Foto: Pixabay

Ülevaade sellest, milliseid elulisi muudatusi tõi või toob alanud aasta eeskätt raha saamise ja maksmise valdkonnas, aga ka näiteks abiellumises.

Käibemaks tõusis
Aasta algusest tõusis Eestis käibemaks seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. Käibemaksu tõus muudab kaubad ja teenused 1,67% kallimaks.

Riigilõivud kallinevad
Riigilõivuseaduse muudatused suurendavad uuest aastast paljusid tasusid, mida riik küsib eri lubade eest. Hinnatõus tabab keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavaid toiminguid. Enim kallineb keskkonnalubade väljastamine. Näiteks vee erikasutusluba, saasteainete ja jäätmete käitlemise luba ning saasteainete paiksest saasteallikast välisõhku viimise luba kallinevad ligikaudu neli korda. Lisaks muutub keerulisemaks keskkonnakompleksloa hinnastamine. Ka tasu selle eest kasvab neli-viis korda suuremaks.

Väikelaste vanemate hüvitised õiglasemaks
1. juulist hakatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigus- ja hoolduspäevi hüvitama tema sissetuleku või vanemahüvitise alusel, mitte miinimumpalga põhjal. Senine kord tähendab paljudele peredele sissetuleku märgatavat vähenemist, kui vanem haigestub või on vaja jääda koju hoolitsema haige lapse eest. Nüüd hakkab tööle naasnud lapsevanem saama hooldus- ja haigushüvitist oma tegeliku sissetuleku või saadud vanemahüvitise alusel, sõltuvalt sellest, kumb on perele soodsam. Tervisekassa 2022. aasta andmetel oli selliseid väikelaste vanemaid 11 000, keda muudatus mõjutab.

Riik aitab rongavanemate lapsi
1. jaanuarist maksab sotsiaalkindlustusamet Eestis elavatele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi senise 100 euro asemel 200 eurot. Õppimise korral makstakse elatisabi lapse 21-aastaseks saamiseni.

Vana haigushüvitiste kord
Mindi tagasi koroonaeelsele haigushüvitise maksmise korrale. Tööandja maksab töötajale haigushüvitist neljandakuni kaheksanda haiguspäeva eest. Hüvitis on 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini üheksandast päevast maksab töötajale haigushüvitist tervisekassa.

Aktsiisid tõusid
Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõusid 1. jaanuarist viis protsenti. Kange alkoholi liitri pealt peab kaupmees riigile aktsiisi tasuma 0,38 eurot rohkem ja viie-eurose sigaretipaki pealt peab aktsiisi tasuma 0,08 eurot rohkem.

Veel tõuseb 1. maist kütuseaktsiis seitse protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Mootorikütuste hinnad tõusevad maist umbes kolm senti liitri kohta.

Suurperede lastetoetused langesid
Alanud aastast vähenevad suuremate perede lastetoetused. Vähemalt kolme lapsega pere hakkas uuest aastast saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega pere hakkas saama senise 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Kui eelmisel aastal vähendati lapsetoetust lapse täiskasvanuks saamise puhul järk-järguliselt, siis uuest aastast enam nii ei ole. Kui perre jääb kaks või üks alla 19-aastast lastetoetust saavat last, ei maksta enam lasterikka pere toetust vastavalt 2/3 või 1/3 toetuse kogusuurusest.

Muudatused ei puuduta üksikvanema lapse toetust ega ka esimese ja teise lapse toetust, mille suuruseks jääb endiselt 80 eurot lapse kohta. Niisamuti lapsetoetust alates kolmandast lapsest, mis on 100 eurot kuus.

Mahaarvamised vähenesid
Sellest aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ning arvestada ka eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha veel eelmise aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.

Koolituskulusid ja annetusi saab veel maha arvata kuni 1200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui poolest Eestis maksustatavast tulust. Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni III samba sissemakseid, kuni 15 protsendi ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Maamaks tõusis
Alanud aastast tõusis ka maamaks. Hiljemalt 15. veebruariks väljastab maksu- ja tolliamet maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja.

2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamise käigus on maksustamise aluseks oleva maa väärtus hinnatud ümber 8,3 korda kõrgemaks, samas on vähemalt esialgu oodata maamaksu maksimaalselt 10-protsendilist või viie-eurolist tõusu. Maamaksu aastase kasvu piirang tagab, et tulevatel aastatel suureneb maamaks järk-järgult, kuni jõuab maa hinnast lähtuva maamaksusummani.

Maa korraline hindamine toob aga kaasa ka selle, et suureneb talumistasu, mida tehnovõrgu või -rajatise omanik peab maksma tehnovõrkude talumise eest kinnistu omanikule. Talumistasude kasv rakendub kolme aasta jooksul. Esimesel kahel aastal suureneb tasu kuni 33% ja kolmandal kuni 66% maa 2022. ja 2001. aasta maksustamishindade põhjal arvutatud talumistasude vahest.

Pensionid tõusid
Alanud aastast tõusevad pensionid keskmiselt hinnanguliselt 11 protsenti, mis võiks rahandusministeeriumi hinnangul viia keskmise pensioni 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas. Koos indekseeritud pensionite kasvuga tõuseb pensioniealiste inimeste maksuvaba tulu 776 euroni kuus. Varem oli pension maksuvaba 704 euro ulatuses.

Jaanuarist 2024 võimaldatakse II pensionisambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Pärast avalduse esitamist hakkab uus makse määr kehtima 1. jaanuarist 2025.

Hambaravihüvitis tõusis
Täiskasvanute hambaravihüvitis tõusis seniselt 40 eurolt 60 eurole. Ühtlasi tõusis hambaravihüvitis rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. Kui praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, tasudes arvest 15%, siis 1. jaanuarist tõusis nende inimeste hambaravihüvitis 105 eurole aastas ja omaosalus vähenes 12,5%le.

Alampalk kasvas
Alanud aastast tõusis Eesti alampalk 820 eurole ja minimaalne tunnitasu 4,86 eurole. Varem oli täistööajaga töötamise korral minimaalne kuupalk 725 eurot ja tunnitasu 4,3 eurot.

Alampalga tõstmine mõjutab ka tööandjate maksukohustusi: neil tuleb töötajate pealt tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 239,25 eurot kuus. Lisaks mõjutab muudatus ettevõtete juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad ravikindlustuse saamiseks maksma senise 215,82 euro asemel edaspidi 239,25 eurot.

Tasuta bussisõit kaob
Alanud aastast kaob täies mahus maksumaksja rahastatud maakondlik ühistransport. See tähendab, et nendes piirkondades, kus seni sai täiesti tasuta bussiga sõita, tuleb 21. jaanuarist osta kas üksikpilet hinnaga vähemalt 1,5 eurot või vähemalt 25 euro suurune kuukaart. Tasuta saavad edaspidi jätkuvalt sõita kuni 20-aastased ja vähemalt 63-aastased. Põlva- ja Võrumaal muutub bussisõit tasuliseks aprilli alguses.

Samasoolised saavad abielluda
1. jaanuarist 2024 kehtib Eestis abieluvõrdsus ning abielu saavad seaduse järgi sõlmida kaks täisealist inimest sõltumatult nende soost.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/01/2024 09:04:46