Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud häiringu ühe leevendusmeetmena said harjutusväljale lähimad elanikud müratoetust, et muuta oma kodu müra- ja vibratsioonikindlamaks, näiteks paigaldada helikindlamad uksed või aknad.

Toetussumma ligi 500 000 eurot jagunes nende vahel, kes olid taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel. Toetust sai 70 koduomanikku Võru, Rõuge ja Antsla vallas, taotlused rahuldati 100 protsendi ulatuses. Oli ka neid toetuse saajaid, kelle tegevuste maksumus ületas maksimumtoetuse määra 8000 eurot, neil tuleb tasuda omaosalus.

Taotlusvooru korraldanud Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots kommenteeris, et huvi oli märkimisväärselt suur. „Inimestega rääkides sai päris ruttu selgeks, et sellise otsetoetuse vajadus siinse piirkonna elanikele on väga suur. Meie näeme, et riigi toel tuleb sarnaseid toetusvoore jätkata, et võimaldada Nursipalu läheduses elavatel inimestel oma kodusid mürakindlamaks ehitada,“ edastas Toots.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson tundis heameelt, et riik sai selle summa eest leevendada esmajärjekorras just nende inimeste mure, kes vajavad oma kodude akende-uste remondiks tuge kõige enam. „Kaalume selle meetme jätkamist,“ lisas ta.

Enim taotleti ja saadi toetust akende ja uste ostmiseks ja paigalduseks, vähem fassaadiehitustöödeks ja müravalli või -seina soetamiseks, sealjuures said 47 taotlejat toetust kaheks või enamaks tegevuseks.

Toetuse saamiseks esitati 268 taotlust, millest mitmed tuli ka tagasi lükata. Neist 25 ei vastanud meetme tingimustele ja kaks taotlejat loobusid, üks neist seetõttu, et polnud võimalik omaosalust tasuda. Taotluste tagasilükkamise põhjuseks oli sageli see, et taotleja ei olnud eluruumi omanik või taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei olnud 2024. aasta 1. jaanuari seisuga eluruumis, millele toetust taotleti. Nendel juhtudel olid eluruumi tegelikud omanikud piirkonna eakate inimeste lapsed või lapselapsed, eluruumi omanik ei olnud elanik ning seetõttu ei vastanud kahjuks taotlemise tingimustele.

Valitsus otsustas 2023. aasta mais harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipalu harjutusväljaga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse. Müratoetuse väljatöötamises osalesid kõik neli omavalitsust, kelle territooriumil asub Nursipalu harjutusväli.

Harjutusvälja laiendamise vastane MTÜ Meie Nursipalu märkis, et läinud neljapäeval said väga paljud võrumaalased teate, et nende taotlust akende vms ostmiseks, et leevendada Nursipalu müra, ei rahuldata.

„Allolev on üks näide. Toetust ei saanud isegi piirist 29 meetri kaugusel elav pere,” kritiseeris MTÜ. „Täna ilmus ka uudis, et järgmise aasta lõpuks pannakse 600 lisamiljonit relvastusse. Eile oli info, et 100 miljonit antakse kaitsetööstusfondi. Kõik see kokku kõlab nagu Võrumaa rahvale näkku sülitamine. Kellele on kasulik, et riigivõim oma rahvast selliselt vaenab? Keda te kaitsete, kaitseministeerium? Ja kellega?”

Meie Nursipalu viitas näitena võrumaalase Inna teatele. Inna taotles müratoetust elamu uste-akende vahetuseks, et „natukenegi leevendada seda mõju”. „Kindlasti on siin teisigi, kes taotlesid. Täna sain siis vastuse, et ma ei saa toetust,” teatas naine murtult.

„Tundus jabur, et enne, kui on teada, kas vahendeid jätkub, oli vaja lisada hinnapakkumised töödele kahelt ettevõttelt. Ehk et nagu ehitusfirmade petmine natuke: raha veel pole, aga hinnapakkumist oleks vaja, muidu ei võeta taotlust vastu,” kritiseeris naine asjaajamist.

Ta jätkas: „Seda oleks saanud teha siis, kui on teada, kas toetust üldse saab. Arvestades taotluse keerukust ja pakkumiste nõuet juba algfaasis, usun, et nii mõnedki lõid käega ja jätsid taotluse saatmata, ja ilmselt väga palju taotlusi ei saadetudki. Ehk et kui mina, kelle elamu kaugus harjutusväljaku piirist on vaid 2671 meetrit, toetusele ei kvalifitseerunud, siis tekib täiesti jõuetu tunne. Kaunis oli kuulata kõiki neid lubadusi meedias ebamugavuste korvamise kohta. See, kuidas meiega tegelikult käitutakse, üldsuseni ei jõua. Korralik näkku sülitamine.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 31/01/2025 08:12:25