Riigile kuuluvad märad Hirande ja Hoidi pääsesid paranema ja kosuma Kuigatsi külla Valgamaal. Foto: Ute Wohlrab

Valgamaal vana-tori tõugu hobuseid kasvatav ja aretav Ute Wohlrab käis eelmisel nädalal Pärnumaal Toris järel kahel vanal märal, kelle riik lepinguga tähtajatult MTÜ-le Vana-Tori Hobuse Ühing Wohlrabi palvel kostile andis. Viletsas seisus hobused pääsesid äärmuslikest oludest, kuid 28 hobust pidid veel sinna jääma.

Neli riigile kuuluvat hobust olid juba varem viidud riigi muuseumidesse hooldada. Ute Wohlrabil tekkis mõte, et ka tema saaks kahele, ja just kõige vanemale vanatüübilisele tori märale korralikku vanadekodu pakkuda.

Augustis esitas ta maaeluministeeriumile avalduse ning palus, et enne hobuste andmist talle tuleks ja kontrolliks tema talu veterinaaramet. Ametnikud käisidki kohal, tegid kolm-neli tundi kestnud põhjaliku kontrolli ning leidsid, et kõik on korras.

Riik otsustas anda kaks mära Wohlrabi tallu ehk MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühing hoolde. Juriidiliselt kuuluvad märad endiselt riigile.

Väike pikett sakslase vastu

„Leidsin, et need kaks vana hobust vajavad stabiilset kodu, kus on vanade hobustega kogemusi,” põhjendas Wohlrab oma otsust.

Tegu on kahe märaga, kelle nimeks Hirande ja Hoidi, üks neist on 18- ja teine 22-aastane. Ute Wohlrabi sõnul on need kaks hobust Torist ainsad, kes sobivad vana-tori tõu genofondiga, ülejäänud on juba sporthobustega ristatud.

Wohlrab käis hobustel järel kaks korda. Esimesel korral ei saanud ta hobuseid tuua tehnilistel põhjustel, küll aga oli tema vastu Toris korraldatud väike pikett. Hobuste äraviimisele seisis vastu osa Eesti hobusekasvatajate seltsi liikmeid. Nad leidsid, et kõik hobused peaksid jääma just Torisse, ja esitasid ka ministeeriumisse kaebuse. Teisel katsel ehk eelmise nädala reedel õnnestus Wohlrabil hobused Valgamaale Kuigatsisse ära tuua, Toris oli kohal ka kolm ministeeriumi ametnikku.

Ute Wohlrabi kinnitusel on tallide olukord Toris ekstreemne ning hobused kehvas seisus. „Kui nägin, milline on hobuste elu seal, olin šokeeritud,” sõnas ta. Oli küsitav, mis neist vanadest märadest saab. Vana-tori tõu genofondile oleksid nad aga vähemalt teoreetiliselt sobilikud.

Toris olid hobused kehvas seisundis

Wohlrabi sõnul olid tema tallu jõudnud märad kehvas seisundis. Hobuste jalad olid kaetud teatud tüüpi kärbeste – maokiinide – munadega. Esiteks tekitavad munad hobustel sügelust, teiseks satuvad need hobuse organismi, kus arenevad kärbsed, need omakorda kahjustavad hobuste organeid ning loomad võivad surra. Märade jalad olid maokiinide munadest kohati lausa kollased. See näitab, et mitu aastat ei ole hobustele tehtud parasiiditõrjet.

Ka kabjad olid halvas seisundis ja tõenäoliselt aastaid hooldamata. Kapju värgitakse tavaliselt iga kuue kuni kaheksa nädala tagant. Samuti olid boksid sõnnikused, vedela sõnniku peale oli visatud heina ja hobused seisid sõnniku sees. Kui oletada, et hobused olid suvel karjamaal, pole seal pool aastat keegi koristanud.

Mõlema hobuse karv oli väga tuhm, justkui jahuga kaetud. Praegusel aastaajal, enne talve, aga peaks karv olema juba siidiseks muutunud. Hobuste silmad olid paistes. Veokisse minnes oli mõlemal üks silm päris kinni paistetanud ja pisarad voolasid. Kuigatsis samal õhtul, nelja-viie tunni pärast turse juba natuke alanes.

Et mõlemal hobusel oli kõht kõvasti lahti, tegeleb Wohlrab praegu nende ravimisega, kõhulahtisusest pole nad vabanenud siiani.

Ka hobude lakast oli väga vähe järel, mis on märk sellest, et nad olid end kõvasti kratsinud. Praeguseks on sügelus lõppenud. Üht märadest on ka ilmselgelt väärkoheldud, mis selgus ka mõnede Tori inimeste jutust, kellega Wohlrab rääkis.

Kohal on käinud juba kabjasepp ja teinud märade väga halvas seisus kabjad korda. Siiski on kahtlus, et ühel hobusel on jalakõõlused kahjustatud, kuna ta ei jookse. Teine on aga hakanud jooksma ja muutunud silmanähtavalt elurõõmsaks.

„Üldine olukord Toris on halb,” sõnas Wohlrab. „Mina ei tahaks olla see kohalik vetametnik, kes on saatnud aastaid ministeeriumile teate, et hobustega on kõik korras.”

Maaeluministeerium korraldas siiski ka 28-le Torisse jäänud hobusele kiibistamise, paradiisitõrje ja manustada teetanusevaktsiini.

„Rääkisin otse minister Urmas Kruusega ja olen tänulik, et ta võttis minu muret hobuste pärast väga tõsiselt ja korraldas kohe hobuste kiibistamise ja parasiiditõrje. Kui asi puutus elusolendisse, tuli välja, et ministril on ääretult suur süda,” on Wohlrab rahul.

Maaeluministeeriumi pressiesindaja Kristo Mäe sõnul kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) loomapidamistingimusi korrapäraselt. Praegu kuni 15. detsembrini haldab riigile kuuluvat Tori hobusekasvandust OÜ Tori Hobusekasvandus. VTA akti kohaselt ei ole Mäel alust kahelda, et haldaja pakuks hobusele halbu tingimusi, küll aga tõesti kiibistati ja vaktsineeriti loomad, tehti neile ussitõrjet ning peagi manustatakse kordusvaktsiin.

Mis aga nendest hobustest edasi saab, seda peab ministeerium otsustama selle aasta jooksul. Septembris koguneb selleks hobumajanduse ümarlaud.

Märad Kuigatsis hästi kohanenud

Vähem kui nädalaga on kaks mära Wohlrabi juures hästi kohanenud. Kuna nad pole veel terved ja parasiiditõrjega läheb aega, siis hoiab vana-tori tõu genofondi säilimise nimel tegutsev naine neid oma teistest hobustest eraldi, karantiinis. Küll aga käivad neil külas kitsed, kes rõõmsalt märadega tõtt vaatavad. Märad on saanud jõusööta, värsket heina ja mineraalilisandit.

„Mulle tundub, et nad on õnnelikud,” ütles Wohlrab. „Üks oli algul hästi pelglik, aga enam ei ole. Minu meelest on nad väga hästi kohanenud. Karv on hakanud säravamaks minema. Mulle oli tähtis, et nad saavad stabiilse kodu vanaduspäevadeks. Värske õhk, liikumine, jõusööt ja kvaliteetne hein on pisikesi imesid teinud.”

Vana tüüpi tori hobused elavad 20‒25 aastat vanaks. Wohlrabi enda vanim hobune on 29,5-aastane, kuid on tõepoolest erand.

Järgmisel nädalal tuleb Wohlrabi tallu kohale ka veterinaararst, kes teeb märadele ultraheliuuringu ning kontrollib nende günekoloogilist seisundit. Wohlrab loodab, et ehk saab ta ühelt hobuselt veel varsa, kuid kindel selles olla ei saa. Igal juhul on kuus paaritumisvõimelist täkku tal olemas. Aga hobuseid paaritatakse kevadel ja sinnani on ka aega, et näha, kuidas märad kosuvad.

Kuigi märad kuuluvad riigile, kannab kõik nendega seotud kulud Ute Wohlrab. Rohkem hobuseid ta aga enda juurde võtta ei saa.

 

Mis ülejäänud Toris elavatest riigi hobustest saab?

Maaeluminister Urmas Kruuse:

"Oleme arutanud valitsuskabinetis Tori hobumajanduse keskuse loomist riigi sihtasutusena. Valitsuskabineti põhiline sõnum oli, et juriidilise vormi mõttes ei peaks keskus olema riigi sihtasutus, vaid keskuse loomisel peaks peale riigi suuremat rolli mängima näiteks kohalik omavalitsus ja hobumajandussektor. Seejärel küsisime kompetentsikeskuse loomise kohta ametlikku seisukohta hobumajandussektori esindusorganisatsioonidelt ja Tori vallalt. Need olid toetavad seisukohad ja lähiajal koguneb hobumajanduse ümarlaud, kus arutame edasist tegevusplaani.

Eestis on hobumajandus valdkonnana perspektiivikas, kuid vajab järjekindlamat ja jõulisemat arendamist. Eesti hobumajandusele suurema hoo sisseandmine aitaks maapiirkondadesse luua uusi töökohti. Hobumajandus on rahvusvaheline ja suur äri, sellest peaksime osa võtma – praegu on see potentsiaal täiel määral kasutamata. Eestis pole hobumajanduse tarvis praegu rahvusvahelisel tasemel taristut. Selle olemasolu aitaks meie hobumajandussektoril sellest suurest ekspordipotentsiaaliga ärist osa võtta."

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 15/09/2016 09:54:01