Endine Põlva maavalitsuse maja, kus tegutses ka tänaseks suletud sotsiaalkindlustusamet. Riigimajaks erinevatel põhjustel ei sobivat. Foto: LLi arhiiv

Põlva vallavolikogu esitas äsja valitsusele ning regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, milles tehti ettepanek (ammu räägitud) riigimaja ehitamiseks Põlvasse ja tõsteti ka esile, et kohaliku lasketiiru rekonstrueerimine riigi rahaga võiks olla kasulik sisejulgeoleku ja kaitsejõudude seisukohalt. „Kahjuks on raha eraldamisel eelistatud kergliiklusteid turvalisusele,” märgiti Põlvale ammu murekohaks oleva lasketiirumaja kohta.

„Põlva vallavolikogu avaldab muret seoses hiljutiste otsustega sulgeda mitmed riigiasutused Põlva vallas. Riigiasutuste sulgemine ja ümberkorraldamine võib teatud olukordades olla küll vajalik, kuid vallavolikogu juhib tähelepanu asjaoludele, kuidas need otsustused meie kogukonda mõjutavad,” pöördus esimees Georg Pelisaar vallavolikogu nimel sel kuul valitsuse ja ministri poole.

Seitsmest murekohast esimesena toodi pöördumises välja teenuste kättesaadavus.

„Riigiasutuste kohalike esinduste sulgemine (sotsiaalkindlustusamet, Põlva kohtumaja, maksu- ja tolliameti Põlva büroo) vähendab oluliselt kohalike elanike juurdepääsu riigi poolt pakutavatele teenustele. Eakad ja vähem kindlustatud isikud sõltuvad teenuste kohapealsest kättesaadavusest väga suures ulatuses,” tõdeti murekirjas.

Veel nimetati mõju kohalikule majandusele ja ka sotsiaalset mõju. Riigiasutuste sulgemine toob volikogu teatel kaasa kohalike töökohtade kadumise ja suurendab majanduslikku ebastabiilsust piirkonnas. See omakorda mõjutab kohalikke ettevõtteid ja regionaalset arengut laiemalt. Ka viib asutuste sulgemine volikogu teatel kogukonna lahknemiseni ja sotsiaalsete probleemide süvenemiseni. Negatiivne mõju puudutab lisaks Põlvale ka Räpina ja Kanepi valla elanikke.

Rääkides piirkondlikust ebavõrdsusest ja jätkusuutlikkusest, tõstis Pelisaar esile, et riigiasutuste sulgemise järel koonduvad teenused suurematesse linnadesse ning väiksemad kogukonnad jäävad seetõttu vajalike teenusteta. See muudab piirkonna vähem atraktiivseks, eriti neile, kes vajavad teatud teenuseid vahetu suhtluse võimalusega.

Siinkohal tõi volikogu esimees konkreetse näite. Mõned aastad tagasi seati eesmärgiks viia pealinnast välja vähemalt tuhat riigitöökohta ja igasse maakonnakeskusse luua vähemalt üks riigiasutus või -ettevõte. Väljaspool Tallinna loodigi Põlva esindaja sõnul üle 1000 töökoha, aga neist Kagu-Eestisse vaid 38 ja Põlvasse üksnes 10.

„Kui lisada maavalitsuste kaotamine ja viimaste aastate koondamised erinevates riigiasutustes, siis on ainuüksi riik jätnud Põlvamaal töötuks üle kahesaja inimese,” nentis Georg Pelisaar.

Lisaks märkis ta, et riigiasutuste sulgemine suurendab kohalike omavalitsuste koormust: nimelt pöörduvad kodanikud riigi pädevusse kuuluvate probleemidega linna- ja vallavalitsuste poole. Ka langeb teenuste veebipõhiseks viimisel kvaliteet või jäävad inimesed üldse vajamineva abita. Eriti just eakad pole alati digipädevad ja paljudes külades puudub siiani internet.

Eraldi alateema pühendas Põlva volikogu oma pöördumises julgeolekule. Pelisaar märkis, et riigiasutuste sulgemine avaldab suurt negatiivset mõju kohaliku kogukonna turvalisusele ja üldisele stabiilsusele. Võivat tekkida olukord, kus sündmustele ei ole võimalik piisavalt kiirelt reageerida või reageerimisaeg on oluliselt pikem.

„Põlva vald asub riigipiiri (Vene Föderatsiooni kontrolljoone) lähedal ja on seega eriti haavatav. Keerukaks muutub ka kriisiolukordade haldamine, sest tõhusate ja operatiivsete meetmete rakendamine nõuab nii ressursse kui ka vastavat pädevust. Põlvas on siselasketiir, mis on piirkonna julgeolekuks oluline. Põlva vald on korduvalt taotlenud lasketiiru rekonstrueerimiseks vahendeid, kahjuks on raha eraldamisel eelistatud kergliiklusteid turvalisusele,” on märgitud pöördumises.

Võimalike lahendustena pakkus Põlva volikogu esiteks välja alternatiivsed lahendused ehk teenuste ümberkorraldamise selliselt, et säiliks nende kättesaadavus kohapeal. Kindlasti soovib vald, et valitsus kaasaks kogukonnad ja omavalitsused lahendusi otsides konsultatsioonidesse. Veel pakuti välja kogukonnakeskused.

„Luua sarnaselt teiste maakondadega riigimaja, kus riigiasutuste teenused oleksid koondatud ühte kohta, võimaldades kohalikel elanikel kergemini teenuseid saada. Põlvas on olemas sobiv infrastruktuur, et luua riigimaja, mis võiks olla eelduseks tõhusamaks koostööks KOViga ning vajalikuks lüliks kohalike elanike ja riigi vahel,” avaldas valla esindaja soovi saada Põlvasse ammu lubatud, aga praeguse seisuga külmutatud riigimaja.

Ka käis Pelisaar välja valla soovi rekonstrueerida Põlva lasketiir (millest on soovitud teha laskespordikeskust, aga mille remondiks pole ammu suudetud raha leida) riikliku rahastusega.

„Põlva siselasketiir tuleks rekonstrueerida, arvestades sisejulgeoleku ja kaitsejõudude vajadusi, et see saaks olla riigi jaoks majanduslikult tasuv ja piirkonnale kasulik. Lisaks toetaks lasketiir koostööd kohalike kogukondade ja sisejulgeoleku organisatsioonide vahel,” märkis Põlva volikogu esimees.

Lõpetuseks tõstis aga Georg Pelisaar esile regionaalpoliitika – õigemini selle puudumise.

„Riigil peab olema oma regionaalpoliitika, mis tagab kõikidele piirkondadele võrdsed võimalused,” kõlas Põlva vallavolikogu seisukoht.

Detsembris saatis sarnase nördinud märgukirja – teemaks konkreetselt Põlva kohtumaja sulgemine – riigile Põlvamaa omavalitsuste liit. Liidu esimehe, Põlva vallavanema Martti Rõigase pöördumises justiits- ja digiministrile Liisa-Ly Pakostale öeldi muu hulgas, et iga riigiasutuse sulgemise järel tunnevad piirkonna inimesed end tühistatuna ja üha vähem osana oma riigist. Minister teatas oma vastuses küll, et „mõistan ja jagan teie muret”, aga et kohtud said oma kärpeülesannet lahendada vaid hoonete ja inimeste arvelt. Nimelt ei saavat kohtud ju oma töökoormust vähendada osa kohtuasju menetlemata jättes.

„Kinnitan, et kohtud olid kaalunud enne ettepaneku tegemist kõikvõimalikke muid lahendusi ning leidnud enne kohtumaja sulgemise otsuse tegemist kokkuhoiukohti ka mujalt, kuid nagu eespool viitasin, siis kohtute eelarve koosneb suures osas üksnes tööjõu- ja kinnisvarakuludest,” vastas Pakosta küllalt lakoonilises vastuses.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/02/2025 09:12:34