Kultuuririkkuse aasta sündmuste sekka klapib kenasti ka Võõpsu kalameestepäev. Foto: LLi arhiiv

Kultuuriministeerium on alanud aasta kuulutanud kultuuririkkuse teema-aastaks. Kagunurga elanikel on võimalus osaleda rohkem kui mõnel selle egiidi all toimuval üritusel muuseumitest kultuurikeskusteni.

Kultuuririkkuse teema-aastal on Põlvamaal asuv Karilatsi vabaõhumuuseum keskendunud eestlaste pärandkultuuri, traditsioonide ja kommete tutvustamisele.

„Karilatsi muuseumi projekt „Pärandoskuste taaselustamine“ on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist. Projekti raames toimuvad mais, juulis ja septembris muuseumis Süvahavva loodustalu perenaise Reet Pettai juhendamisel taimetarkuste töötoad ning augustis Meelis Kihulase juhendamisel puulusikate valmistamise töötuba,” edastas Kersti Liloson, Võru instituudi muuseumiosakonna juhataja.

Ta meenutas, et viimastel aastatel on Karilatsi muuseumis agaralt tegeldud mitmesuguste põllukultuuride kasvatamisega. Külastajad on saanud proovida kätt nii rukki ja lina külvamisel kui ka kartuli mahapanekul ja üles noppimisel.

Tänavu katsetatakse ka piirkonnale iseloomuliku kiukanepi kasvatamist. „Kogu protsess kanepi külvist kuni koristuseni on kavas filmida ning hiljem selleteemaline virtuaalnäitus muuseumi kodulehele üles panna,” täpsustas Liloson.

Põnevamatest sündmustest tuleks ära nimetada Karilatsis eeloleval suvel toimuv Miksteatri võrokeelne etendus „Suur rongirüüv“, samuti toimub Karilatsis mitmepäevane võro keele laager.

Kultuurilised sarnasused Eestis ja Lätis
Mõniste talurahvamuuseum asub lõunapiiri lähedal ja sellest tulenevalt on sealkandis segunenud eestlaste ja lätlaste kultuur ja kombed ning teema-aasta kohta on märgitudki, et tuuakse esile kultuuriline mitmekesisus ja rahvaste omapärad.

Liloson märkis, et kultuurilise mitmekesisuse aastal keskendubki Mõniste muuseum Mõniste piirkonna ning praegu Smiltene ja Alūksne maakonna alla jäävate piirkondade kultuurilistele sarnasustele ja erinevustele.

„18. mail toimuva muuseumiöö eel avatakse muuseumis lätipäraseid rahvariideid ja esemeid tutvustav hooajanäitus. Samuti toome ees ootaval aastal sõnamängude ja sotsiaalmeedia postituste kaudu välja liivi ja võro keeles peituvaid sarnasusi. Viimasest saavad osa ka suvel Mõnistes võro keele laagris olevad lapsed,” märkis ta.

Nõukogude perioodil kujunes Saru lauatehasesse Ukrainast tööle tulnutest välja siinne ukraina kogukond. Kui seni on nende omanäoline kultuur pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu, siis kultuuririkkuse aasta vältel on muuseumirahval plaanis seda eredamalt esile tõsta ja laiemalt tutvustada.

„Karilatsis toimub tänavu ajutine näitus kultuurilisest mitmekesisusest. Näituse koostame muuseumi kogudest ja avame suvehooajaks, sellel tutvustame eri rahvaste omapära, olgu siis selleks toidukultuur, tavad-kombed või riietumine,” selgitas Liloson.

Vana-Võromaa kultuurikojas avatakse 3. veebruaril Läti käsitöömeistrite näitus.

Liloson lisas, et kultuuriline mitmekesisus kajastub Kreutzwaldi muuseumi püsiekspositsioonis, kus on väljas teistesse keeltesse tõlgitud Kreutzwaldi looming. Kesksel kohal on „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ ja eepos „Kalevipoeg“. Vitriinides on „Kalevipoja“ täistõlked 14 keelde. Väljapanekut täiendab album „Kalevipoja“ tõlkijate fotodega. Virtuaalnäitus muuseumi kodulehel annab põhjaliku ajaloolise ülevaate „Kalevipoja“ täistõlgetest. Valminud on uus haridusprogramm, mis keskendub meie rahvuseepose tõlgetele teistesse keeltesse.

Kalevipoja-teemat täiendab väljapanek Anfissa Räppost kui „Kalevipoja” tõlkijast ukraina keelde.

Suvine Võru pärimustantsu festivali toob külalisi ja esinejaid kaugemalt. Kuna esinemised ja kontserdid on tihti muuseumi õuel, siis tuntakse huvi ka muuseumi näituste vastu ja püütakse leida seost oma maa ja kultuuriga.

Teema-aastatest arvas Liloson, et need aitavad muuseumite tegevusi tutvustada ja külastajaid juurde tuua. „Teema-aastad hoiavad tähelepanu kitsamal valdkonnal, teema-aastal on tegevusi parem turundada ja samuti pakkuda,” hindas ta.

Mullusel liikumisaastal oli Karilatsis sellele teemale pühendatud näitus. Möödunu oli ka sauna-aasta, mil toimus kerisekivide koolitus ehk siis kivide valimine, vahetus ja keriseladumine ning suitsusauna päev jne.

Räpinlased saavad osa teema-aastast
Räpina kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi märkis, et kultuuririkkuse aasta egiidi alla ei ole eraldi planeerimist olnudki ning ka uudsus ei ole taotluslik. „Meeleoluka etenduse andis möödunud reedel juba Obinitsa Uus teater. See isetegemise rõõm väljendus kogu nende olemuses ning keelekasutuses, mis on juba rikkus omaette,” rääkis Trumsi.

Ta märkis, et seoses kultuuripealinna aasta sündmustega jõuab Räpinasse kindlasti külaliskollektiive Lätist ja Leedust. „Kuna kõik üritused ei ole veel lõpuni paigas, saame esinejateks planeerida ka Eestis tegutsevaid hõimurahvaste või endiste vennasrahvaste kollektiive,” sõnas kultuurijuht.

Trumsi sõnul on Räpina vallas kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis Räpina Hea Kodu päevad, mille osaks on kaks rahvusvahelist võistlust: Räpina aianduskooli poolt nooraednike kutsevõistlus Horti Challenge ning Woodhaus Estonia korraldatav palkmajaehitajate meistrivõistlus ja konverents. Põhiprogrammis on sündmustesari „Kolm silda üle piiri“ ning põlvkondadevaheline paranduspäev.

Lisaprogrammis on Võõpsu kalameestepäev, Ruusa pargis toimuv Külaharmoonika, Leevil etenduv suvelavastus, Mehikoorma veepidu ning Pääsna küla kultuuri- ja kõlakohvik Võhandu maratoni ajal. Kindlasti on seonduvaid üritusi veel, sellepärast tasub täpsemat infot jälgida Kultuuriaknas.

Trumsi sõnul on teema-aastad ehk vajalikud selleks, et panna erinevatele valdkondadele pisut rohkem rõhku ja tõmmata neile tähelepanu. „Ilmselgelt ei saa teema-aastad domineerima hakata ja neid ei saa ka iga ürituse ja tegevusega siduma hakata,” lisas ta.

Kultuuriaastasse soovib Räpina kultuurikeskuse juht palju heasoovlikku publikut, neid, kes oskavad kuulata, vaadata, tegevustes osaleda, oma mõtteid ja ootusi väljendada ning panustavad avatult millegi paremaks muutmisse. „Ausaid ja avatud poliitikuid ning juhte, kelle jaoks Eestimaa iga väikseimgi paik on oluline haridus- ja kultuurikandjana ning omakultuuri hoidjana,” täiendas Marge Trumsi oma soove.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 25/01/2024 08:24:26