärast alustas Preedeni poeg sügisel kooliteed Räpina ühisgümnaasiumis. Nii laps kui vanemad saavad rohkem olla ja elada maal? Ehk kasvõi aiamaa pidamisegagi on lihtsam?

„Mis on hea selle loo valguses, saab tegelikult selgeks ajaga. Kuid tõsi on, et laps on hästi kohanenud Räpinas ning Räpina ühisgümnaasiumis meeldib talle ka käia. Minule on Räpina samuti alati südamelähedane olnud, kuid sarnast valikut või kohustust kolida ei sooviks ma siiski mitte kellelegi,” vastas Ulla Preeden. „Positiivsetel põhjustel maale kolimine ja maal elamine oleks minu TOP-is nii või teisiti olnud.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/03/2025 08:59:27