Metsaraie. Foto: Sander Silm

Aasta algusest kehtima hakanud tulude deklareerimise muudatus on andnud omalaadse järelmõju ka metsandusse, kuna see muudatus on pannud paljud inimesed mõtlema oma metsamaa müügi peale.

1. jaanuaril rakendus Eestis kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus, kuid mis sissetuleku suurenedes väheneb nullini.

Sisuliselt kehtestati Eestis astmeline tulumaks, mis aga metsaomanikele tõi kaasa põhimõttelise muudatuse oma tulude deklareerimisel. Varasematel aastatel, kui aastane tulumaksuvaba määr oli aastas 2160 eurot, ei mõjutanud palgatööle lisaks saadud sissetulekud palgatöö tulumaksuvaba määra. Nüüd on olukord teine.

Näiteks kui inimese brutopalk on 1200 eurot kuus, saab ta praeguse tulumaksukorra juures kasutada ära maksimaalse maksuvaba tulu määra. Kui ta aga saab samal aastal metsakinnistu müügist veel ka 15 000 eurot, siis tõuseb tema aastatulu juba 29 400 euroni ja ta kaotab töiselt teenitud tulu pealt tulumaksuvabastuse.

Kuna metsanduse maksutemaatika on sellest aastast muutunud veelgi keerulisemaks, on ka uus ja tunduvalt komplitseeritum tulude deklareerimise kord toonud kaasa olukorra, kus eriti omandireformi käigus tagastatud kinnistute omanikud on hakanud kaaluma oma kinnistute müüki.

Järsk huvi müügi vastu

Eestis on viimastel aastatel järjest vähenenud metsamaamüügi tehingute arv, kuid käesolev aasta on toonud erandi. Maa-ameti statistika järgi oli Hiiu- ja Viljandimaal novembri seisuga tehtud juba rohkem metsamaatehinguid kui mullu tervel aastal kokku. Teistes maakondades oli novembri seisuga tehingute arv mullusest küll veel väiksem, kuid sama tempo jätkudes jääb tänavune metsatehingute hulk mullusega samale tasemele, mitte ei vähene trendikohaselt.

Tarmo Lees Põlvamaa metsaühistust ütles, et nende poole pöörduvad sageli inimesed, kes kaaluvad oma tagastatud metsamaa müügiplaane. “Praegu ongi välja kujunenud olukord, kus müügipoolel on eraisikud ja ostupoolel valdavalt ettevõtted, kes ostavad metsamaad kokku,” rääkis ta.

Tarmo Leesi sõnul põhjustab müügisurvet ka praegune kõrgkonjunktuur metsanduses ning inimeste ebakindlus tuleviku ees. “Paljud müüjad on praegu eakamad inimesed, kellele on kunagi nende maa tagastatud ja kes saavad seda müüa tulumaksuvabalt. Kuid vaadates meie ebastabiilset maksupoliitikat, on neil hirm, et selline tulumaksusoodustus võib tulevikus ära kaduda, kuigi minu hinnangul selleks alust pole,” ütles ta.

Soovitus – ärge müüge!

Kuigi praegu on hinnas nii metsamaterjal kui ka metsamaa, on ostuhuvi kõrgetest hindadest hoolimata ülisuur. Tarmo Lees soovitas siinkohal mõelda, miks kõik siis tahavad metsa osta.

“Nagu ma ütlesin, on praegu metsamaa ostu-müügitehingute ostupoolel valdavalt ettevõtted. Miks? Vastus on ühene: hoolimata kõrgetest hindadest näevad nad, et ostmine tasub pikas perspektiivis ära, sest metsamaa ja -materjali hind on ju pidevalt ajas tõusnud,” rääkis ta.

Lees tõi näite eelmisest buumisaastast 2008, mil Põlvamaal oli metsamaa mediaanhind 1100 eurot hektar, kuid mis praegu on juba ligi kolm korda kõrgem ehk 2919 eurot hektar. Kui võrrelda seda aga mediaanpalgaga, siis kümme aastat tagasi, mil mediaanpalk oli 646 eurot kuus, oleks hektari metsa ostmiseks läinud Põlvamaal kaks kuupalka. Praegu on mediaanpalk ligi kaks korda kõrgem ehk 1014 eurot kuus, kuid nüüd kuluks hektari metsamaa ostmiseks juba ligi kolm kuupalka.

Tasub majandada ise

Tarmo Lees soovitaski seega majandada metsa ise ning kasutada sealjuures ära ka seadusega lubatud maksuerisusi, mis aitavad minimeerida metsa majandamisest saadud maksustatavat tulu.

Nimelt kehtib 2012. aastast kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord, mis võimaldab metsatulust saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Koos teiste erisustega on maksumäära võimalik mõnel juhul viia isegi nulli.

“Ise maksude rägastikus orienteeruda on keeruline, mistõttu tasub pöörduda metsaühistute poole, kust saab tasuta asjatundlikku nõu,” ütles Tarmo Lees. “Ise metsa majandades ja erinevaid maksuerisusi kasutades saab metsaomanik oma tulumaksukoormust vähendada ja teisalt jätta esivanemate metsamaa alles tulevastele põlvedele.”

Metsa majandades pööra tähelepanu maksudele

2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule maksuarvestuse erikord. Metsatulust saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.

Näiteks kui raieõiguse müügist saadi tulu 2018. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2021. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata.

Metsa majandamise kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamine on kooskõlas metsaseaduses sätestatuga. Metsaseaduse § 16 kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta keskkonnaametile metsateatis, peab keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.

Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud. Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata.

Näiteks osteti metsa uuendamiseks istikuid 875 euro eest ja istikute ostuks saadi riigilt metsa uuendamise toetust 700 eurot. Maksuarvestuses saab majandamise kulusid deklareerida selles osas, mis tehti omafinantseeringu arvelt ehk 875 – 700 = 175 eurot.

Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale.

Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügiga seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamise kulud.

Allikas: EMTA

Puidusortimentide hinnad (10. 2018)

Kasepakk 121 €/tm
Kuusepalk 80 €/tm
Männipalk 80 €/tm
Kuusepeenpalk 77 €/tm
Männipeenpalk 77 €/tm
Kasepalk 75 €/tm
Männipaberipuit 64 €/tm
Kuusepaberipuit 64 €/tm
Kasepaberipuit 55 €/ tm
Haavapalk 43 €/tm
Lepapalk 40 €/tm
Haavapaberipuit 35 €/tm
Küttepuit 30 €/tm

Allikas: Metsaühistu

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:55:25