Tehisintellekti nägemus tänapäevasest hooldekodust - mille kohamaks käib väga paljudele abivajajatele üle jõu, nagu isegi ka vähem moodsate puhul. Foto: AI

Riigikontroll sõnastas hooldereformi vähemalt osalise läbikukkumise pehmelt: hooldekoduteenuse praegune rahastusmudel vajaks muutmist, sest samal viisil jätkates on lubatud „hooldekodukoha saamine keskmise pensioni eest“ muutumas ebarealistlikuks. Samas ütles riiklik kontrollorgan oma kontrollaruandes kaunis otsesõnu välja, et sotsiaalministeerium läks hinnakasvu prognoosidega tugevasti alt. Auditist selgus muu hulgas ka seda, et Põlvamaal on hooldekodukohti viis korda rohkem kui Harjumaal – aga just Põlvamaa pensionärid on ühed neist, kelle pensionist hooldekodukoha eest maksmisel kõige rohkem nappima kipub.

Hooldekoduteenuse praegune rahastusmudel vajaks muutmist, sest samal viisil jätkates on lubatud „hooldekodukoha saamine keskmise pensioni eest“ muutumas ebarealistlikuks, leiab riigikontroll. Kuna omavalitsustel on vähe võimalusi teenuse hinda ja kulude kasvu kontrollida, on keeruline saavutada korraga nii hooldereformi eesmärke kui ka vältida avaliku raha ebamõistlikult suurt kulu.

Hooldereformi juhtmotiiviks oli muuta hooldekodukoht keskmise pensioni eest kättesaadavaks. Eesmärk sooviti saavutada viisil, et inimeste omaosalus hooldekodukoha tasu maksmisel langeb ja jääb edaspidi püsima 50% juurde teenuse kogukuludest.

2023. aasta 1. juulil jõustunud hooldereformi käigus on esimese pooleteise aastaga süstitud hooldekandesüsteemi juurde ligikaudu 100 miljonit eurot avalikku raha, mis on tõesti toonud inimestele esialgu väiksemad hooldekoduarved. Kui reformieelsel 2022. aastal oli keskmine omaosalus hooldekoduteenuse kogukulust 78%, siis näiteks 2023. aasta lõpuks langes see 61%-le. Samas näiteks 2024. aasta 1. aprilli seisuga ei saanud hinnanguliselt iga kolmas inimene omaosalust kaetud ei oma pensioni ega kohaliku omavalitsuse poolt kuni keskmise pensionini juurdemakstava hüvitise abil.

„Reformiga kaasnenud hooldekodukohtade hinnatõus on olnud kiire ja tugevalt alaprognoositud ning see muudab eesmärgi – muuta hooldekodukoht keskmise pensioniga kättesaadavaks – saavutamise riigi ja omavalitsuste rahakotile ebarealistlikuks. Sotsiaalministeerium läks hinnakasvu prognoosidega tugevasti alt ja see on avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast murettekitav,” teatas riigikontroll.

Sotsiaalministeerium eeldas reformi ettevalmistamisel, et pärast reformi jõustumist kallineb hooldekoduteenus keskmiselt 3% aastas. Kogutud andmed näitavad seevastu, et perioodil septembrist 2023 kuni juulini 2024 tõstis hinda 75% teenuseosutajatest ja seda keskmiselt 15% võrra. Kui arvestada ka seda, et paljud teenusepakkujad tõstsid hinda vahetult enne reformi jõustumist, siis prognoosi ebatäpsus võimendub veelgi. Mitmetes hooldekodudes on hinnatase isegi 35–40% kõrgem. Hooldereformi ettevalmistamise käigus juhiti sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et prognoosid on liiga optimistlikud ning reformi enda mõju tekitab kiirema hinnatõusu.

„Hooldereformi rahastamismudelisse on sisse kirjutatud justkui kummipaelaefekt, kus avaliku sektori rahastuse mahte tuleks teenuse hinnakasvule automaatselt järele tõmmata, muidu libiseb käest reformi eesmärk muuta hooldekodukoht keskmise pensioniga kättesaadavaks,” tõdeti auditis. „Teenuseosutajatele on garanteeritud avaliku rahastuse toel kulude kate kindlas ulatuses, kuid kuna kulude kasv ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt juhitav, ei pruugi sellise süsteemi ülalpidamine olla pikemas vaates jõukohane. Sotsiaalministeerium loodab, et hinnakasv pidurdub turukonkurentsis, kuid meetmed selle mõjutamiseks rahastamismudelis puuduvad. Arvestades seda, et teenusekohti on puudu ja nõudlus ületab pakkumist, on tõenäoline, et kiire hinnakasv jätkub.”

Hooldekodukohti on juurde loodud ja seeläbi kättesaadavust parandatud, kuid kohtade defitsiit on endiselt probleem. Kohtade kättesaadavus erineb piirkondlikult. Hinnatase on kõrgem ja teenusekohtade puudus teravaim Harjumaal, kus vanaduspensioni saajate kohta on hooldekodukohti näiteks viis korda vähem kui Põlvamaal.

Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil otsida võimalusi, kuidas teenuse rahastamise võimalusi omavalitsustes ühtlustada. Kohalikud omavalitsused said hooldereformiga lisaraha, kuid selle jaotus omavalitsuste vahel on reformi eesmärke arvestades ebaühtlane.

Majandustegevuse registri andmetel oli 2024. aasta 1. aprilli seisuga Eestis ca 230 üldhooldekodu. Neis elas ca 10 450 inimest, kellest 92% olid vanaduspensionärid. Erahooldekodudes oli 60% ja munitsipaalhooldekodudes 40% teenusesaajatest.

Põlvamaa: palju kalleid hooldekodukohti?
Konkreetselt meie kandi kohta saame auditist teada muu hulgas seda, et hinnatase on kõrgem ja teenuskohtade puudus teravam Harjumaal, kus vanaduspensioni saajate kohta on hooldekodukohti näiteks viis korda vähem kui Põlvamaal. Või teistpidi võttes: Põlvamaal on kohti viis korda rohkem kui pealinnas ja selle ümbruses. Mullu maikuus oli Põlvamaal tuhande pensionäri kohta 110 hooldekodu koha ringis. Valgamaal oli kohti 90 ja Võrumaal vähem kui 60.

Maakondade võrdluses jääb Eesti keskmisest pensionist omaosaluse katteks puudu kõige sagedamini Harjumaa hooldekodudes, kus on ka hinnatase kõige kõrgem. Keskmine minimaalne hooldekodutasu on Harjumaal üle 1550 euro ja seda saab keskmise pensioni eest (omaosalus) endale lubada umbes 40% pensionäridest.

Palju parem pole olukord ka Põlvamaal: minimaalne kohamaks on keskmiselt üle 1300 euro ja 45% pensionäridest suudavad omaosaluse ära maksta. Valgamaal on keskmine hinnatase sarnane, aga 55% pensionäridest peaks suutma hooldekodukoha omaosalusega hakkama saada.

Seevastu näiteks Hiiumaal ja Võrumaal, kus hooldekodude hinnad on Harjumaa omadest ca 400 eurot madalamad, saab Eesti keskmise pensioniga omaosaluse enamasti kaetud. Võrumaal jääb odavaima hooldekodukoha keskmine maksumus 1150 euro kanti ja üle 90% pensionisaajatest tulevad omaosalusega toime.

Sotsiaalministeerium (SoM) teatas vastuseks riigikontrolli kontrollaruandele muu hulgas järgmist: „Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb riigil hüvitada vahe, kui KOVil pole võimalik oma ülesannet rahastada vähemalt minimaalses nõutavas mahus. SoMi vaatest on KOVi minimaalseks kohustuseks tagada hoolduskulu katmine selliselt, et inimesel oleks võimalik vähemalt mõnes hooldekodus hoolduskulud kaetud saada. Praegu ei täida seda nõuet Räpina vald (380 €), samas Tartu linn on otsustanud luua elanikele kõrgema heaolustandardi (850 €). Selle seisukoha järgi ei pea riik KOVi määratud tingimusi kinni maksma.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 18/02/2025 08:06:52