Küsitlus

Kas sinu majapidamise küttekolded on sügise tulekuks valmis?

INGA RAITAR: kuidas „kurjad võrukad“ statistiliselt lohku tõmmata?

Juba pea kaks aastat toimub riigi ja Võrumaa inimeste vahel kummaline pimesikumäng. Riik soovib võrukeste põlisele maale rajada hiigelsuure ja kontrollimatute mõjudega militaarbaasi. Võrukesed soovivad, et nende kui antud riigi maksumaksjate elulistest huvidest ja elukvaliteedist tuimalt üle ei sõidetaks. Seni on mäng käinud üksteisest mööda – küll samal laual, aga üks pool püüab mängida kabet (võrukad kuulutasid end põlisrahvaks ja soovivad ÜRO harta kohast käitumist nende õigustega arvestamisel) ja teine nipsu (riik muudab jõumeetodil seadusi, algatab raieid ja planeeringuta arendusi, ei tee mõju-uuringuid jne).
Peale peaministri häbistavalt lõppenud kohtumist Kandle saalis, mis andis eriti selgelt teada, kuidas riigi juht ei kujuta absoluutselt ette, millised võivad olla tema otsuste tagajärjed nn rohujuure tasandil, on riik otsustanud alustada uut partiid. Avang näib kandvat nime „mängime teaduspõhist demokraatiat“.

Võro Kongressi Vanembide Kogo (VKVK) liikmete postkastidesse jõudis küsimustik, kus keegi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik soovib, et vanematekogu liikmed osaleksid kaitseväe kohaloleku sotsiaalmajandusliku mõju uuringus. „Antud uuringu eesmärk on nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt analüüsida, millised sotsiaal-majanduslikud mõjud on kaitsejõudude paiknemisel kolmes Eesti piirkonnas (Tapa, Võru, Lääne-Harju),“ seisab kirjas.

Olles Tartu ülikoolis Marju Lauristini käe all saanud sotsioloogiakursuse küsitluste infotöötlusest ja korraldamisest, vaatan küsimusi ja pean tunnistama, et tegu on proffide koostatud küsimustikuga, kus pole võimalik vahet teha senise kaitseväe kohalolu (Kuperjanovi jalaväepataljon) ja Nursipalu harjutusvälja nn laiendamisel ehk Võrumaa muutmisel NATO baasi ja diviisi (ca 5000 lisanduvat võõrkeelset sõdalast) alaks vahel.

Kuidas vastaksite, kui teilt küsitaks: „Kas olete juba hommikuse konjakijoomise lõpetanud?“ Jah, vastus teataks, et olete seni hommikuti konjakit joonud ja ei tähendaks, et joote tänaseni. Samamoodi küsivad Tartu ülikooli teadurid (ilmselt 3% kaitsekulude eest uurimisraha saades) võrukatelt küsimusi, millele vastates „maja alati võidab“. Mida iganes me taoliselt ka ei vastaks „MTÜ-ga koostöös häiringute leevendamise“ küsimustele, paneb keegi kuskil dokumendilahtrisse linnukese: „Kohalikud kaasatud, tegime otsused koostöös nendega“. Kui me aga ei vasta, siis „Me proovisime nii väga nendega arvestada, kuid kohalikel pole ettepanekuid, millega arvestada“.

Ehk siis küsitakse, mida saab teha, kui kaitseväe häiringud on võrukate ellu arvestatud juba kui paratamatus, nimetades kohalikku legitiimselt valitud esindusorganit hellitav-alavääristavalt „kohalikuks MTÜ-ks“ (mida VKVK formaaljuriidiselt ongi, kuid ...).
Teate, me raiusime teil ühe jala maha ja nüüd palun andke teada, kuidas saame teile tekkinud „häiringut“ koostöös teiega leevendada?

Seega katsume koos vaadata küsimustikku ja ehk saavad LõunaLehe lugejad pakkuda omapoolseid vastuseid lisaks, mida analüütik riigile võrukatega arvestamiseks esitada saaks.

Millisel viisil olete kokku puutunud kaitseväe kohaloluga Taara linnaku ja Nursipalu harjutusvälja harjutusvälja näol?
Tuleb tunnistada, et militaarsete jõudude, mille kohta pole enam ammu teada, kas tegu on Eesti Kaitseväe või mingite teiste militaarstruktuuridega, kohalolu laieneb nagu hiiglaslik ekseem või lööve terve Võrumaa näol. Tõenäoselt pole võrukat, kes ei oleks kogenud aknaklaase klirisema panevaid „kokkupuuteid“, kevadise lõokeselaulu asemel kuulanud kahurikanonaade paikades, kuhu see varem kostnud pole või pidanud koduteel mööda sõitma pikkadest laiguliste masinate kolonnidest. Ja väidetavalt pole nn harjutusvälja laiendus ametlikult isegi alanud. Seega on küsimustik väga kaval – uuritakse „kaitseväe kohalolu“, täpsustamata, kas jutt käib senisest või tulevasest. Julgeolekubaasist, mille riik on otsustanud Võrumaale tuua ilma võrukate eluvajadustega arvestamata.

Kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud teie kogukonna eluolu?
Hüppeliselt suurenenud mürafoon, mis juba enne raskerelvade kohale toomist ulatub senisest kordades kaugemale, kattes tajutavate häiringutega praktiliselt kogu Võru linna ja valla territooriumi. Suurte sõjaväeveokite ja soomukite liikumine väikestel külavaheteedel, nende seisukorda märgatavalt halvendades.

Vahet tuleb teha senisel kaitseväe kohalolul, mis oli saanud orgaaniliseks osaks Võrust ja Võrumaast ja praegusel ootamatult suurenenud võõrkeelsete mundrikandjate hulgal, mille arv väikses Võrus paistab teravalt silma. „Meie poiste“ toimetamised – sh õppused ja isegi harjutuslaskmised – olid võrukatele arusaadavad, kuid praeguste võtetega (seaduste muutmine, riigi ühepoolne survestav kommunikatsioon ja isegi võrukate teatav demoniseerimine, nt Kaja Kallase öeldud „Võrukad on kurjad“) Võrumaa keskkonda hävitades militaaralaks muutmine on tekitanud kohalikes üha kasvavat pinget ja häiritust.

Milliseid häiringuid olete täheldanud seoses kaitseväe tegevusega teie kogukonnas või MTÜs (nt müra, liiklus, keskkonnamõjud)?
Hea küsimustiku koostaja. VKVK on võrumaalaste valitud legitiimne esindusorgan. Registreeritud küll MTÜ-na, ei ole häiringud seoses kaitseväe tegevuse hüppelise suurenemisega võrukate elukvaliteedi ja elustiili arvelt siiski häiringud mingis ääremaises MTÜ-s. Kaitsevägi ei häiri mingi „kohaliku MTÜ“ tegevust, vaid praegune riiklik strateegia Võrumaa muutmiseks militaar-ääremaaks põhjustab väga tugevaid häiringuid ca 30 000-le kohalikule elanikule, keda MTÜ Võro Kongressi Vanembide Kogo esindab.

Kuidas on need häiringud mõjutanud teie igapäevaelu, kogukonda või MTÜ tegevust?
Vt eelmist vastust. Elukvaliteeti Võrumaal on mitte niivõrd kaitseväe kui kaitseministeeriumi ja selle emaorganisatsiooni ehk Eesti Vabariigi Valitsuse tegevus sel moel mõjutanud, et nad on kutsunud ellu Võro Kongressi, mis valis võrukaid kui põlisrahvast, kes vastavalt ÜRO põlisrahvaste hartale, millele ka Eesti on alla kirjutanud, esindama Vanembide Kogo. Vanematekogu on juba terve aasta püüdnud leida kontakti valitsuse ja selle allasutustega, kuid pole suutnud tekitada riiklikul tasandil diskussiooni Võrumaa inimeste kui kohaliku õiguspärase põlisrahva huvidega arvestamiseks.

Milliseid võimalusi näete selleks, et kaitsevägi saaks vähendada või leevendada teie kogukonnale tekkivaid häiringuid?
Kaitsevägi täidab riigi poolt tulevaid käske. Kas kaitsevägi saaks piirduda olemasoleva Nursipalus tegutseva harjutusväljaga ning mitte kasutada suuremat mürafooni ja saastet tekitavaid relvi? Kas see on kaitsevägi, kellest sõltub Keretü ja Timmase looduskaitsealade ning piirkonnas asuvadte kaitsealuste liikide vääriselupaikade säilimine? Kas kaitsevägi nõuab 21 Võrumaa perelt oma põliskodudest lahkumist, arvestamata inimeste õigusega elada oma Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud eraomandil? Kas kaitseväel on mingi võimalus nii drastiliselt MITTE halvendada harjutusväljast ca 5 kilomeetri kaugusel asuvate kinnistute elutingimusi, mille tõttu on juba hüppeliselt langenud nii kinnistute turuväärtus kui ka inimeste elukvaliteet?

Millised riskid või ohud on seotud kaitseväe kohaloluga ja häiringutega teie kogukonnas ja MTÜ tegevuses?
Euroopa keskkonnaamet peab müra ja õhusaastet üheks suurimaks ohuks südameveresoonkonna- ja hingamisteede haiguste ning vähktõve üha suureneval kasvul. Kuna Võrumaal pole tehtud ei müra- ega keskkonnauuringuid siis pole hinnatud ka vastavat tervisemõju. Ameti uuringute kohaselt „põhjustab Euroopas pidev kokkupuude müraga igal aastal konkreetse tervisemõjuna 48 000 uut südamehaiguste juhtu ja 12 000 enneaegset surma. Samuti on müra tõttu 22 miljonit inimest pidevalt raskelt häiritud ja 6,5 miljonil on kroonilised rasked unehäired.“ Võrumaa tegelikud häiringud taolise eksponentsiaalselt kasvava mürafooniga hakkavad välja paistma mõne aasta pärast ning väljenduvad paraku just selles mida keskkonnaamet leidis: enneaegsetes surmades, südamehaiguste kasvus, vaimses häirituses ja unehäiretes. Lisame perspektiivituse leida Võrumaal kvaliteetset tööd, perspektiivituse arendada oma lastele ja lastelastele kodutunnet. Selle mõju vaimsele tervisele võib olla eelnevaid mõjusid võimendav.

Riskidest ja ohtudest rääkides tuleks väga põhjalikult uurida veel relvadest õhku paisatavate mürkide ja nende peenosakeste mõju inimeste tervisele, et ca kümne aasta pärast ei peaks Võru kuulutama end vähki haigestumise pealinnaks. Põhjavee kahjustamine nendesamade mürkidega on aga pöördumatu kahju kogu Kagu-Eesti, mitte ainult Võrumaa elanikkonnale, aga ka siinsele põllumajandusele ja toidutootmisele.

Tegu on tervisehäiringutega, mille vastu ei aita nn mürakindlad klaasid sest 5-10 km ohuala raadiuses ei saa inimesed elada kell 9-19 vaid siseruumides ja müratõkked ei pea kinni praeguseidki mürahäiringuid, rääkimata neist, mida planeeritakse. Kindlasti pole keemilise mõju uurimata jätmine võrukate terviseriskide osas riigi poolt eetiline käitumine oma kodanike suhtes.

Kuidas on need ohud mõjutanud teie kogukonna turvalisust ja elukvaliteeti?
Kuidas mõjutab elukvaliteeti elamine pidevas müras ja klaasiklirinas? Kuidas mõjutab kogukonna turvalisust turismitööstuse hääbumine (keegi ei tule puhkama mürarohkesse õhusaastatud piirkonda), ökopõllunduse hääbumine (pole võimalik kasvatada ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid pidevas relvadest paiskuvas peenosakeste voos)? Kuidas mõjutab turvatunnet teadmine, et inimesi survestatakse loobuma oma perede põliselukohtadest?

Milliseid muutusi olete täheldanud kohalikes teenustes ja taristus seoses kaitseväe kohaloluga ja nendega seotud häiringutega?
Taristu vajab ilmselt peatselt suuremat remonti, kuna, nagu eespool mainitud, on suurenenud roomiksõidukite ja raskemasinate liikumine hapratel ja isegi sageli kehvas seisus kohalikel väiketeedel. Teenuste osas on häiringute mõjud vaadeldavad paari aasta pärast. Ilmselgelt kohalikele oluliste teenuste hulk väheneb.

Kuidas on muutunud kogukonna rahaline seis kaitseväe kohalolu ja sellega seotud häiringute mõjul viimaste aastate jooksul?
See on otseselt demagoogiline küsimus, sest me ei räägi ju nagu öeldud mitte senisest kaitseväe (Kuperjanovi jalaväepataljon) kohalolust, kes tarbib suhteliselt vähe kohalike teenuseid ega tekita ka olulisi häiringuid nende pakkujatele kohalikus kontekstis. Mõjud saavad nähtavaks peale võõrkeelsete militaaride kohaloleku kasvu ja suurenevaid müra- ja saaste häiringuid sellega seoses. Kindlasti ei too see raha juurde, sest mitte kõik Võru toidukohad ei soovi muutuda burksiputkadeks või spaad bordellideks. Aga spaana ega turismitaluna ei saa tegutseda kohas, kus mürahäiring ei võimalda puhata. Mõjust põllumajandusele vt varasemast vastusest.

Milliseid tulevikuvõimalusi näete kaitseväe ja kohaliku kogukonna või MTÜ-de koostööks, et paremini hallata ja leevendada häiringuid?
Seni pole riik suutnud kohalikele arusaadavalt kommunikeerida nende elukorraldust segi paiskavaid drastilisi otsuseid ega nende eludesse toodavaid hüppeliselt suurenevaid häiringuid. Keegi pole suutnud selgeks teha, miks just ligi 30 000 võrumaalast peaks ohverdama oma senise elukvaliteedi (müra ja keskkonnahäiringud mõjutavad ju mitte vaid mõndkümmet talu, vaid tervet linna ja valda)? Kuidas teile, hea küsitluse koostaja, kompenseerida seda, kui teie kodu aknaklaasid kell 9-19 klirisevad ja põrand vappub 250 päeval aastas? Kuidas kompenseerida teadmist, et võite lähiaastatel saada depressiooni, südamehaiguse või vähi?

Kuidas saab „kaitseväe kohalolu“, mis kohalikele elanikele väljendub üha talumatumaks kasvavas mürafoonis, õhu ja veesaastes, „koostöös leevendada”?

Millised on olnud suurimad väljakutsed, millega olete pidanud silmitsi seisma seoses kaitseväe kohalolu ja nendest tulenevate häiringutega?
Suurim väljakutse on olnud kommunikatsioon riiklike struktuuridega, kes ei soovigi kohalike elanike vajadusi mõista ega nendega arvestada. Koostöö vabariigi valitsuse ja Võrumaa inimeste vahel on puudunud kogu protsessi jooksul, sest valitsus, kellele allub kaitsevägi, on sellest võrukaid ignoreerides keeldunud.

Kohal on käinud nii kaitseminister, president kui peaminister, kuid kõik nad on lahkunud tõdedes: me teeme selle laienduse ära ja teie, võrumaalased, peate selle välja kannatama, sest me oleme nii otsustanud! Taoline ühepoolne ja survestav kommunikatsioon on tekitanud praegu olukorra, kus terve maakond tunneb end olevat häiritud ja määratlematuses.

Kuidas hindate kohalike elanike suhtumist kaitseväe kohalolusse ja nendega kaasnevatesse häiringutesse ning kuidas see on mõjutanud teie kogukonda?
Kas räägime, nagu eelpool mainitud, senisest kaitseväe kohalolekust senistes piirides või planeeritavast Võrumaa ülemilitariseerimisest? Teie praegune küsitlus on tehtud eeldusel, et „kaitseväe kohalolek“ = „Võrumaa muutmine militaarhäiringutega ääremaaks“. Et võrukatel puudub valik oma elukvaliteedi üle otsustamiseks ja nn laiendus või NATO 5000-liikmeline baas tuleb, on juba ette kinnitatud fakt. Kuidas teie suhtuksite inimesse, kes teie huvide ja eluliste vajadustega ei arvesta, vaid teeb käskivas kõneviisis otsuseid, mis jätavad teid ilma oma senisest elukvaliteedist ja eluviisist?

Veelkord, kas on mingit suuremat „väljakutset“ kui teadmatus, mis saab Võru maakonna seni puhtast põhjaveest, mis on piiratud ressurss ja mida militaarmürkidega kahjustades (kas siis õhust veekogudesse valguva või veefronte segi pommitades) on tulemuseks kogu maakonna hüppeliselt tõusev terviserisk?

Kas olete täheldanud muutusi kohalikes ettevõtetes ja nende teenustes seoses kaitseväe kohalolu ja sellega kaasnevate häiringutega?
Juba mitmendat korda korrates: te ei täpsusta, kas küsite senise kaitseväe kohaloleku (mille mõju saab hinnata ja mis on olnud positiivne) või tulevase liitlasvägede baasi ja kohalike kodude, vaikuse ja keskkonnapuhtuse arvelt suureneva gigant-laskevälja kohalolu kohta?
Statistika kohaselt on suurenenud korterite müük Võrus, kuid kes ostaks korteri taoliste häiringutega piirkonda? Inimeste eraomand kaotab väärtust, nn laienduse lähikonda jäävad pered ei saa kuidagi ei nende elukvaliteeti hävitavat müra- ja keskkonnaresotust vältida, kuid ei saa ka oma kodudest lahkuda neid müües või siis end häiringute vastu kuidagi kindlustada ... Kohaliku meedia andmetel on end sulgenud/sulgemas juba 80 ökotootmisettevõtet.

Millist rolli peaks täitma teie silmis kohalik omavalitsus seoses kaitseväe kohaloluga piirkonnas?
Kohalik omavalitsus peaks, nagu ikka, seisma hea kohalike elanike eluvõimaluste püsimise eest piirkonnas. Teha kohalikku omavalitsust vastutavaks riiklike otsustega maakonnale põhjustatud üha suurenevate häiringute mõju eest on küüniline.

Millised on teie ootused kaitseväele, et parandada suhteid/koostööd omavalitsuse ja kohalike elanike vahel?
Kõigepealt palun defineerige kellega koostööst me räägime? Kas kaitseväega kui senistes piirides ja mõõtmetes tegutseva Kuperjanovi jalaväepataljoniga? Nende militaaridega, kes ei liigutanud lillegi, kui pea kogu Võrumaa oli lume tõttu päevi elektrita? Või liitlasvägede baasiga, mille suuruseks on hinnatud (kuna puudub riigipoolne konkreetne ja adekvaatne info, siis peavad kohalikud ise erinevate ministrite sõnavõttudest kilde kokku panema) kuni 5000 võõrriigi sõdurit? 12 000 elanikuga linnas tähendab taoline hulk hoopis teise kultuuritaustaga võõraid ikka päris tugevat demograafilist koormust. Eriti, kui tegu on pidevalt roteeruvate palgasõduritega, kellel puudub vähimgi respekt kohaliku kultuuri, looduse ja elukeskkonna suhtes.

Kuidas praegu saaks siia oma riigi seaduste vältimiseks harjutama sõitvad militaarid (arenenud Euroopa riikides ei luba seadus tsiviilasustuse lähikonnas suuremõjulisi militaarlaskmisi) teha koostööd Võrumaa noorte emadega, kelle lapsed ärkavad hiidkõmakate peale nuttes päevaunest? Ühe lasteaia renoveerimine militaaride poolt on selle perspektiivi valguses väga variserlik käitumine.

Milliseid samme peate vajalikuks, et vähendada kaitseväest tulenevaid häiringuid?
Nursipalu nn harjutusvälja laienduse rajamise peatamist praegusel kujul. Kohalikega selge ja faktipõhise kommunikatsiooni (mida ehitatakse, kui pikaks ajaks, mis või kes siia ikka tegelikult tuleb, kas see on seotud vaid Ukraina sõjaga või jääb Võrumaale igaveseks jne) algatamist. Kohalike inimeste huvidest üle rulliva arrogantse suhtlusstiili lõpetamist (parimaks näiteks oli peaminister Kaja Kallase kohtumine võrukatega, mille lõpulauseks oli „saite end nüüd minu peal välja elada!“ ja mille järel teatas peaminister, et riigi üks maakond koosneb vaid kurjadest inimestest).

Kui Eesti vabariik on võtnud endale nn kliimaeesmärgid ja soovib vähendada ebasobivaid keskkonnamõjusid, on hädavajalik mõõta ära laieneva militaarala keskkonnamõjud, et neid siis riikliku keskkonnapoliitikaga kooskõlla viia. Ka militaaralade saastet tuleb selgete näidikutega kontrollida ja piirata.

Kas on midagi veel, mida sooviksite lisada või arutada seoses kaitseväe kohaloluga teie piirkonnas ja sellega kaasnevate häiringutega, tuginedes oma kogemustele ja vaatlustele?
Soovin lisada, et tegu on väga professionaalselt koostatud küsimustikuga, millele kulutatud raha eest võiks toetada mõne Võrumaa väikekooli või kohaliku raamatukogu säilimist. Meie mistahes vastused annavad praegugi võrulastest kõrge jalaga üle astujatele võimaluse öelda, et „tegime otsused kohalikku kogukonda kaasates“ ja kui keeldume vastamast, saab öelda, et „me väga soovisime nende seisukohtadega arvestada, aga kahjuks ei soovinud nad neid esitada“. Sooviksime, et algaks sisuline ja kohalikega arvestav, mitte neist professionaalsete demagoogiavõtetega üle sõitev diskussioon ning senine täiesti ebademokraatlik ja põhiseadust eirav „harjutusvälja laienemine“ peatataks.

Minu vastused ei esinda kogu Võro Kongressi Vanembide Kogo seisukohti.

 

Autor: INGA RAITAR, Võro Kongressi Vanembide Kogo liige
Viimati muudetud: 30/05/2024 09:29:41

Lisa kommentaar