Lendav droon Võru folkloorifestivalil. Foto. Urmas Paidre

Pildistavate ja filmivate õhus lennutatavate droonide puhul on kaks küsimust: kuivõrd seavad need inimeste peade kohal lenneldes ohtu nende turvalisuse ning kas ei riku need meie privaatsust?

Võru folkloorifestivali avakontserdil tekkis nii mõnelgi inimesel publikust küsimus: kas rahvaürituse kohal võib droone lennutada ja mis saab, kui vähemalt üks kilo kaaluv droon alla ja seega ka kellelegi pähe kukub ning elu või tervise ohtu seab?

„Aga mis siis saab, kui see jurakas rahvamassi kukub?” kuulis LõunaLeht küsitavat.

Portaali droon.ee spetsialisti Glen Pilvre sõnul ei sätesta Eestis väljaspool kontrollitavat õhuruumi droonide lennutamist ükski seadusesäte. Põhimõtteliselt on aga kokku lepitud, et rahvaürituse korral tuleb luba küsida ürituse korraldajalt.

„Kindlasti ei tohi teha nii, et minna drooniga suvalisele rahvaüritusele,” sõnas Pilvre. „Inimeste kohal droone lennutada hea toon ei ole. Inimeste kohal lendamine on igal juhul halb.”

Pilvre lisas, et üldjuhul droonid siiski alla ei kuku, vaid pigem vastupidi – kipuvad asjatundmatus käsitsuses kuskile ära lendama. Maailmas pole siiani ükski inimene veel drooniõnnetuses surma saanud, kuigi kehaliste vigastustega õnnetusi on esinenud. Droonide kaal algab ühest ja ulatub mõne kiloni.

Võru folkloorifestival ei ole loomulikult ainuke üritus, kus viimasel ajal on drooni abil üritusest pilti või videot tehtud. Droonidest on juba saanud laiatarbekaup ja neid võib kohata peaaegu igal üritusel.

Võru folkloorifestivali kõneisiku Maire Udrase sõnul filmis festivali rongkäiku ja avakontserti väga kvaliteetse drooniga Tartu maratoni ametlik drooniga filmija Andrus Kumel, kes on instrueeritud ja kogemustega filmija ja omab vastavat mehitamata õhusõiduki käitamise luba. Seega oli kõik ürituse korraldajatega kokku lepitud ja põrisev droon ei tulnud korraldajatele üllatusena. Täpselt oli ka kokku lepitud, millises kontserdi osas droon lagedale ilmub. Samuti oli festivali toimkonna esindaja ja kontserdi lavastajaga kokku lepitud drooniga filmimine Ruti Murusalul, kes teeb dokfilmi „Kõik sündü Võrol”.

Võib rikkuda privaatsust
Avalikus kohas inimeste filmimine inimeste privaatsust ei riku. Privaatsuse rikkumiseks saab olukorda pidada siis, kui droon lendab inimese isiklike ruumide akna taha või aia kohale. Juba on ka Eestis esinenud juhuseid, kus inimene avastab, et tema vannitoa akna taga on droon.

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Toomas Seppel kirjutab firma blogis, et igal inimesel on õigus enesemääratlusele, mille hulka loetakse ka isikukujutise kasutamist. Seega on inimese pildistamiseks või filmimiseks vaja tema nõusolekut (välja arvatud avaliku ürituse puhul).

„Seega võib aknasse piiluvat drooni õiguslikult käsitleda kui isikukujutise õiguse rikkumiseks kasutatavat vahendit,” kirjutab Seppel.

Kui droon lendab akna taga või katuse kohal, siis seda kui võõrast vara siiski hävitada ja rikkuda (millegagi visata või suisa tulistada) ei tohi. Küll aga võib lendava objekti kõrvaldada siis, kui see ohustab otseselt inimese elu või tervist, näiteks lendab liivakastis otse lapse pea kohal.

Kui fotoaparaadiga ilma loata pildistajale saab öelda, et pildistada mind ei tohi, siis drooni puhul on see keerulisem, kuna tihti pole teada, kust droon kohale lendas ja kelle oma see on. LõunaLehe hinnangu kohaselt on sellises olukorras enda kaitsmine juba puhtalt advokaatide pärusmaa, sest sellises olukorras saab abi otsida vaid kohtust. Seal aga tuleb vastata prokuröri küsimustele stiilis „mis andis aluse arvata, et droon filmib just sind; miks on sinu privaatsus oluline; miks ei kasutanud sa alternatiivset tõrjevahendit nt vannitoas kardinat ette tõmmates?” jne. Selline enesekaitsmine nõuab igal juhul suuri rahalisi kulutusi. Seega jääb loota vaid droonilennutajate austusele inimeste privaatsuse suhtes. Ka Toomas Seppel soovitab eramajade kohal droonidega pilistajatel-filmijatel otsida kinnisturaamatust nende omanike andmed ja anda omanikele ette teada, mis eesmärgiga ning millisel ajal pildistatakse või filmitakse.

Kontrollitavas õhuruumis lennutada ei tohi
Kui privaatsuse ja inimeste turvalisuse küsimust võib käsitleda mitmeti ja see sõltub pigem erinevatest arusaamadest ja vaadetest, siis kontrollitavates õhuruumides selliseid eriarvamusi tekkida ei saa. Seal määrab selle, mis õhus lennata tohib, lennuameti eeskiri.

Lennuameti droonide lennutamise eeskirjas ei mõelda droonide all üksnes helikopteriga sarnanevaid kvadrootoreid, vaid kõiki mehitamata õhusõidukeid ning kontrollitavas õhutsoonis need lennuameti loata lennata ei tohi.
Näiteks kogu Tallinna linn ja seda ümbritsevad vallad on kontrollitav õhutsoon, samuti Tartu lennujaama ümbrus raadiusega 17,7 km. Lisaks on keelatud droonide lennutamine teatud tööaegadel Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade ümbruses, Matsalu ja Vilsandi looduskaitsealal, Venemaaga piirnevatel aladel, kaitseväe polügoonidel ja ajutiselt ka Ämari lennubaasis.

Kontrollitavas õhutsoonis on droonide kasutamiseks võimalik küsida luba lennuametist ja luba ei anta üldjuhul vaid siis, kui see on liiga hilja esitatud või tegu on massiüritusega.

Kuni 150 m kõrgusele
Ent ka väljaspool kontrollitavat õhutsooni võib drooni lennutada ainult kuni 150 meetri kõrgusele.

Glen Pilvre sõnul on tänapäeval paljud droonitootjad juba seadnud droonide tarkvara nii, et need ei tõusegi õhku kohtades, kus see ei ole lubatud.

Pilvre lisas, et inimeste suhtumine droonidesse on muutunud. Kui veel paar aastat tagasi tuldi juurde ja sõbralikult uudishimutseti, siis nüüd tullakse tihti ligi selleks, et küsida, kas lennuluba on olemas. Pilvre usub aga, et kuigi droonidest on saanud laiatarbekaup, läheb see trend varsti üle, sest tüdinetakse lõpututest loojangupiltidest.

Samas aga leiab Pilvre, et droonides ei tohiks tonti näha, ja ta loodab, et keegi ei kuritarvita droone.

„Kui keegi saab kardinaalse lollusega hakkama, võib juhtuda, et seaduseandja hakkab üle reageerima,” arvab Pilvre.

Üheks selliseks rumaluseks oli näiteks juhtum tänavu jaanuaris, kus USA pealinnas lennutati droon Valge Maja kompleksi küljele. Seetõttu on Washingtonis nüüd droonilennud keelatud. Pilvre sõnul on mujal maailmas droonide lennutamine juba üle reguleeritud, Pariisis ja Londonis on näiteks droonid täiesti keelatud. Seetõttu loodabki Pilvre, et Eestis jääb kõik mõistlikkuse piiresse ja professionaalsed fotograafid saavad oma pildid ikkagi ära tehtud.
 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 16/07/2015 11:56:51