Kümnest Kagu-Eesti esindajast riigikogus kasutas enamik ära pea kõik neile mullu ette nähtud ligi 82 000-kroonisest kuluhüvitisest, suurim kuluartikkel oli mõistetavatel põhjustel autokütus. Kuluhüvitise vähendamise või suisa kaotamise osas on saadikud eri meelt.

Mullu aasta kahel esimesel kuul võisid riigikogu liikmed kasutada kuluhüvitisteks kuni 30 protsenti oma palgast ehk kuni 14 724 krooni. Märtsis saadikute hüvitise summa aga vähenes ning sellest ajast saavad nad hüvitist kasutada kuni 5247 krooni ulatuses kuus, vahendas BNS. Kokku oli riigikogu liikmetel eelmisel aastal kulude hüvitamiseks ette nähtud kuni 81 916 krooni.

Viimseni kulutas mulluse kuluhüvitise ära 56 riigikogu liiget. 101 riigikogulasest kasutasid kulude hüvitamise võimalust kõige vähem Ene Ergma (kel jäi kasutamata ca 55 000 krooni), Marek Strandberg (ca 39 000) ja Mari-Ann Kelam (ligi 36 000 krooni).

Rõugega seotud keskerakondlasest riigikogu liige Toivo Tootsen laseb riigikogu kantseleil hüvitada sõidukulud: kütuse ja 2500–3000 krooni kuus autorendist. Autorendi ülejäänu osa, samuti osa kütusekulust, mobiiliarved ja riigisisesed lähetused maksab mees enda sõnul oma palgast. Tootseni hinnangul võiks kuluhüvitise üldse ära kaotada.

„Arvan, et kuluhüvitis tekitab arusaamatusi ja mittemõistmist, nii et see võiks tõesti ära jääda," leiab ta. „Asjakohane pole ka seletus, et firmades on ka keskastme juhtidel ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamine ning veel mõnede muude kulude katmine firma arvel. Äri on äri ja rahvasaadiku töö on midagi muud. Riigikogu liige võiks tõesti oma palgaga hakkama saada. Saabki, ja arvan, et lisaks minule teevad ka paljud teised riigikogu liikmed iga kuu tuhandete kroonide ulatuses annetusi-toetusi. Nii et kuluhüvitis võiks tõesti ära kaduda, kuna ta kõiki tööga seotud kulusid nagunii ei hüvita, ja lisaks on ju riigikogu liikme palk tõesti väga suur."

Tootsen märgib samas, et mis puudutab kuluhüvitiste temaatikat, siis on vähe räägitud sellest, et ministritele makstakse automaatselt esindustasu 20% palgast – seegi võiks tema hinnangul ära jääda.

Bensiin ja telefon

Põlvamaa päritolu reformierakondlasest parlamendisaadik Urmas Klaas oli üks neist, kes mullu kogu kuluhüvitise ära kasutas. Klaasi sõnul on suurimad kulud, mida ta hüvitada laseb, transpordi- ja sidekulud.

Kas mullu vähenenud kuluhüvitis on piisav? Milline oleks selle optimaalne suurus?

„Lähtun summadest, mis on seadusega ette nähtud," sõnab Klaas. „Riigikogu liikmete reaalsed kulutused sõltuvad nende töökusest ning valimisringkonna kaugusest Tallinnast."

Majonees kui etalon

Jaan Kundla majoneesiskandaalist sai alguse diskussioon teemal, kas kuluhüvitist riigikogulastele üldse tarvis on. Klaasi sõnul on tal väga kahju, et mõningate riigikogu liikmete näiteid laiendatakse kõigi parlamendi liikmete peale.

„Kuluhüvitised on ette nähtud paljudes ametites ja neid tuleb kasutada sihipäraselt, s.t tööga seotud kulude katteks," märgib Urmas Klaas. „Nende kadumine seaks ebavõrdsesse olukorda just Tallinnast kaugemale jäävate piirkondade esindajad."

„Väga kahju, et majonees on saanud riigikogu liikmete kulude kompenseerimise etaloniks," märkis ka keskerakondlasest riigikogu liige, Inara Luigas Mikitamäelt. „Kuigi majoneesi kulusid kompenseeritakse ju ka praegu. Nii kohaliks omavalitsuste, ministeeriumide, ametite jne. vastuvõttudel või ümarlaudades või ärilõunatel. See on peidetud vaid kõikvõimalike vastuvõttude piduroogade sisse. Eriti palju kompenseeritakse majoneesi ju Eesti presidendi vastuvõtul. Seda kõike deklareeritakse kui tööga seotud kulu."

Luigase suurimad kulud on samuti seotud transpordiga. Veel on ta selle eest katnud ürituste kulusid, toetanud suurperesid ja osalenud koolitustel-seminaridel. Praeguse kuluhüvitise suuruse juures tuleb aga Luigasel enda sõnul teha selliseid väljaminekuid ka oma palgast.

Reformierakondlane Ivi Eenmaa jättis mullu kuluhüvitisest kasutamata üheksa krooni. Mis puutub sellesse, mille peale ettenähtud raha kulub, siis tõdes Eenmaa, et kuud pole vennad, kuid põhiliselt bensiini, mobiiliarvete ja maakonnavisiitide peale. Kolm-neli korda aastas laseb ta enda sõnul ka osaliselt autoliisingut hüvitada.

Eenmaa kordab pea sõna-sõnalt erakonnakaaslase Klaasi öeldut: riigikogu liikmed on üpris ebavõrdses olukorras, sest pealinnast valitud saadikute bensiinikulud on kindlasti väiksemad kui teistel.

Optimaalne kuluhüvitis?

„Mulle ei meeldi mõiste kuluhüvitis, kuid kui ta juba on, siis peaks sellest tõesti jätkuma eelkõige sõidukulude, telefoni jms jaoks," nendib Eenmaa. „Kui kuluhüvitised olid suuremad, võimaldas see minul kutsuda Võrumaa lapsi, pensionäre jt Toompeale, korraldada ekskursioone ja enne kojusõitu pakkuda ka kerge eine. Tänane kuluhüvitis on väiksem, kui üks selline sõit bussiga (30 inimesele) Võrust Tallinna ja tagasi maksab. Kuluhüvitise suurus? Ei tea, pole mõelnud. Igal juhul ei kata see ära seda sõimu, mida pähe valatakse."

Eenmaa sõnul see tema elu ja tööd ei mõjutaks, kui kuluhüvitised ühel päeval täielikult kaotataks. Küll aga jääks ära praegune võimalus oma rahakotist ehk palgast inimesi või organisatsioone toetada.

Tallinn vs. Kagu-Eesti

Valga parlamendisaadik, reformierakondlane Margus Lepik (kes kulutas ära kogu mulluse kuluhüvitise) sõnab samuti, et laseb riigikogu kantseleil kinni maksta auto kütusekulusid. Tema sõnul oli kuluhüvitise mullune vähendamine riigi võimalusi arvestades õigustatud, selle praegusest suurusest piisab, et katta valimisringkonnas käimise transpordikulud. Lepiku arvates oleks kuluhüvitiste kaotamine õigustatud siis, kui riigikogu liikme töötasu oleks piisav, et ilma hakkama saada. Küll aga mõjutaks see taas kaugema kandi saadikuid.

„Ka mina peaks tegema valiku nende ürituste osas, millistel osaleda," tõdeb Lepik transpordikuludele viidates.

Ka keskerakondlasest põlvalane Georg Pelisaar ning Rõuge sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva lasevad hüvitada transpordikulusid. Kumbki neist ei näe põhjust kuluhüvitise vähenemise üle viriseda.

„Telefonil vastamata kõnele teen vastukõne, huvitatuid koole viin Toompeale ja Kagu-Eestit pidi sõidaksin ringi ka siis, kui kuluhüvitisi üldse ei oleks," kinnitab Kõva.

Pelisaar meenutab kümne aasta tagust aega, mil ta esmakordselt riigikogus töötas, ja märgib, et toona oli hüvitis oluliselt väiksem ja näiteks autoliisingut ei kompenseeritud. „Ei virisenud ja ei hädaldaks ka täna," arvab Pelisaar. „Vajalikud kulud tuleb siis lihtsalt katta palga arvelt ja mina usun, et iga riigikogu liige on kandideerinud ja teeb oma tööd mitte raha pärast, vaid eelkõige austusest oma valijate vastu ja tahtest kaitsta oma mõttekaaslaste ja oma valimispiirkonna huve."

Samas leiab põlvalane, et optimaalne kuluhüvitis võiks olla 15–20% palgast ning tegelikult võiks see olla seotud saadiku valimispiirkonna kaugusega Tallinnast. Kuluhüvitise diferentseerimise meelt on ka Pelisaare erakonnakaaslane Luigas.

 

Kagu-Eestist riigikokku valitud saadikud jätsid mullu kuluhüvitisest kasutamata (kroonides):

Erki Nool 0

Heimar Lenk 495
Inara Luigas 171
Georg Pelisaar 2980

Toivo Tootsen 97
Ester Tuiksoo 0

Ivi Eenmaa 9

Urmas Klaas 0

Margus Lepik 0

Kalvi Kõva 49

 

Kuluhüvitiste teemal vastavad Kagu-Eesti saadikud riigikogus Heimar Lenk (KE) ja Ester Tuiksoo (RL)

1. Millised on Teie jaoks suurimad kulud, mida lasete riigikogu kantseleil kuluhüvitisest hüvitada?

2. Kas kuluhüvitis (mis mullu märgatavalt vähenes) on Teie hinnangul piisav või peaks see siiski olema suurem? Milline oleks kuluhüvitise optimaalne suurus?

3. Varasemalt on räägitud ka sellest, kas riigikogu liikmetele kuluhüvitist üldse vaja oleks - seda suuresti Jaan Kundla majoneesiskandaali pärast. Kuidas mõjutaks Teie elu ja tööd see, kui kuluhüvitis kui selline üldse kaoks?

Heimar Lenk

1. Ainuke kulu, mille riik mulle hüvitab, on transpordikulu 5000 krooni kuus ja see läheb Tallinna ja Kagu-Eesti vahelistele ametisõitudele. Üks paak bensiini maksab minu autol Peugeot-407 umbes 1200 krooni ja sellega saan teha ühe sõidu Valgamaale ja tagasi. Kuus käin keskmiselt neli korda oma valimispiirkonnas. Lisaks teised saadikutööga seotud sõidud. Sisuliselt on tegemist komandeerimisekuludega, millised igas asutuses töötajale hüvitatakse.

2. Kuluhüvitist vähendati meil kolm korda. Kõik saadikutööga piirkonnas tehtavad kulud, peale transpordi, maksan isiklikult oma taskust. Saadikutööga seotud kulude hüvitamise suurus oleneb sellest, kui tähtsaks riigikogu liikme suhtlemist rahvaga peetakse.

3. Nad ongi sisuliselt kadunud, sest näiteks minule on jäänud vaid transpordi kompensatsioon. Kui ka see väheneks ja saadikud vaid Toompeal istuksid, väheneks side rahva ja poliitikute vahel veelgi.

Kundla juhtumit pidas skandaaliks vaid meedia, rahvasaadik ise on korduvalt selgitanud, et toiduained kasutas ta välismaa kolleegidega kokku saamise korraldamiseks.

Ka mina korraldan Kagu-Eestis rahvaga kohtumisi, mille juurde kuuluvad vähemalt kringel ja kohv. Ma ei kujuta ette, et saaksin Põlvas või Võrus näiteks paari-kolmekümne pensionäriga kokku, et riigi valusaid sotsiaalprobleeme arutada ja me istuksime päris tühja laua taha. Koorega kohvi ja singi-või rosinakringlid kuuluvad asja juurde. Nende eest tasun ma ise.

Ester Tuiksoo

1. Minu kuluhüvitis kulub enamus minu kütuse kulule sõitmiseks peamiselt Tallinn-Põlva-Tallinn marsruudil, loomulikult ka koha peal Põlva-Võru-Valga vahel. Ja sidekulule. Midagi üle ei jäänud, maksin detsembri lõpus ühe kuu kuluhüvitise suuruse summa juurde.

2. Kuluhüvitis, kui see üldse sellisel kujul peab olema, siis peaks see olema kulupõhine, sest minu ja teiste Lõuna-Eesti piirkondade saadikute sõidu kulud iganädalasel sõitmisel on märgatavalt suuremad kui näiteks Tallinnas valitud ja elavatel saadikutel. Sellepärast on alandav alati lugeda, et Lõuna Eesti saadikud oleks nagu suuremad kulutajad.

3. Eesti riigis on lubatud kompenseerida töötajatele tööga seotud sõitudega kulutused teatud summa ulatuses, siis ma arvan, et tuleks lahendada n.ö. tsiviliseeritult ka parlamendisaadikute sõitudega seotud kulud oma valimispiirkonda.

Selgitaks veel sedagi, et nii nagu mitmed Lõuna-Eesti päritoluga saadikud või ettevõtjad, olen minagi päris helde annetaja ja eelmisel aastal annetasin väga mitmeid Lõuna-Eesti s.h. Setomaa, Võrumaa ja Põlvamaaga ja Viljandimaaga seotud algatustele ja mittetulundusühingutele, mõnda projekti olen toetanud viis aastat järjest igal aastal ja muidugi mitte kuluhüvitistest, vaid minu igakuisest ametipalgast. Kurvaks teeb vahel see, et annetuse küsijad ei esine alati veenvalt, ja mitte oma nime alt, peame alati sellised kahtlased küsijad ära tundma.

Seega hea küsija, riigikogulased ei ole liigkasuvõtjad, vaid väga paljud on hingega ning südamega abivalmid inimesed, oma valimispiirkonna esindajad. Julgen väita , et tunnen minagi hästi Lõuna-Eesti inimese probleeme ja tean, kuidas mõtleb pealinlane, kes polegi nii mitmendat põlve seal elanud.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/02/2010 12:18:49