Foto: Võru linnavalitsus

MTÜ Toetuskeskus Meiela lõi koostöös Võru linnavalitsusega Võrus tingimused erihoolekandeteenuste laiendamiseks intellektipuudega inimestele.

Meiela põhikirjajärgne eesmärk on seista intellektipuudega inimeste huvide eest, luues neile teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused ning arendades ja toetades nende igapäevast toimetulekut, sealhulgas kogukonnas elamist. 

Aastaid on Meielas pakutud rehabilitatsiooniteenust, aga vajadus kogukonnas elamise, ööpäevaringse erihoolduse ja töötamise toetamise teenuse järele on olnud suur. 

„Pärast kooli lõpetamist on intellektipuudega noortel senini valikuid Võrus olnud vähe. See ajendas Meielat laiendama oma teenuseid. Puudu on olnud kohtadest kogukonnas elamise teenusele, ööpäevaringsele erihooldusele ja töötamise toetamise teenusele. Noortele on iseloomulik elada täiskasvanuna eraldi oma vanematest. Nad on koolist kaasa saanud omandatud oskused, et võimalikult vähese abiga elus toime tulla. Üks on aga kindel, et intellektipuudega noor jääb alati abi vajama. Õpitud oskuste säilitamiseks on oluline, et kooli lõpetamisest järgmisele teenusele üleminekuga ei venitata, sest muidu need oskused lihtsalt kaovad, ununevad,” rääkis MTÜ Toetuskeskus Meiela juhatuse esimees Tatiana Panichkina. 

„Koolijärgselt jätkavad vanemad oma intellektipuudega pereliikme eest hoolitsemist. See aga takistab nende aktiivset osalemist tööturul. Vanemate suureks mureks on, et nad ei suuda ühel päeval enam oma täiskasvanud puudega last aidata. Mis saab edasi? Kuhu neid saadetakse? Seadus võimaldab sotsiaalkindlustusametist taotleda intellektipuudega inimestele suunatud teenustele toetust. Sellega seoses saab võtta tööle tegevusjuhendajaid, kes saadavad nimetatud sihtgruppi tema igapäevatoimingutes ja elus,” jätkas Panichkina.

Võru linnavalitsus mõistis vajaduse tähtsust. Toetatud töötamise võimalused intellektipuudega noortele tähendavad puudega inimeste tööhõivesse kaasamist ning nendega tegelevatele inimestele uute töökohtade loomist. 

„Tänu Võru linnavalitsuse kiirele ja pühendunud abile sai võimalikuks rentida ruumid, abistati juriidilistes küsimustes. Omalt poolt sai läbi tehtud kadalipp ruumide tervisekaitse- ja päästeametinõuetele vastavusse viimiseks. Täna olen palju teadlikum, kuidas järgmisel korral tegutseda,” ütles Panichkina. 

Esimesed elanikud kolisid oma uude koju 13. märtsil. Neli korda nädalas käivad nad töökeskuses tööl

Panichkina sõnul on esimene suur samm sellega tehtud, kuid palju tööd ootab veel ees. 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/03/2014 09:31:34