Varasema kava kohaselt pidi auto registreerimistasu – kohati üüratult suur – hakkama kehtima ainult Eestisse toodud sõidukitele. Uue plaani järgi aga maksavad auto parameetrite põhist registreerimismaksu absoluutselt kõik, kes pärast tuleva aasta algust mõne Eestis juba arvel oleva masina endale ostavad – see kehtib küll vaid sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel. Rahahädas riik on samas ulatanud kodanike arvelt õnge kohalikele omavalitsustele, lubades neil edaspidi märgatavalt tõsta maamaksu.

Rahandusministeerium tutvustas läinud nädalal mootorsõidukimaksu eelnõu muudatusi. Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on eelnõus tulemas kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema.

„Soovime, et maks oleks jätkuvalt seotud keskkonnaeesmärkide täitmisega ja annaks riigieelarvesse juurde ka vajaminevat maksuraha. Oleme mootorsõidukimaksuga aasta otsa tööd teinud, et leida meie oludesse, meie inimestele ja ettevõtetele kõige sobivamad lahendused. See töö on nüüd lõpusirgel ja viimased muudatused vaja veel sisse viia,“ sõnas rahandusminister.

Maksukohustus koosneb endiselt registreerimistasust ja aastamaksust, kus maksumäär kujuneb CO₂ heite ja auto massi järgi ning vanuse kasvades langeb – siin muudatusi pole.

Registreerimistasu puhul kaaluti ka algset, eelnõu väljatöötamiskavatsuses olevat lahendust, kus tasu tuleb maksta nii sõidukite kandel liiklusregistrisse kui ka registris olevate sõidukite esmasel omanikuvahetusel. Saadud tagasiside tõttu jõudis eelnõusse aga üksnes tasu maksmine uute ja kasutatud sõidukite kandel liiklusregistrisse.

„Selline lahendus oleks ehk olnud meie inimestele meelepärasem, kuid ei sobinud paraku Euroopa reeglitega,“ selgitas Võrklaev. Ta lisas, et laiem maksubaas võimaldab aga allapoole tuua registreerimistasu määrad, et need, kes kohe uut sõidukit endale lubada ei jõua, saaks mõistliku summa eest osta-müüa kasutatud sõidukeid.

Uute määrade kohaselt jääb registreerimistasu suurus keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki väärtusest. Näiteks uue Škoda Octavia (120 g CO₂/km) registreerimistasu on 2025. aastal peale seaduse jõustumist 765 eurot.

Rahandusminister lisas, et registreerimistasu on endiselt see hoob, millega nügida inimesi tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja tagada ka eelarvetulude laekumine. Selleks et see elatustaseme kasvades edaspidigi nii oleks, tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.

Nii registreerimistasu kui mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui juriidiliste isikute puhul ja nii sõiduautode kui kaubikute puhul. Vanuse vähenduse viis rahandusministeerium enda teatel paremasse kooskõlla sõiduki turuväärtusega.

„Positiivse uudisena kõikidele ettevõtetele hakkab edaspidi vähenema nii registreerimistasu kui mootorsõidukimaksu suurus vastavalt sõidukite vanusele,“ märkis rahandusminister. See on ka oluline sõnum autokollektsionääridele, kes MTÜ või ettevõttena autode kogumise ja eksponeerimisega tegelevad. Üle 20 aasta vanadel sõidukitel on aastamaks 50 eurot aastas.

Sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandes registreerimistasu maksta ei tule. Sama kehtib päranduseks saadud sõiduki registreerimisel oma nimele. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral.

Kuni 10 aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist.

Mida see kõik tegelikult tähendab?
Mootorsõidukimaksu senise eelnõu järgi pidi registreerimistasu maksma ainult nende sõidukite pealt, mis esmakordselt Eesti registrisse kantakse ehk mis siia välismaalt toodi. Euroopa Komisjoni hinnangul oli see ebaõiglane nende kasutatud autode müüjate suhtes, kes tegutsevad mujal Euroopas. Seetõttu tehti plaan ringi ehk nii autode vahendajaid kui ka eraisikuid lüüakse edaspidi ühe vitsaga.

Muudetud eelnõu pakub autode vahendajatele mõningast kergendust, sest riigi kehtestatav laiem maksubaas lubab registreerimistasu määrasid vähendada. Rahandusministeeriumi teatel vähenevad registreerimistasud võrreldes esialgse eelnõuga kaks kuni viis korda. Senise 300 euro asemel on registreerimistasu baasosa edaspidi 150 eurot. Ühtlasi muutub väiksemaks ka CO₂ heitel põhinev registreerimistasu komponent. Samas hakkab registreerimistasu aja jooksul tõusma: 2031. aastaks umbes esialgu planeeritud tasemele.

Maarjamaa lihtkodanikele tähendavad muudatused üht maksu juurde. Oletame, et näiteks Valdur ostis omal ajal autoaiast Saksamaalt toodud Volkswagen Passati. Selle Eestis registreerimine on ammu kinni makstud. Kui aga Valdur Passati tuleval aastal naabrimees Vellole müüb, siis peab too siiski maksma uuesti masina registreerimistasu: kümneaastase Passati pealt 329 eurot. Sellise masina enda hinnad algavad praegu umbes 7000 eurost. Emb-kumb: kas Valdur müüb auto odavamalt ja jääb kahjumisse või pigistab Vello hambad kokku ja maksab maksu siiski ise ära. Sellisel juhul tunneb aga Vello hiljem autot Peetrile edasi müües ebaõiglustunnet – teisel omanikuvahetusel registreerimistasu enam maksma ei pea.

Algse eelnõu järgi pidanuks sellise auto maaletooja kuidagi saama tasa enam kui tuhandeeurose registreerimismaksuga.

Toome veel mõned näited.

Välismaalt ostetud viieaastase Toyota Corolla puhul olnuks registreerimistasu algse eelnõu järgi 665 eurot. Uue versiooni järgi oleks see 260 eurot.

Uue Škoda Octavia varem plaanitud registreerimismaks oli 1005, nüüd aga 765 eurot. Kui Eestisse tuua või siin edasi müüa täitsa uut Volkswagen Passatit, siis pidanuks keegi varasema kava kohaselt kinni maksma 1805, nüüd aga 965 eurot – vahe pea kahekordne.

Ligi kahekordne on hinnavahe ka luksusmaasturite puhul. Uue Audi Q7 registreerimistasu oli algse kava järgi 13 205, uue järgi aga 7065 eurot.

Rahandusministeerium hindab, et kuni nelja-aastaste sõidukite eest tuleks registreerimistasu maksta 1100 eurot, viie- kuni kümneaastaste puhul 850 eurot, kümne- kuni 14-aastaste sõidukite puhul 600 eurot, 15- kuni 19-aastaste sõidukite puhul 500 eurot ning veel vanemate sõidukite eest umbes 400 eurot.

Kui müüa vana Volkswagen Passatit hinnaga näiteks 1000 eurot, siis paistab registreerimistasu siiski osutuvat hinnaga võrreldes üüratuks. LõunaLeht tegi arvutusi juba varasemateski lugudes näiteks olnud juhusliku 1996. aasta Passati põhjal. Vähemalt üks kalkulaator näitas, et selle vanakese (ümber)registreerimise tasu oleks 300 eurot.

Võrreldes eelnõu varasema versiooniga muutub ka see, et kui Eestist auto välja müüa, siis saab selle pealt varem makstud registreerimistasu tagasi. Ministeeriumi teatel on seda vaja, et Eesti automüüja saaks ka väljaspool kodumaad teistega võrdsemalt konkureerida.

Registreerimistasu samas amortiseerub. Kui Eesti automüüja maksab uut Passatit ostes registreerimistasu 965 eurot ja selle viis aastat hiljem Lätti müüb, siis saab ta tagasi 541 eurot. Kui auto on kümme aastat vana, siis Lätti müüdud Passat enam müüjale sentigi registreerimistasu tagasi ei too.

Keskmine rehepapp automaksu eelnõus erilisi auke ei leia – tõenäoliselt mõtleb riik midagi välja ka näiteks autode Lätis registreerimise vastu.

On aga väga võimalik, et registreerimistasu hoogustab varatülisid eraisikute vahel. Oletame, et näiteks ülalmainitud Valdur ja Vello löövad auto ümberregistreerimisele kokkuhoiu eesmärgil käega, Vello maksab küll auto kinni, kuid see jääb Valduri nimele ja Vello kasutab seda ametlikult volituse alusel. Vello jätab aga Valdurile maksmata tolle nimel oleva auto aastamaksu, seepeale naaber vihastab ja nõuab oma Passatit – kinni makstud või mitte – tagasi. Või siis müüb Vello auto samuti mitteametlikult Peetrile edasi, aga too kaob ühes Passatiga ja auto aastamaks tiksub ikka Valdurile edasi.

Maamaks tõuseb kõigile
Uue automaksu eelnõu esitlemisega samal päeval laekus riigilt veel üks maksuteade. Valitsus kiitis heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks parlamenti. Eelnõu eesmärk on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi teatel suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada.

„Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman. Ta lisas, et maamaksu seaduse eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimalusi kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas vajalike ülesannete täitmisel – hariduse pakkumisel, sotsiaalvaldkonna korraldamisel, ettevõtluse toetamisel.

„Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad muu hulgas tasandada ka nende kohalike omavalitsuste sissetulekuid, kelle eelarve kasvutempo väheneb kavandatava kohalike omavalitsuste rahastamismudeli tulemusel,” rääkis Hartman.

Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Muu hulgas soovitakse suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0 protsendilt 2,0 protsendile ja elamumaa maksimaalne määr tõuseb senise 0,5 protsendi asemel 1 protsendile.

Maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele.

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Praegu on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas. „Alates 2026. aastast soovime anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendiline piirmäär ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle,“ selgitas minister.

Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab olema nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades. Mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhandeeurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.

Mullu augustis viitas LõunaLeht seoses maade hindamisega muutunud maamaksude teemalises loos maa-ameti toodud näitele. Toonase info kohaselt pidanuks varem 100 eurot maamaksu maksnud ja kümme korda kasvanud hinnaga kinnistu omaniku jaoks maamaks kasvama 200 euroni, aga vaid 10-protsendiliste sammudega ja jõudes maksimummäärani 2031. aastaks.

Praeguse plaani kohaselt aga võib omavalitsus edaspidi tõsta kodu maamaksu kahekordseks (0,5% vs. 1%) ehk toodud näite puhul LõunaLehe arusaamist mööda 400 euroni. Lisaks võiks KOV selle kinnistu maamaksule juba tuleval aastal pool lisada ning ületuleval aastal maksimummäära nõuda.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 22/05/2024 10:11:45