Toiduturist tuleb Kagu-Eestisse kohaliku toidu pärast
Kohapeal valmistatud toite ja jooke peab pakkuma meeldejäävalt ja sisukalt, tõdesid Haanjas korraldatud toiduturismi õppepäevast osavõtjad.
Kuna toiduhuvilised külastajad otsivad ehedat ja soovivad suhelda, peab kohaliku toidu pakkuja teadma toidu lugu: mis ajast on see meie rahvustoit ja millest valmistatud. Sellesisulisi viiteid, nagu millise õuna sordist on üks või teine siider tehtud, tasub kohaliku toidu ja joogi pakkujal juba oma kodulehele märkida, toodi välja möödunud neljapäeval toimunud õppepäeval, mille korraldas Võrumaa talupidajate liit.
Toiduturistide eesmärk on maitsta kohalikku toitu, võimaluse korral uudistada selle valmistamist ja saada teavet siinse toidu päritolu kohta. Eestis liiguvad toiduturistidena keskealised, kes otsivad lapsepõlvemaitseid. Linnades paiknevates toidukohtades saab paljude komponentidega toite. „Paraku puudub paljudel juba maitsemeel, sest maitsmismeele näsad on liiga intensiivsete maitseainete tõttu hävinenud,” lausus Eda Veeroja, Mooska talu perenaine.
Toiduturistidele peab kindlasti oma toidu kohta lugusid kõnelema, sest ka see huvitab uudistajat. Teisalt, toidu päritolust räägitav võimaldab võõrustajal külastajalt kõrgemat hinda küsida.
Huvilistele meeldejäämise nimel võib külastusse ka väikese ekstreemsuse jätta. Näiteks Võrus on üks kohvik, kus tehakse maitsvaid saiakesi, kuid selles kohvikus ei saa kaardiga maksta ja nii peab saiatoodete ostja veidi pingutama.
Kõike siiski igal pool näha ei saa
Andri-Peedo talu Missos on külastajatele avatud paar aastat. Talus on tüüringi tõugu kitsed, kelle piimast tehakse kitsejuuste, jogurteid jm. Perenaise Linda Pajo sõnul ei saa nad huvilistele paraku kõike näidata. „Hügieenireeglid ei luba võõraid meiereisse, kuid seal toimuvat saab läbi klaasi vaadata,” selgitas ta.
Pajo lisas, et kitsede lüpsmise ajal pole uudistajad oodatud, sest võõraste juuresolek häirib loomi. Ühed kitsed ei lase võõraste juuresolekul lüpsta, teistel väheneb piimatoodang.
„Loomulikult saavad huvilised meie juures kitsi näha,” märkis Pajo. Ta lisas, et inimestele meeldivad eriti kitsetalled, keda nad isegi sülle võtavad.
Pererahvas näitab huvilistele lüpsiplatsi ja selgitab, kuidas see töötab, kuid ajal, kui loomi seal ei ole.
„Põnev on meie heinakuivati, millest paljud ei olnud kuulnudki,” lausus Pajo.
Ta tunnistas, et huvilistele meeldib asjade tegelikku käiku vaadata ja jätta meelde need uuendused, mis praegu taludes on.
„Meie talu on külastajatele vaid paar aastat avatud, kuid oleme tähele pannud, et need käigud on erinevas eas huvilistele olnud põnevad ja harivad,” märkis Linda Pajo.
Pererahvas soovib soojal ajal algaval järjekordsel külastushooajal enam tähelepanu pöörata sildimajandusele ja suhtlemisele. „Degusteerimise ajaks paneme iga toote juurde selgitavad sildid,” sõnas Pajo. Ta lisas, et soovivad külastajatega jutuajamisel muu hulgas küsida, mis neile enam meeldis ja mis mitte.
Maitsvad joogid kohapealsest toorainest
Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik ütles, et sai õppepäeval idee tutvustada külalistele puuvilja- ja marjaveinide valmistamise ajalugu Eestis. „See võib inimesi huvitada, sest Eesti ei ole tuntud veiniriigina, kuigi meil on ju aastakümneid veini tehtud,” lisas ta.
Paljud ei teagi, et veini saab valmistada kohalikest marjadest ja puuviljadest. Ikka arvatakse, et veini tooraine saab olla vaid viinamari.
„Oma talus püüame murda müüti, et Eesti koduvein on ainult ülimagus vein,” märkis Kivistik.
Uue-Saalusel näevad huvilised veinikööki, kuulevad veini valmistamise tehnoloogiast ja saavad soovi korral nõu, kuidas ise kodus veini valmistada. Soojal ajal näevad külalised ka viinamarja- ja astelpajuistandust.
„Külastusel püüame harimise ja meelelahutuse tasakaalus hoida ega koorma inimesi faktidega, kuid samas oleme valmis kõike täpsemalt seletama,” sõnas Kivistik.
Kes ei soovi veinitehnoloogia juttu kuulata, see saab talust slaidi- ja videoprogrammi vaadata. „Huvi aitab tekitada kuulajate kaasamine vestlusesse, mitte monoloogi pidamine,” sõnas ta.
Kui külastajad näevad-kuulevad veini valmistamise protsessist, mõistavad nad, et väikeses talus tehakse kõik käsitsi, mis teeb toote omahinna kõrgeks. Suurtootjatel on tootmine automatiseeritud ja sellest tulenevalt on toote hind odavam.
Maris Kivistik märkis, et nad on saanud oma jookide kohta positiivset tagasisidet, mille põhjal järeldavad, et inimesed eelistavaid puhtaid maitseid ja vahuveine.
Lisateave ja kontaktid
MTÜ Mäe Koda tegutseb Riidajas Valgamaal. Selle eestvedaja Marika Soots tegi Riidaja mõisa piimakööki kohviku, mis töötab nädalalõppudel. Ta valmistab mitmesuguseid kondiitritooteid, kuivatatud puuviljaviile ja seepe.
„Sain õppepäeval informatsiooni kõrval ka uusi kontakte ja oma tooteid tutvustada,” märkis Soots.
Võru külje all asuva Hämsa kõrtsi perenaine Ulvi Parksepp lausus, et teda pani kuuldu mõtlema, et millalgi peaks välismaised veinid, mahlad ja muu asendama kohalike toodetega. „Nii toimides toetan kohalikke tegijaid,” lisas ta.
Siret Solnik OÜ Taevaskoja Meejaamast peab mesilasi. „Sain kindlust, et mett müües tuleb avatult suhelda ja kõikidele mett puudutavatele küsimustele vastata,” sõnas Solnik. Ta lisas, et õppepäeval sai ta nii uusi ideid kui ka koostööpartnereid.
Päeva korraldanud Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles, et üritus korraldati selleks, et jagada väikeettevõtjatele teavet ja julgustada neid uute toodete arendamisel.
Päeval osales ligi 30 huvilist.
Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 17/01/2019 09:10:34