2. juunil asutati Väimelas kompetentsikeskuses Tsenter sümboolne AS Ettevõtlik Võrumaa. Foto: Elina Allas

2. juunil asutati Väimelas kompetentsikeskuses Tsenter sümboolne AS Ettevõtlik Võrumaa, et anda riigile üheskoos teada, millised meetmed soodustaksid ettevõtluse arengut Võrumaal, ning ühtlasi utsitada omavalitsusi ettevõtlusele kaasa aitama.

Kokku olid kutsutud need, kellel on võimet ja võimu Võrumaa ettevõtlust mõjutada ehk nii erinevate valdkondade ettevõtjad, omavalitsustegelased, ettevõtluse tugiorganisatsioonide esindajad kui ka kõikide erakondade kohalikud esindajad. Kõik erakonnad siiski oma esindajaid aktsiaseltsi asutamiskoosolekule ei saatnud. 

Nagu öeldud, asutati aktsiaselts sümboolselt. Ettevõtet juriidiliselt ei registreeritud. 

“Mõte oli, et teeksime midagi teistsugust kui traditsioonilised strateegiadokumendid,” selgitas kompetentsikeskuse Tsenter juhataja Kalev Kaarna. “Ja et meil tekiks ühtsem arusaam sellest, mis on olulised asjad, mida Võrumaal peaks ära tegema sõltumata sellest, kes on parasjagu opositsioonis või koalitsioonis.”

Aktsiooni üks suuri eesmärke on, et uued ühinenud omavalitsused võtaksid ettevõtluse arendamise oma prioriteediks ja südameasjaks. 

Töörühmade eesmärk oli välja pakkuda konkreetsed võimalused ettevõtluse arendamiseks ja seniste meetmete “võrumaiseks” muutmiseks. Nimelt sobivad paljud riiklikud ettevõtlusmeetmed küll näiteks Tallinnale, aga mitte ääremaadele. 

Palju ideid

“Hästi palju ideid tuli,” kommenteeris Võrumaa arenguagentuuri juhataja Taivo Tali päeva tulemusi. “Ideedest jäi silma võrgustumine – koostöö tervikuna, seda ei ole kunagi liiga palju. Samuti toimib hästi klastripõhisus. Igal pool mujal maailmas toimib see hästi. Me peame ka suure klastri sees minema veel fookusesse. Näiteks kui me räägime toidust, siis me räägime eraldi kas marjakasvatusest või juustust.”

Aktsiaseltsi “asutamiskoosolekul” püüti kõigepealt jõuda küsimusteni, millele praegu pole vastuseid. Näiteks kas uued ettevõtted, mida Võrumaale luuakse, on tublimad ja edukamad kui juba tegutsevad ettevõtted. Võimalik on näiteks, et uusi ettevõtteid luuakse hääbuvatesse sektoritesse ja madalapalgaliste töökohtadega. Infot selle kohta ei ole. 

Osale küsimustele on võib-olla isegi vastused olemas, aga neid ei leia kergesti. Ülejäänud küsimustega on plaanis minna majandusministeeriumisse või riigikogu juurde loodud arenguseire keskusesse, kus uuringuid organiseeritakse. 

“Riigi poolt peaks olema tugi, et vastused meile leitaks,” nentis Kaarna. 

Hiljuti esitati ka riigile, s.t regionaalhaldusministrile üle 50 erineva tegevuse, mis aitaksid kaasa ettevõtluse arengule Võrumaal. Riskid on ääremaal suuremad, laenu on ettevõtjatel palju raskem saada, sest kinnisvara laenutagatisena ei ole pankadele piisavalt ahvatlev, teadusasutused on kaugel, sadam asub kaugel jne. 

Püüti jõuda selgusele, millised on need teemad ja tegevused, mille puhul oleks väga oluline, et need riigi tasemel ära tehtaks. Ehk mille kohta peaks Võrumaa ühiselt lobitööd tegema. 

“Läbi kumas üldine suund, et riigi tasandil ikkagi tuleks aru saada, et Võrumaal ei ole mingit eelist võrreldes Tallinnaga,” sõnas Kaarna. “Kui vaatame näiteks kinnisvaraturgu, siis ainult missioonitundega inimesed on nõus siia investeerima. Meil on Eesti riigis vaatamata väikestele vahemaadele väga suured erinevused ja seda erasektor ära ei tasanda.”

Üksmeelselt nõustuti, et ka Võrumaale võiks luua soodustusi, nii nagu seda on juba tehtud Ida-Virumaale. Ettepanekud riigile on, et võetaks vastu maksusoodustusmeetmed töökohtade loomiseks vähem atraktiivsetes piirkondades (sotsiaalmaksuvabastus 25%), samuti loodaks Kagu-Eestis spetsiaalsed ettevõtlusalad – erimajanduspiirkonnad, kus on maksu- ja muud soodustused ning vajalik taristu, kuhu ettevõte saab rajada nullrendiga tootmise kolmeks aastaks. 

“Üks on selge, et me peame ise olema hästi tublid ja aktiivsed,” ütles Taivo Tali. “Aga ilma riigita ei saa. Riigil on ikkagi vaja anda lisastiimulit, nagu nad annavad Ida-Virumaale päris palju, aga siia nurka ei ulatu midagi.”

Ka Vana-Võrumaa vajab programmi

Riik on näiteks vastu võtnud Ida-Virumaa arengukava, milles on palju meetmeid. Isegi Setumaa jaoks on oma ettevõtluskonsultant, kes töötab Võrumaa arenguagentuuris ja suhtleb pidevalt ettevõtjatega. Sellist konsultanti oleks Taivo Tali arvates tarvis ka Võrumaale. Nii nagu on Setumaal oma arenguprogramm, mis on suunatud majandusele, nii võiks olla samalaadne regionaalarenguprogramm ka Vana-Võrumaal. 

Lisaks arutati kohaliku omavalitsuse tasandi üle. See puudutab asju, mida saab ära teha ja mis ei vaja suurt raha. Siia alla kuuluvad ka hoiakud ja suhtumised. Kohalikelt omavalitsustelt oodatakse elukeskkonna atraktiivsemaks muutmist, ettevõtluse eest vastutava inimliku ametniku palkamist, avatust uutele ideedele, ettevõtlusvõrgustike ja noorte ettevõtlikkuse toetamist, Võrumaa eripära esiletoomist ning kiiret ja paindlikku reaktsiooni. 

Kolmas tasand on juba olemasolevad organisatsioonid, nagu Tsenter ja Võrumaa Arenguagentuur – nendel nähakse võtmetähtsust koolitustel ja terviku nägemisel. Selgelt tuli esile, et puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter on nõus võtma maakonnas suurema rolli olemaks ettevõtluse arengumootor.

Tsentri juhataja Kalev Kaarna ütles, et kompetentsikeskusel on väga oluline roll ka regionaalarengus, näiteks selles, et aidata ettevõtetel oma ärimudelit üle vaadata. 

“Meie majja jõuavad ka teiste sektorite esindajad küsima nõu,” sõnas ta. “Nõustamised ja tegevused, mida pakume, on laiema mõjuga. Koolitused on avatud kõigile.”

Reedel peetud aktsiaseltsi “asutamiskoosoleku” tulemuste detailne analüüs valmib augustiks. Siis tuleb loodud aktsiaselts uuesti kokku. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 15/06/2017 15:26:01