Foto: tomatiprojekt.aianduskool.ee

Räpina aianduskool korraldas üleriigilise tomatikasvatamise aktsiooni, milles lööb kaasa ligi 8000 inimest. Peaauhinda lubab aianduskool osalejatele täpselt kooli- ja lasteaia-aasta lõpuks.

13. jaanuaril saatis Räpina aianduskool laiali teate, kus lubas kõigile soovijatele sõbrapäevaks neli tomatitaime (kaks kollast, kaks punast) ning kahte sorti väetist – tavalist ja mahedat –, et siis koos tomateid kasvatada. 

Nelja päeva jooksul registreerus üle Eesti 786 seltskonda tomatikasvatajaid: valdavalt lasteaiad, koolid ja noortekeskused. „Väga üldistatud arvestusega, et iga tomatikomplekti taga on vähemalt kümme õpilast-noort, saame osalejate arvuks suurusjärgu kaheksa tuhat,” ütles Räpina aianduskooli arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. 

20. jaanuaril külvati aianduskoolis tomatiseemned ja 5. veebruaril läks lahti suur beebitaimede reisikonteineritesse istutamine. „Konteinerid on neljakohalised ehk nelja taime jaoks – seega just niisugune näeb välja igale tomatihuviliste seltskonnale saadetav tomatitaimede komplekt,” tutvustas Mustmaa. „Konteineri iga potikese küljel on eri värvi kleeps, et taimedel ja kasvatusviisidel (mahe, tavaline) vahet teha.”

Möödunud nädalal tegi aianduskooli buss taimi jagades poolele Eestimaale tiiru peale ja sõbrapäeva tomatiprojekti taimed jõudsid kasvatajate kätte. Aianduskool soovitab tomatitaimedele leida sooja ja valge kasvukoha. Parema veevarustuse tagamiseks tuleks taimekassett asetada vettpidavale alusele. Esimesel ja teisel nädalal tuleb taimi ainult kasta, väetamist alustada kolmandal nädalal. 

Kasvatamisega kaasneb vaatlemine ja võrdlemine ning natuke ka võistlust – kes saab esimese õie, kes esimese tomati. Peaauhinnaks on kõigile osalevatele aednikele maikuus, kooliaasta lõpuks, omakasvatatud kollased ja punased tomatiampsud. Räpina aianduskool teeb kogu katse kaasa ning jagab kogu perioodi käigus soovitusi ja annab nõu, kui tekib küsimusi.

„Juba eelmisel aastal käis selline mõttealge läbi, kuid toona ei suutnud me kiiruga otsustada, milline taim see peaks olema – kõrvits või päevalill,” meenutas Ulvi Mustmaa tomatikasvatamise aktsiooni idee sündi. „Tänavu mõtlesime välja, et sobib tomat – taim on õpilastele atraktiivne, dekoratiivne, meeldib kõigile ja annab kooliaasta lõpuks ka tulemuse. Kõrvitsa või päevalillega oleks nii, et lõpuks õpetaja kasvatab suvel üksinda neid taimi.”

Aktsiooni eesmärk on suunata noori aianduse ja looduse juurde. Kuid tomatikasvatamise komplektid ei läinud ainult koolidesse ja noortekeskustesse. Teiste seas said neid terved pered ja huviklubid, ettevõtmises otsustas aga osaleda ka näiteks üks haridusministeeriumi osakond ja Tallinnfilmi nukustuudio.

Räpina aianduskool ei osanud ennustada ettevõtmise vastu sedavõrd suurt huvi, et tomatitaimi tahab kasvatada lausa ligi 800 seltskonda – arvestati umbes 16 korda väiksema hulgaga. Nii läks projekt aianduskoolile ka märksa kulukamaks, kui eeldati. Õnneks aga aitasid kooli partnerid. Kui arvestada seda, et projekt on juba nüüd toonud koolile palju positiivset tähelepanu ja tagasisidet ning ka ühiskondlik missioon näib edukalt õnnestuvat, ei pea Mustmaa sõnul kulusid kindlasti kahetsema.

„See tagasiside, mis me juba praegu oleme saanud, on nii-nii positiivne, see on meile endale emotsionaalses mõttes nii palju tagasi andnud, ehkki projekt pole veel õieti alanudki!” rõõmustas aianduskooli esindaja. „Nii vahvaid ja lahedaid lugusid on tulnud: mõni algklassiõpetaja on kirjutanud, kuidas nad on klassiga algusest peale aianduskooli kodulehelt projekti vaadanud ja oodanud, ning kui need taimed lõpuks kohale jõudsid, kuidas siis kõik lapsed käisid neid silitamas ja neile sosistamas.”

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/02/2014 10:45:29